Ville ja tema Vickers, oli: Ettepanek teha uus teema
Ville ja tema Vickers, oli: Ettepanek teha uus teema
kahevõitlus: Vdreving ja Arnold
Tere kõigile vaestele ja rõhututele!
Kuna vastav teema on juba lukus ja siin selline tore algatus, siis pean vajalikuks peatuda mõnedel väidetel. Kõigepealt on päris kummaline lugeda etteheiteid, et Unt on tellinud artikli. Kui see isegi oleks nii olnud, siis mis sellest? Kõik, kes te siia kirjutate, ärge langege illusiooni kütkesse, et see on sauna eesruum, kus meestega õlut libistades arvamusi vahetate! Mis hetkel kirjutatud, on järgmisel hetkel lugemiseks kättesaadav ka Uus - Meremaal. Peab muidugi tunnistama, et isegi teinekord selle familiaarse õhkkonna ohvriks langetud. Ajakirjanikud - milline üllatus - satuvad teinekord ka ise teemadele, mis neid huvitavad.
Alo Lõhmus on ka hariduselt ajaloolane, mitte ajakirjanik, nagu mulle äsja teatavaks sai. Mina sain sellest kuulipilduja loost teada koos teiega, kallid kaasfoorumlased. Mida teie tegite, seda ma ei tea, mida mina tegin, sellest on suur osa näha ka vastavas teemas minu postitustena. Paraku mitte kõik tegevused ei ole toimunud teie õiglaste silmade all ja kuna nii Villel kui minul on mäluga mingeid probleeme, siis vaatasin üle omavahelise kirjavahetuse sel teemal. Tõesti, mul on sügavalt piinlik, et heitsin Villele varju, seostades teda kuidagi Kalevipoja mõõgaga. Kuna ma ei ole katoliku preester ja Ville ei käinud minu juures pihil, siis pean avaldama valitud lõike meie kirjavahetusest, sest peeglisse vaadates hakkan varsti ise ka arvama, et näen sealt kaamlit.
Kellelt: Arnold
Kellele: vdreving
Postitatud: 14 Dets 2006 7:22 pm
Pealkiri: Toonela
Tere Ville, Sa mu igavene peavalu!
Sa, kurat, ise ka aru saad, mille Sa välja oled tuhninud? /.../ annab Sulle EW 90. aastapäeva pidustuste "kuldkutse" ja omalt poolt võin mainida, et võid ka normaalset leiutasu saada, kui...
Kui see "Toonela" kuulipilduja peaks Sinu nõnnanimetatud restauraatorite poolt kuidagi kahjustatud saama, eriti see vaskplaat, siis ära kaastunnet oota! Loodetavasti ei ole riigile kuuluv leid hetkel selliste idiootide käes, nagu /......../, kes tsaariaegse miinipilduja terasharjaga haljaks lasid? Võta kohe ühendust, Sinu telefon on väljas.
Arnold
Kellelt: vdreving
Kellele: Arnold
Postitatud: 16 Dets 2006 11:23 am
Pealkiri: Re: Toonela
Kuulipilduja nagu kuulipilduja ikka,mis seal ikka nii erilist? Väljalaskeaasta 1911,ilmselt tapnud palju erinevates mundrites inimesi,kui kulumisastet vaadata./......../Ma ei saa aru,mis kuradi kamm selle asja ümber on? Minupärast olgu see või kalevipoja enda isiklik toru,miks asja ümber nii suur kära on? Praeguseks on juba ühendust võtnud neli ostjat,kolm välismaalt ja üks kohalik. Summad on head ja mis seal salata,eks ta müüki läheb.Vabat raha on vaja,kuna kevadel hakkan klaasimuuseumi laiendama.Muidugi oleks soliidne,et asi riiki jääks,kuid mulle sellest riigist nagu aitab.Kurat ma olen ca . kolmsada tonni maha matnud,et päästa baltimaade suurima klaasimanufaktuuri ajalugu ja riigilt pole sittagi saanud. Köik ainult räägivad,et tänuväärne ettevõtmine ja vajalik asi. Ka seda kogu on tahetud väga hea papi eest saksamaale osta,aga see jääb,kuna on seotud perekonna traditsioonidega.
Peale sellise kirja saamist informeerisin ma Muinsuskaitseameti juhtkonda ja kui ajakirjandusse ilmus teade, et politseisse on toodud rariteetne kuulipilduja, siis tehti politseile ametlik järelepärimine, et täpsustada asjaolusid ja otsida tekkinud võimalikule probleemile lahendus.
Vastus laekus politseist paar päeva enne laupäevast "Postimehe" artiklit ja ei minul, ega kellelgi teisel Muinsuskaitseametist polnud mingit vajadust ajakirjaniku rinnale pisaraid valama minna. Küll kukkus Ville 6.märtsil portaalis oma tavapärast koomuskit etlema, mille peale mul lõpuks juhe kokku jooksis. Siit ka küsimus austet FW Antonile, kelle teadmistest ma väga lugu pean: Kes siin mis sitta kokku keeras ja millises järjekorras?
