EV energia ja julgeolek

[teeline35]

Mulle pakub huvi seesugune info, et mitu MW soojusenergiat toodetakse Eestis kokku mingil talvisel ajahetkel kütteperioodil vähegi suuremates katlamajades, oletame, et kõik alates 100 korteri/majaga kaugküttekatlamajad? Neid köetakse vist enamuses nagunii mingi hakkepuidu või muu seesuguse mittefossiilse küttega? Kui sinna hoopis investeerida ja kõik koostootmisjaamadeks ümber ehitada, siis sealt kõrvalsaadusena saab 1/3 elektrienergiat lisaks suhteliselt väikese küttekoguse suurendamisega, kuna jääksoojus läheks hoonete kütmiseks. Enda korteri pealt vaatsin talvisel ajal, siis oligi suhteliselt sedasi, et elektritarbimine oligi umbkaudu 30% kütteenergiast, ehk et kui katlamaja, mis mulle soojust toodab, samal ajal koostootmisjaamana toimiks, see toodaks mulle ka vajamineva elektrienergia ja asi võiks suhteliselt Eesti talvise energiavajaduse äkki siis ära katta?

Mõni energeetikas töötav inimene teab paremini ja parandab, aga minu teada voolugeneraatori käitamiseks tuleb vesi kütta üle keemistemperatuuuri auruks. Keskütte radiaatoritesse pole nii kõrget temperatuuri vaja?

[Kriku]

Radiaator on üks asi, katlamaja teine.

[Lemet]

Auruküte on ju samuti olemas...

[OLAVI]

Lihtsustatud koostootmisjaama skeem.
Katlas toodetakse auru, mis teeb tööd turbiinis ja turbiinist väljuv läbitöötanud aur kondenseeritakse soojusvahetis, millega köetakse küttevõrku.

Oletame, et ehitataks 500 jaama.
Jätame elektrivõrguga tekkivad probleemid hetkeks kõrvale.

Iga biokütusel koostootmisjaam peaks olema varustatud mehitatud valvega 24h ja selleks on vaja igale katlamajale, ühele (valvemehe) töökohale, vähemalt 5 töötajat.
Ehk 500 katlamaja kohta oleks vaja min. 2500 spetsialisti leida.
Kuskohast need leitakse, kui Taltehis enam aastaid eraldi soojusenergeetika eriala ei õpetata?
Kas leitakse Aafrikast?
Kui katlamajad asuvad (linnas) lähestikku, siis saab hooldesüsteem üheaegseslt mitut katlamaja hallata aga siis on majanduslikult kasulikum üks suur koostootmisjaam teha mitme väikse asemel.

[Dr.Sci]

Asi siis sotsteaduste bakaluresusel kiiresti ümber kvalifitseeruda energeerikainseneriks. Mitmed sellised trügivad lausa ju riiki juhtima. Kuigi katlamaja järelvalve oleks kohasem neile.

[Väino]

Akf otsija86 kirjutas, et olemasolevad katlamajad koostootmisjaamadeks ümber ehitada. Kas katlamaja ei vaja mehitatud valvet ja koostootmisjaam vajab?

[OLAVI]

Auruküte on ju samuti olemas...

Esimesed ajaloolised kesküttesüsteemid 19saj. olidki auruga ühetorusüsteemid sest need ei vajanud majas soojuse jaotamiseks elektrit ja selliseid kasutati ka eelmise vabariigi ajal meie riigis kõrgemates hoonetes.

Tean eramut mida praegu kütab veerežiimis, ca 100 aastat tagasi Tallinnas malmist valatud aurukatel.

[Madis Reivik]

Ühetorusüsteemis on aur hea, kuna auru energiahulk on väga suur ja järelejääv kondensaadikogus suht väike, st raisku ei lähe liiga palju.
Muidugi, torustiku teras ja ohutus jms on peavalu. Lisaks ei ole see kuigi vaikne ja hubane, plaksub ja paugub ja sahiseb.

[OLAVI]

Akf otsija86 kirjutas, et olemasolevad katlamajad koostootmisjaamadeks ümber ehitada. Kas katlamaja ei vaja mehitatud valvet ja koostootmisjaam vajab?

Aurukatel ja veekatel on oluliselt erineva käitumisega seadmed.

Praegu on enamus soojusjaotuse süsteeme ja katlamaju gaasiküttel veekateldega, mida on võimalik (lihtsalt) automatiseerida ning üks mees saab kasvõi poolsadat katlamaja distantsilt hallata.
Toksad arvutiekraanil nuppu varukatla käivitamiseks või kraani avamiseks ja seda on võimalik kasvõi taskus oleva telefoniga suvalisest kohast teha.

Aga kui rääkida biokütusest, aurukatlast ja elektritootmisest, siis ohutusnõuete pärast on enamike häireteadete taastamiseks vajalik inimese kohalolek, kes reaalselt kohapeal kontrollib seadmete olukorda enne käivitamist.

