Kaitsetööstus

[AMvA]

Viimases Ekspressis oli pikem lugu, kuidas idee Eesti soomukist liiva jooksis ja miks Eesti otsustas Erdoganilt soomukid hankida.
Ühesõnaga, selle "Eesti soomukiga" pidanuks alustama 10a varem. Kui aga meenutada, mis toimus 2014, siis ideega Eestis soomukeid toota oleks kamin mingeid tablette soovitanud - et küsimus on, kes oleks katnud riskid, kui tellimust ei tule. Toona rahastas kamin oma arendusrahadest veel küüntest kübarate loomist.

edit: ups, eespool ongi lingitud see.

See tegelikult ei jooksnud liiva vaid oli algusest saadik Väärsi bluff, millele aitas kaasa ka tollane Kaitsetööstusliidu juht.
Väärsile sai selgeks tehtud, et esiteks peab tal olema reaalne sõitev soomuk ette näidata ja teiseks, et tal tuleb osaleda avalikus hankemenetluses.
Tegeliklt Väärsi nurjas eestlaste võimaluse osaleda selles projektis, mis tundub päris edukas olevat, sest sel hetkel kui pakuti välja idee Eesti soomukist, hakkasid poliitikud kartma kriitikat selle eest, et me osaleme Soomlaste projektis ning hakkasid vastu töötama.

[Kapten Trumm]

Terved tööstusharud on erinevates riikides sedasi üles ehitatud. Esiteks on see masinapargi ja oskustööliste kombinatsioon olemas. Tegemist on kapitali mahuka investeeringuga. Sestap võtab selle välja arendamine igal pool ja alati aega ja raha. Teiseks võimaldab kohapealne tootmine välja õpetada arendus- ja tootmisinsenere koos tootejuhtide jms. spetsialistidega. Ja see on suur asi.
Kui lätlased selle võimaluse nüüd kenasti välja mängivad siis võib sellest tulla suur ja äge asi.
Ainuke "aga" on tõenäosus üleüldse mikroriigis mingi pädev ja pidev soomukite tootmine käima saada. Läheb mingi ülejärgmine valitsus omanikega tülli ja ongi kööga.

Kui otsida tolleaegsed teemad üles, siis sealt paistabki välja toonane mentaliteet - ehk rauatööd peeti äriliselt mõttetuks ja meie peaks tegema pisi-nishtiteemadega. Tol kümnendil tellis kamin veel välivormi termosignatuuri vähendamise ja nähtamatuks muutvate küüntest kübarate arendust.

Selle kõigega pidanuks juba 2010 alustama (mõtlen prototüübi välja arendamist ja katsetamist), poleks Türgi tellimust tulnud. Lihtsalt meiemaine oli idee tasemel, Türgi pakkus suhteliselt soodsalt valmis masinat ja sõjatrumm ähvardas ka meie piiril tümisema hakata.

[Kapten Trumm]

osaleme Soomlaste projektis ning hakkasid vastu töötama.

Soomlastelt Pasi litsensi ostmine tähendanuks ilmselt Paside tootmisest saamata jäänud kasumi (soomlaste arvates mõistagi) kinni maksmist.
Lihtsalt soomlane ei tee eestlasega teisiti äri, kui eestlasel selles tehingus tübeteika kandadeni ei käi. Sestap pole ka midagi imestamisväärset, et soomlased meie soomukeid teha ei saanud.

[HeiniR]

Väga ei tahaks uskuda, et sommid võrreldes rootslaste, lätlaste või sakslastega kuidagi eestlastele teisiti oleks tahtnud koti pähe tõmmata.
Seda oli ette nähta, et soomlastel on valmis asi ja "kohalikel ärimeestel" vaid idee. Olen ammu seda meelt, et minu patriotism kodumaise osas kaob, kui kohalik toode muutub röövellikult kalliks. Antud juhtumi puhul võib see käkk meile lähitulevikus (kui Türgis peaksid mingid muud tuuled puhuma hakkama) riigikaitses üsna kalliks minna.

[AMvA]

osaleme Soomlaste projektis ning hakkasid vastu töötama.

Soomlastelt Pasi litsensi ostmine tähendanuks ilmselt Paside tootmisest saamata jäänud kasumi (soomlaste arvates mõistagi) kinni maksmist.
Lihtsalt soomlane ei tee eestlasega teisiti äri, kui eestlasel selles tehingus tübeteika kandadeni ei käi. Sestap pole ka midagi imestamisväärset, et soomlased meie soomukeid teha ei saanud.

Mis segane jutt? Mis litsentsi ostmine? Sa ikka tead selle projekti detaile?