Kui keegi tahab korraga nii „na*** sestj i kilku jest“, siis tuleb ka võimalike tagajärgedega arvestada. Igasugused rahulikud kokkulepped minu puhul tähendavad seda, et vastaspool peab olema aus. Seda viimast „kaupa“ on aga Drevingul alati defitsiidiga leidunud ja meie värvikas tutvus läbi aastate koosnebki sellistest „kokkulepetest“.
Ma ei ole pika vihaga ja kui mees on asjaliku jutuga tulnud oma muresid kurtma, siis püüdnud alati aidata. Öelgu ainult, et ei ole! Tavaliselt aga jõuame mingi aja järel jälle sellisesse punkti nagu täna siin.
Kui veel keegi ei tea, siis ma olen ühena vähestest (see ei ole etteheide teisiti otsustanuile) liikmetest oma esimesest postitusest alates esinenud oma nime all ja pole kunagi teinud saladust, kes ma olen ja kellena töötan. Läbiva teemana olen alati rõhutanud, et ärge rüüstake haudu, ärge kaevake mälestistel jne. Samas on ülimalt rumal mulle esitada mingeid nõudeid suhtlusportaalis esinemise puhuks, viidates minu ametile.
Korrastage oma mõttemaailma! Eriti hale on üks kärnane tegelane, kes oma vahkvihas üritab Postimehe kommentaariumis mulle minu väljaütlemisi ja ka endapoolseid väljamõeldisi anonüümselt „kõrge moraali postamendilt“ pähe valada. Ma ei karda selliseid pasavilesid – võtke teadmiseks!
Kui veel artikli juurde naasta, siis väljend „et relv on muusemis eksponeerimise jaoks juba liiga rikutud“ on artikli kirjutaja poolt esitatud emotsionaalse oletusena ja sellisena tulekski seda võtta. Eks ekspertiis näitab, mis ja kuidas. Kuigi lõplikku tõde enam ei selgu. Midagi ehk siis, kui tehtud toimingud on järjekorras fotodena fikseeritud, aga tavaliselt „restauraatorid“ selliste pisiasjadega pead ei vaeva. Restaureerimine on teadus ja filosoofia, antud teemas ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda, seda enam, et juba üle kümne aasta ei tööta ma muuseumi konservaatorina.
Ja midagi naljakat selles jamas küll pole! Uskuge mind.
Kuna vastav teema on juba lukus ja siin selline tore algatus, siis pean vajalikuks peatuda mõnedel väidetel. Kõigepealt on päris kummaline lugeda etteheiteid, et Unt on tellinud artikli. Kui see isegi oleks nii olnud, siis mis sellest? Kõik, kes te siia kirjutate, ärge langege illusiooni kütkesse, et see on sauna eesruum, kus meestega õlut libistades arvamusi vahetate! Mis hetkel kirjutatud, on järgmisel hetkel lugemiseks kättesaadav ka Uus - Meremaal. Peab muidugi tunnistama, et isegi teinekord selle familiaarse õhkkonna ohvriks langetud. Ajakirjanikud - milline üllatus - satuvad teinekord ka ise teemadele, mis neid huvitavad.
Alo Lõhmus on ka hariduselt ajaloolane, mitte ajakirjanik, nagu mulle äsja teatavaks sai. Mina sain sellest kuulipilduja loost teada koos teiega, kallid kaasfoorumlased. Mida teie tegite, seda ma ei tea, mida mina tegin, sellest on suur osa näha ka vastavas teemas minu postitustena. Paraku mitte kõik tegevused ei ole toimunud teie õiglaste silmade all ja kuna nii Villel kui minul on mäluga mingeid probleeme, siis vaatasin üle omavahelise kirjavahetuse sel teemal. Tõesti, mul on sügavalt piinlik, et heitsin Villele varju, seostades teda kuidagi Kalevipoja mõõgaga. Kuna ma ei ole katoliku preester ja Ville ei käinud minu juures pihil, siis pean avaldama valitud lõike meie kirjavahetusest, sest peeglisse vaadates hakkan varsti ise ka arvama, et näen sealt kaamlit.
Kellelt: Arnold
Kellele: vdreving
Postitatud: 14 Dets 2006 7:22 pm
Pealkiri: Toonela
Tere Ville, Sa mu igavene peavalu!
Sa, kurat, ise ka aru saad, mille Sa välja oled tuhninud? /.../ annab Sulle EW 90. aastapäeva pidustuste "kuldkutse" ja omalt poolt võin mainida, et võid ka normaalset leiutasu saada, kui...