Kui näiteks äikse poolt tekitatud võrguhäire pärast lähevad samaaegselt häiresse mitmekümne katlamaja pumpade sagedusmuundurid, siis viimast katelt käivitama võib üks valvemees jõuda alles järgmisel öösel.
(Suureelektrivõrgu häired on laia levikuga ja kui näiteks Haapsalus algab äike, siis Tallinnas hakkavad suured pumbad seisma jääma.)

Kui pumpa juhtiv sagedusmuundur on elektrivõrgurikke tõttu töötamise lõpetanud, siis on ka vaja inimest kohale, kes varupumpade käivitamiseks ilma sagedusmuundurita kraane sulgeks ja avaks, sest torustikes tekkivaid hüdrolööke on distantsilt võimatu jälgida ning arvutijuhtimine ja tagasiside üle võrgu toimub viitega (kui sidevõrk töötab).

[OLAVI]

Ühetorusüsteemis on aur hea, kuna auru energiahulk on väga suur ja järelejääv kondensaadikogus suht väike, st raisku ei lähe liiga palju.
Muidugi, torustiku teras ja ohutus jms on peavalu. Lisaks ei ole see kuigi vaikne ja hubane, plaksub ja paugub ja sahiseb.

Lisaks soojenevad auruküttega radiaatorid üle +100C ja nendele ladestunud tolm ja värv läheb kärssama ning tekitab tuppa kärsahaisu.
Nõuka ajal oli eluruumidesse üle +70C temperatuuriga (aurukütte) radiaatorite ehitamine keelatud aga see oli lubatud tootmisruumides.

Aurukütte oli vajalik pilvelõhkujates, sest muidu oleks veesammas tekitanud katlas ja torustikus väga kõrge rõhu.

[Madis Reivik]

Ja aurul pidi olema omadus lekkivaid kohti suuremaks erodeerida. Kui veetoru on natuke poolpiduselt tihendatud, siis vahel jääb ise pidama, aur pidi iga ava kohe suuremaks uuristama.

Ma olen aurukütet Kehra paberivabrikus näinud, päris koledat häält tegid need radikad.

[OLAVI]

... Ma olen aurukütet Kehra paberivabrikus näinud, päris koledat häält tegid need radikad.

Pauke ja kolkse tekitavad hüdrolöögid, torudes kihutavatest kondentsi- ja aurukorkidest ning nende tugevus sõltub selle mehe oskustest kes trassikraane reguleerib.

Olen ise aurukatlaid ja biokatlaid käivitanud ning reguleerinud.

[otsija86]

Isegi kui need kombijaamad vajavad rohkem tööjõudu, ehk oleks siiski soodsam kokkuvõttes, kui mingit kogust tuumaeksperte ja seda jaama haldavat kompotti üleval pidada? Lisaks tunduks julgeoleku kohapealt selline hajutatud tootmine päris hea, kui ikka igal suuremal linnal mitu katlamaja/koostootmis jaama ja vähegi suuremas alevikus samamoodi midagi toota tiksub, ehk siis üle riigi ilmselt oleks sadu väiksemaid tootmisi, siis oleks vereorkidel palju keerulisem meie energiatootmist kustutada versus üks suur tootmine kusagil narvas või mingi tuumajaam, mida neil poleks ka mingi probleem teatud olukorras ilmselt mingi täppismoonaga sedasi kahjustada, et sealt energiat enam mõnda aega toota ei saaks. Need kombijaamad peaks/võiks olla ka seesuguse võimekusega, et viimase häda korral saaks ka lokaalselt ilma suurde võrku ühendamata neid käivitada/elektrit toota, et juhul kui ongi võrk ja võrguühendused puruks pommitatud, siis läbi häda saaks kasvõi jaokaupa linnas/alevikus siiski osalise ajaga/vahetustega kortermajadele ka elektrit jagada, et talvisel ajal soojasõlmedes küttevesi ringelda saaks ja torud/inimesed ära ei külmuks.

[Dr.Sci]

otsija86 post_id=850113 time=1720950670 user_id=16955]
Isegi kui need kombijaamad vajavad rohkem tööjõudu, .... /kustutatud/

Kust see tööjõud tuleb? Minu lapsed/Sinu lapsed? Nigeeria neegritest ajukirurg -günekoloogid kõigi vahepealsete erialadega? Ja millal tuleb?

[otsija86]

Tuleb sealt, kus ta parasjagu tuleb ja turg võtta võimaldab. Samas müüakse ju ka neid miniatuurseid kombijaamu juba, kus eramajale/korteriühistule saab küttesüsteemile paigaldada selle kombijaama ja seal küll ei ole juures väidet, et 5 meest peavad 24/7 katla kõrval passima. https://www.eramets.ee/metsandusuudised ... otmisjaam/