[Taaniel Tina]

Selle Eesti soomuki valguses ja enda kogemusest paistavad selgelt silma 2 aspekti (IMHO)
1. Eesti ärimehed ja müügimehed on kõvad õhu müüjad - oma jutu järgi suudavad kõike, aga kui hakkad tõsisemalt uurima, et mida ja kuidas, siis selgub, et tegelikult pole midagi ega ei teata sedagi.
2. Väga vähesest tööstusest tingitud insenertehnilise baasi puudumine - see kui mingi remonditöökoda oskab bussil ja veoautol juppe vahetada, ei tähenda, et nad oskavad nullist autot projekteerida ja ehitada. Meil puuduvad selles vallas nii teadmised, oskused, kogemused. See, et kuskil Maardu garaazis 10 a tagasi paar imelikku autot kokku pandi või Tartus pool sajandit tagasi veel imelikumaid sõidukeid valmistati, ei oma tänasel päeval mingit tähtsust.

Aga see, et türklased soomuki hanke võitsid, ei pane mind muretsema. Oma lepingud nad täidavad. Hind ja tarneaeg oli parem kui konkurentidel (kaasa arvatud soomlased). Remontida suudame me neid vajadusel ise ka kohapeal, kui asi ikka nii jamaks läheb.

[raqon]

Lätlane ju müüb sisuliselt ainult masinapargi/tööjõu ressurssi. Arendus, disain ja kõik muu seonduv Soomes. Mis selles nii erilist on?

Terved tööstusharud on erinevates riikides sedasi üles ehitatud. Esiteks on see masinapargi ja oskustööliste kombinatsioon olemas. Tegemist on kapitali mahuka investeeringuga. Sestap võtab selle välja arendamine igal pool ja alati aega ja raha. Teiseks võimaldab kohapealne tootmine välja õpetada arendus- ja tootmisinsenere koos tootejuhtide jms. spetsialistidega. Ja see on suur asi.

Kui lätlased selle võimaluse nüüd kenasti välja mängivad siis võib sellest tulla suur ja äge asi.

Ainuke "aga" on tõenäosus üleüldse mikroriigis mingi pädev ja pidev soomukite tootmine käima saada. Läheb mingi ülejärgmine valitsus omanikega tülli ja ongi kööga.

Milworks remondib ja hooldab BAE systemsi alt CV90 MK3. Kui Bae-d pole ei toimu ka hooldust, sest kogu teadmus on BAE käes. Nähakse ainult teatuid lõike juhendist ja materjalid tarnitake LRU-na kohale.

Reaalselt on Eestis koguvõimekus olemas, et toota ja koostada kellegi litsentsi alusel soomukeid, nagu läti teeb.
EMJ metals lõikab ja keevitab patria keresid, Eestis on soomusterast lõiganud Finest, Plasmapro, koostanud Toci jne.

Kui me räägime Eesti soomukist, siis tegelikuses suurim takistus oli see, et tootmine 0 kuni seeriani võtaks 48-60kuud. Eesti soovis 24 kuuga 200 ühikut.
Teisalt ei ole sul mõtet teha toodet, kui sul on turg ainult 200-le ühikule. Terve maailm on täis 6x6 ja 4x4 tootjaid.


Minu arvates peaks hoopis keskenduma sellele, et 700m rivisõidukite puhul, kus just nimelt on meil mitmeid ettevõtteid kellel reaalselt on veoautode ümberehitus kogemus, siis nende ümberehitused toimuvad hoopis Hispaanias.
Näitena Prolift, GoCraft jms, kellel on ette näidata ka valmis ehitatud autod.

Selle mahu pealt oleks saanud nii mõnikümmend miljonit maksuraha tagasi tuua, aga ei võidab ikka ainult odavaim pakkuja.

[trs]

Piiratud ressursside tingimustes oleks kuritegelik riigi raha kohalike ärimeeste püramiidskeemidesse kantida. See maksuraha on demagoogia või keskmise selveri partnerkaardi omaniku loogika kulutada 100 euri, et saada 1 euro boonusraha ning teha veel vähemalt 100 eurine ost, et seda boonusraha kasutada. Samal ajal ei saa ta aru, et ka see boonusraha võeti tema taskust ning ebavajaliku ostmata jättes ja vajaliku puhul teiste kauplustega hindu võrreldes oleks lõpuks kokkuhoid reaalne ja suurusjärkude võrra suurem kui see näiline võit.
Reaalselt ei ole meil siin mingit kaitsetööstust ega ka potentsiaali selleks, sest meie majandusime odava motiveeritud ja üle keskmise intelligentse tööjõu näol on pehmelt öeldes hääbunud. Siin võib põlve otsas mingeid tehnoloogiaid arendada ja lotovõitu mingite hangete näol oodata, aga tööstustootmiseks ei ole me paraku täna päris konkurentsis. Võibolla see ongi arengu näitaja, aga ma ei näe ka kahjuks mingeid kõrgtehnoloogilisi massidesse jõudnud omatooteid või tehnoloogiaid.