Kui see "Toonela" kuulipilduja peaks Sinu nõnnanimetatud restauraatorite poolt kuidagi kahjustatud saama, eriti see vaskplaat, siis ära kaastunnet oota! Loodetavasti ei ole riigile kuuluv leid hetkel selliste idiootide käes, nagu /......../, kes tsaariaegse miinipilduja terasharjaga haljaks lasid? Võta kohe ühendust, Sinu telefon on väljas.
Arnold
Kellelt: vdreving
Kellele: Arnold
Postitatud: 16 Dets 2006 11:23 am
Pealkiri: Re: Toonela
Kuulipilduja nagu kuulipilduja ikka,mis seal ikka nii erilist? Väljalaskeaasta 1911,ilmselt tapnud palju erinevates mundrites inimesi,kui kulumisastet vaadata./......../Ma ei saa aru,mis kuradi kamm selle asja ümber on? Minupärast olgu see või kalevipoja enda isiklik toru,miks asja ümber nii suur kära on? Praeguseks on juba ühendust võtnud neli ostjat,kolm välismaalt ja üks kohalik. Summad on head ja mis seal salata,eks ta müüki läheb.Vabat raha on vaja,kuna kevadel hakkan klaasimuuseumi laiendama.Muidugi oleks soliidne,et asi riiki jääks,kuid mulle sellest riigist nagu aitab.Kurat ma olen ca . kolmsada tonni maha matnud,et päästa baltimaade suurima klaasimanufaktuuri ajalugu ja riigilt pole sittagi saanud. Köik ainult räägivad,et tänuväärne ettevõtmine ja vajalik asi. Ka seda kogu on tahetud väga hea papi eest saksamaale osta,aga see jääb,kuna on seotud perekonna traditsioonidega.
Peale sellise kirja saamist informeerisin ma Muinsuskaitseameti juhtkonda ja kui ajakirjandusse ilmus teade, et politseisse on toodud rariteetne kuulipilduja, siis tehti politseile ametlik järelepärimine, et täpsustada asjaolusid ja otsida tekkinud võimalikule probleemile lahendus.
Vastus laekus politseist paar päeva enne laupäevast "Postimehe" artiklit ja ei minul, ega kellelgi teisel Muinsuskaitseametist polnud mingit vajadust ajakirjaniku rinnale pisaraid valama minna. Küll kukkus Ville 6.märtsil portaalis oma tavapärast koomuskit etlema, mille peale mul lõpuks juhe kokku jooksis. Siit ka küsimus austet FW Antonile, kelle teadmistest ma väga lugu pean: Kes siin mis sitta kokku keeras ja millises järjekorras?
Kui keegi tahab korraga nii „na*** sestj i kilku jest“, siis tuleb ka võimalike tagajärgedega arvestada. Igasugused rahulikud kokkulepped minu puhul tähendavad seda, et vastaspool peab olema aus. Seda viimast „kaupa“ on aga Drevingul alati defitsiidiga leidunud ja meie värvikas tutvus läbi aastate koosnebki sellistest „kokkulepetest“.
Ma ei ole pika vihaga ja kui mees on asjaliku jutuga tulnud oma muresid kurtma, siis püüdnud alati aidata. Öelgu ainult, et ei ole! Tavaliselt aga jõuame mingi aja järel jälle sellisesse punkti nagu täna siin.
Kui veel keegi ei tea, siis ma olen ühena vähestest (see ei ole etteheide teisiti otsustanuile) liikmetest oma esimesest postitusest alates esinenud oma nime all ja pole kunagi teinud saladust, kes ma olen ja kellena töötan. Läbiva teemana olen alati rõhutanud, et ärge rüüstake haudu, ärge kaevake mälestistel jne. Samas on ülimalt rumal mulle esitada mingeid nõudeid suhtlusportaalis esinemise puhuks, viidates minu ametile.
Korrastage oma mõttemaailma! Eriti hale on üks kärnane tegelane, kes oma vahkvihas üritab Postimehe kommentaariumis mulle minu väljaütlemisi ja ka endapoolseid väljamõeldisi anonüümselt „kõrge moraali postamendilt“ pähe valada. Ma ei karda selliseid pasavilesid – võtke teadmiseks!
Kui veel artikli juurde naasta, siis väljend „et relv on muusemis eksponeerimise jaoks juba liiga rikutud“ on artikli kirjutaja poolt esitatud emotsionaalse oletusena ja sellisena tulekski seda võtta. Eks ekspertiis näitab, mis ja kuidas. Kuigi lõplikku tõde enam ei selgu. Midagi ehk siis, kui tehtud toimingud on järjekorras fotodena fikseeritud, aga tavaliselt „restauraatorid“ selliste pisiasjadega pead ei vaeva. Restaureerimine on teadus ja filosoofia, antud teemas ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda, seda enam, et juba üle kümne aasta ei tööta ma muuseumi konservaatorina.