[Fucs]

Mingit nö "poliitkat" ikk arendatakse...

Tööpakkumine
KAITSETÖÖSTUSPOLIITIKA VALDKONNAJUHT
https://app.recrur.com/public/job-ad/ka ... /616872367

[vanahalb]

Lätlane ju müüb sisuliselt ainult masinapargi/tööjõu ressurssi. Arendus, disain ja kõik muu seonduv Soomes. Mis selles nii erilist on?

Minumeelest on se täiesti elementaarne et kui üldse mingi toode ostetakse siis suur osa selle valmistamisest/hooldusest toimub pärast ostja juures. Ka soomlaste F35 seonduvad tööd käivad suuresti Soomes ja kui Usa sellega nõus poleks olnud siis ilmselt oleks valitud mõni teine lennuk.
Päris valmistoodangut saadetakse võib-olla musta Aafrikasse ja teistesse sellistesse riikidesse kus puudub võimekus isegi kaht torujuppi 90 kraadise nurga all kokku keevitada.

Sellest ma muidugi saan aru et miljon korda lihtsam on vahendada, müstilisi riigikaitsemakse kehtesta ja kilekotte edasi-tagasi tassida.

[davidsoniharald]

Muidugi saaks ka nii, et kõik tehtaks meie juures. Siis lisandub ostetud kaubale ka tehase hind. Vot siis tuleks alles makse kehtestada, et kõik need tehased kinni maksta.

[vanahalb]

See on normaalne pokker ja ei lisandu. Kas ostetakse osaliselt komplekteeritult või tõmmatakse see müüja nimekirjast maha. . Tehas valib.
Ostetakse 200 soomukit, üks tingimus et kered keevitatakse kokku ostja juures. See ei pea alati odavam olema aga vahel on. Lisaks tekib ostjale töökohti ja muud taolist. Kui müüja pole nõus siis ostetakse kelleltki teiselt.
Poolakad laamendavad omale sõjatehnikat ostes samamoodi ja need lätlased ilmselt panid samuti soomlased fakti ette et kas teeme osaliselt ise või jääb kaup katki.

[mart2]

See on normaalne pokker ...
... Kui müüja pole nõus siis ostetakse kelleltki teiselt. ...
...ja need lätlased ilmselt panid samuti soomlased fakti ette et kas teeme osaliselt ise või jääb kaup katki.

1) Mina riigi kaitseks ettevalmistamisel pokkerit ei mängiks. Akf võib seda isiklikus elus misiganes valdkonnas muidugi lubada.
2) Hankes pakkusid ka teised, kuid otsustavaks oli (nagu mina aru sain) ajafaktor, mida teised ei suutnud tagada.
3) Kas akf vanahalb teab lätlaste kohta või ta ainult oletab? Äkki oli mingid muud kaalutlused?

[vanahalb]

Noh, siin üks varasem artikkel lätlaste hankest:
https://forte.delfi.ee/artikkel/9443815 ... -ja-passib

Ning sellega seonduvalt - ajafaktor muutus nüüd määravaks seetõttu et tegutsemise asemel on aastate kaupa mune kratsitud, observatooriumivaatega kabinetis kohvi hävitatud ja arusaamatuid "kaitsetööstuse kontsortsiume " kokku pandud.

Nagu tavapärane, suuremate ostude korral peab mingi osa tootmisest /hooldusest olema kasutaja käes et tagada varustuskindlus.
"Pokker" oli mul kujunduslik mõiste ja nii riigi, kodu kui enda kaitsel ma mingite sisseostetavate teenuste peale ei panustaks. Muidu läheb nii nagu koroonaepideemiaga et isegi labaseid näomaske minnakse müts näpus hiinlastelt nuruma ja saadetakse valitsuse lennuk ära tooma.
Kõike võib 100 % sisse osta kuid miks peaks keegi müüma kui seda ükskord tõesti vaja läheb? Igasuguste kantslerite jahumise et meil on kõik lepingutega kaetud võib rahulikult kõrvust mööda lasta. Keda need lepingud sõjaajal huvitavad?

[trs]

Sõjaajal ei saa siin enam midagi toota ja mingit suurt remondiettevõtet ka ilmselt esimese nädala lõpuks ei eksisteeri. Nii et varustuskindlus=kes kõige kiiremini vajamineva toote väeosa värava ette toob ja hoolduslepingute teema on puhtalt rahuaja tingimustesse.
Türgis keskmine palk on umbes 3x väiksem kui siin ja meil on paberitega metallitööline kindlasti üle keskmise palgaga haruldus. Kindlasti saaks neid ka kuidagi siin kokku keevitada ja komplekteerida, aga hind oleks teine.