Ja midagi naljakat selles jamas küll pole! Uskuge mind.
Olen siin teemas oma suu kinni hoidnud, aga see lõik
Sa ikka mõistad kui olulise asja Sa leidnud oled
Vabadussõda on minu arvates kõige tähtsam sõda eestlastel, kus me osalenud oleme, mis kõige tähtsam edukalt.
Isegi väga edukalt kui arvestada jõudude vahekorda ja tulemust.
See sõda on sõda mille üle võime uhkust tunda.
Selle sõja tulemus on Eesti riik.
Vähe on säilinud sellest sõjast relvastuse osas.
Nii, et minu palve Sulle on kui vähegi rahakott võimaldab ära müü seda eset välismaale.
Minu tagasihoidlik arvamus on, et sellise eseme koht peaks olema muuseumis, et seda saaksid uudistada ka tulevased põlved.
Siit ka minu küsimus vdrevingule.Praeguseks on juba ühendust võtnud neli ostjat,kolm välismaalt ja üks kohalik. Summad on head ja mis seal salata,eks ta müüki läheb.Vabat raha on vaja,kuna ...
Sa ikka mõistad kui olulise asja Sa leidnud oled
Vabadussõda on minu arvates kõige tähtsam sõda eestlastel, kus me osalenud oleme, mis kõige tähtsam edukalt.
Isegi väga edukalt kui arvestada jõudude vahekorda ja tulemust.
See sõda on sõda mille üle võime uhkust tunda.
Selle sõja tulemus on Eesti riik.
Vähe on säilinud sellest sõjast relvastuse osas.
Nii, et minu palve Sulle on kui vähegi rahakott võimaldab ära müü seda eset välismaale.
Minu tagasihoidlik arvamus on, et sellise eseme koht peaks olema muuseumis, et seda saaksid uudistada ka tulevased põlved.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
meesmetsast
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 18 Veebr, 2006 14:48
- Kontakt:
-
meesmetsast
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 18 Veebr, 2006 14:48
- Kontakt:
ausus.
Ausus on halvakspandavalt naiivsus vaid rikutud môtlemisega persoonidele. 
Mina, näiteks ei pea ausust naiivsuseks ja taunitavaks omaduseks.
Seda eelnevat, noh, nii repliigi môttes.
Mina, näiteks ei pea ausust naiivsuseks ja taunitavaks omaduseks.
Seda eelnevat, noh, nii repliigi môttes.
Viimati muutis hillart, 21 Mär, 2007 21:57, muudetud 3 korda kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
meesmetsast
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 18 Veebr, 2006 14:48
- Kontakt:
Hillart ütles [Ausus halvakspandavalt naiivsus vaid rikutud môtlemisega persoonidele.Mina, näiteks ei pea ausust naiivsuseks ja taunitavaks omaduseks.]
Ega ausust ja naiivsust saagi ühte patta panna.
Olles lugenud "Postimehe" artiklit ja eelnevalt ka paar postituse eespool ilmunud ametnikuhärra ja V.Drvingu kirjavahetust, jääb tõepoolest arusaamatuks, kui mees metsast leiab pärast nii lahtise teksti lugemist võimaluse näha V.Drevingu poolset irooniat. Sel puhul tekib minul küll küsimus, kas tegu on naiivsusega "püha lihtsameelsuse" mõistes või naiivitsemisega, mis ju hoopis kavalamate meeste mäng.
Ega ausust ja naiivsust saagi ühte patta panna.
Olles lugenud "Postimehe" artiklit ja eelnevalt ka paar postituse eespool ilmunud ametnikuhärra ja V.Drvingu kirjavahetust, jääb tõepoolest arusaamatuks, kui mees metsast leiab pärast nii lahtise teksti lugemist võimaluse näha V.Drevingu poolset irooniat. Sel puhul tekib minul küll küsimus, kas tegu on naiivsusega "püha lihtsameelsuse" mõistes või naiivitsemisega, mis ju hoopis kavalamate meeste mäng.
Re: ausus.
OT elu jooksul omandatust:hillart kirjutas:Ausus halvakspandavalt naiivsus vaid rikutud môtlemisega persoonidele.
Mina, näiteks ei pea ausust naiivsuseks ja taunitavaks omaduseks.
Seda eelnevat, noh, nii repliigi môttes.
1. Valega ei jõua kaugele (valel on lühikesed jalad jne.), kuid aususega ei liigu üldse paigast...
2. Õige hõlma ei hakka keegi (kuid kraedpidi tiritakse teda küll sagedasti...)
Teemasse puutuvast jutust niipalju, et eks ole kogu seda nn kuulipilduja lugu käivitavaks jõuks ikka raha...
Aastaid kestnud vimm surnukontide eest saadava raha pärast...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist