EV energia ja julgeolek

[maksipoiss]

siis tuleb solidaarselt kivipõletamine kinni maksta või leppida mõnel talvepäeval pimedusega.

Ma saingi nii aru, et gaasijaamade valmimiseni on plaan, sellega nõus olevatele, (suur)tarbjatele elektri väljalülitamise eest maksma hakata . Raadiouudistest nii poole kõrvaga kuulates võibolla sain valesti aru.

[OLAVI]

siis tuleb solidaarselt kivipõletamine kinni maksta või leppida mõnel talvepäeval pimedusega.

Ma saingi nii aru, et gaasijaamade valmimiseni on plaan, sellega nõus olevatele, (suur)tarbjatele elektri väljalülitamise eest maksma hakata .
Raadiouudistest nii poole kõrvaga kuulates võibolla sain valesti aru.

Aga eratarbija võib oma võrgulepingut uurides leida, et võrguettevõttel ei ole kohustust tagada kliendile elektrivarustust 24/7/365 ja seega ei pea eratarbija käest igaks katkestusteks luba küsimagi ning viisakusest võidakse katkestusest sõnumiga teavitada.

Eriti sellel juhul nagu meil, kus elektrit ei osteta võrguoperaatori käest ja võrguettevõte on ainult kauba (elektri) transportija rollis.
(Tuleb küünlaid varuda.)

[parkija]

Tean üht ettevõtet kus on olemas elektri tootmisvõimekus oma tarbeks ja kui elektri börsihind on "õige" siis pannakse tootmine seisma ja müüakse elekter võrku , olevat tulusam .
See eratarbijate välja lülitamise võimekus tekitati koos kaugloetavate vooluarvestitega , vaevalt et nii peeneks minnakse et maja / elamu haaval "rubilnik" välja tõmmatakse , ikka piirkondlikult ja "inimlikult" et vastavalt prioriteetsusele , kuskil olid need prioriteedid ritta ka pandud kuid ilmselt on neid muudetud kuna elutähtsate tegevusalade loend on muutunud ehk laienenud . Võib arvata et linnad saavad elektriga varustatud sest seda jama mis pärast elektrikatkestust klaarimist vajab on meeletult , kuigi voolu lülitab välja riik ja sitta koristab kov , võimude lahusus , nii ütelda .
Nüüd hajaasustus ehk maapiirkonnad , seal pole midagi kindel , üksiku elamise haaval vaevalt et keegi midagi regullib , ikka piirkonna kaupa ja kel elektriküte , sellel võib külm hakata ja oma kaevust vee kättesaamine keeruliseks muutuda . Lubadus oli küll , et voolukatkestus on kuni 7 tundi , kuid kas see ikka jääb sellesse piiri ? On mille üle mõtiskleda .

[teeline35]

Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta.

Olen aru saanud, et Soomest, Rootsist merealust kaablit tulnud elektrit ei saa otse võrku lasta. Pinge ja sagedus on valed. Seda tehakse voolukadude vähendamiseks kaablis. Seega kui ise elektrit toota ei taha, siis mujalt osta ainult maaliine pidi tulevat elektrit võrgusageduse hoidmiseks. Meie tingimustes Lätist, Leedust, aga neil endilgi elektritootmisvõimsust napib ja mujalt ostes jääbki lõpuks ainuvõimalikuks venemaalt osta kogu kompott. Veelkord. See on meie energeetika valdkonna kujundajate valearvestuste tulemus, et meil puudub energiajulgeolek!

Ma saingi nii aru, et gaasijaamade valmimiseni on plaan,...

Nendele "võimsatele" gaasijaamadele ma ei panustaks. Neid plaanitakse ehitada kaks (2) kumbki 100 MWh. Meil vaja oleks tiputarbimise ajal üle 1500MWh. Koos põlevkivijaamadega kokku on hetkel peaaegu 1000 MWh, aga lõviosa sellest ongi põlevkivijaamad.Osa neist põlevkivijaamadest on viimseni kulunud ja tuleks lähi aastatel kinni panna ning siiamaani on pikendatud nende kasutusaega kuna neid asendama planeeritud tuule-ja päikesejaamad ei õigusta ennast. Nii, et need kaks jaama on nagu tilk vett kerisele, mis ühtki meie energeetika probleemi ei lahenda!

[OLAVI]

... elutähtsate tegevusalade loend on muutunud ehk laienenud .
Võib arvata et linnad saavad elektriga varustatud sest seda jama mis pärast elektrikatkestust klaarimist vajab on meeletult , kuigi voolu lülitab välja riik ja sitta koristab kov , võimude lahusus , nii ütelda .
Nüüd hajaasustus ehk maapiirkonnad , seal pole midagi kindel , ....

Elutähtsat teenust osutav ettevõte peab selle staatuse saavutamiseks teenindama vähemalt 10 000 klienti ja väiksemad KOV'id on hoolest vabad.
https://www.siseministeerium.ee/elutaht ... -teenust-k

Elutähtsat teenust korraldava asutuse tunnustele vastavad 32 kohaliku omavalitsuse üksust. Need on:
Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe, Haapsalu, Paide ja Võru linn;

Saaremaa, Saue, Viimsi, Rae, Valga, Elva, Põlva, Viljandi, Harku, Jõgeva, Rapla, Jõhvi, Tori, Tapa, Türi, Põltsamaa, Lääne-Harju, Võru, Tartu ja Kambja vald.

Kui ettevõtja mõne teenuse korral ei vasta elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumitele, siis selle teenuse puhul ei ole kohaliku omavalitsuse üksus elutähtsat teenust korraldav asutus.

Näiteks vastutab Saue vald üksnes teede sõidetavuse tagamise eest, kuna tema territooriumil osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust ning kaugkütteteenust ettevõtjad, kes ei kvalifitseeru elutähtsa teenuse osutajateks.

Kusjuures ei ole näha, et ükski eetris leviv kohalik raadiojaam ega ERR oleks elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimekirjas ja hajaasustuse elanik saab sidet maailmaga vist heal juhul ainult 2G võrgu kaudu.

[OLAVI]

Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta.

Olen aru saanud, et Soomest, Rootsist merealust kaablit tulnud elektrit ei saa otse võrku lasta. Pinge ja sagedus on valed. Seda tehakse voolukadude vähendamiseks kaablis. Seega kui ise elektrit toota ei taha, siis mujalt osta ainult maaliine pidi tulevat elektrit võrgusageduse hoidmiseks. Meie tingimustes Lätist, Leedust, aga neil endilgi elektritootmisvõimsust napib ja mujalt ostes jääbki lõpuks ainuvõimalikuks venemaalt osta kogu kompott. Veelkord. See on meie energeetika valdkonna kujundajate valearvestuste tulemus, et meil puudub energiajulgeolek!
....

Kuna elektrispetsialistid on puuduvale tuleviku energiajulgeolekule juba aastakümneid juhtinud tähelepanu, siis ei saa energiajulgeoleku puudumist nimetada "valearvestuseks" vaid peaks nimetama "riikliku iseseisvuse kahjustamiseks".

[Kilo Tango]

...

Kusjuures ei ole näha, et ükski eetris leviv kohalik raadiojaam ega ERR oleks elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimekirjas ja hajaasustuse elanik saab sidet maailmaga vist heal juhul ainult 2G võrgu kaudu.

Kas ei ole mitte nii, et raadiolevi osas reguleerib seda valdkonda TJA ja eraldi seadused. Ehk siis ei peagi olema elutähtsate nimekirjas.

[olevtoom]

... Neid plaanitakse ehitada kaks (2) kumbki 100 MWh. Meil vaja oleks tiputarbimise ajal üle 1500MWh. Koos põlevkivijaamadega kokku on hetkel peaaegu 1000 MWh, ...

Veidi ohvtopik, aga ühikud võiks õigeks keerata.

[isakene]

Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta.

Olen aru saanud, et Soomest, Rootsist merealust kaablit tulnud elektrit ei saa otse võrku lasta. Pinge ja sagedus on valed. Seda tehakse voolukadude vähendamiseks kaablis.

Pole päris õige, aga päris vale ka mitte. Merekaablit pidi liigub alalisvool, see tähendab et sagedust nagu õieti polegi. Ja pinge on niiehknii erinev, Estlink1 näiteks Soome pool 400kV, kaablis 150kV ja Eesti poolel 330kV. https://et.wikipedia.org/wiki/Estlink

Miks see nii on, saab lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvoolu%C3%BChendus

[OLAVI]

...

Kusjuures ei ole näha, et ükski eetris leviv kohalik raadiojaam ega ERR oleks elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimekirjas ja hajaasustuse elanik saab sidet maailmaga vist heal juhul ainult 2G võrgu kaudu.

Kas ei ole mitte nii, et raadiolevi osas reguleerib seda valdkonda TJA ja eraldi seadused. Ehk siis ei peagi olema elutähtsate nimekirjas.

Mis on, seda näitab kehtiv Hädaolukorra seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017001?leiaKehtiv

§ 13. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise side ettevõtja kohustused hädaolukorrast teavitamisel
Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus võivad olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid. Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud ajal.

§ 36. Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
2) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
3) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
4) [kehtetu - RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
5) telefoniteenus;
6) mobiiltelefoniteenus;
7) andmesideteenus;
8 ) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.

(11) Kliimaministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) elektriga varustamine;
2) maagaasiga varustamine;
3) vedelkütusega varustamine;
4) riigitee sõidetavuse tagamine.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

(2) Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust.

(3) Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) makseteenus;
2) sularaharinglus.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) kaugküttega varustamine;
2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
3) veega varustamine ja kanalisatsioon.

Kuna ringhäälingut loetelus ei ole, siis vastavalt seadusele ei ole ringhäälingu saatjad kohustatud omama reservgeneraatoreid ringhäälingu saadete edastamiseks.
Kui samades mastides on ka andmeside antennid, siis andmeside säilitamiseks peab omama reservtoidet.
Aga ringhäälingu saatjate energiatarve on oluliselt suurem mobiilivõrgu energiatarbest.

Arvutasin seadmete andmesiltidelt loetud numbritest kokku ühe Tallinna piirkonna (kõrge) hoone katusel asuvate mobillsidejaama toiteplokkide võimsused (EMT - 4kW, Elisa - 6kW, Tele2 - 8kW).
Uutel 5G antennidel paistsid juba toiteplokid sees olema ja nende võimsustarbeks oli märgitud andmesildil 2kW ning 5G antenne oli sellel katusel üle kümne.
Arvestades tehnoruumis asuvate akude mahutavust, siis ei julge loota, et aktiivse netikasutuse korral jõuaks see kompleks isegi paari tundi elektrikatkestuse puhul akudelt töötada.

[OLAVI]

Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta.

.... Seega kui ise elektrit toota ei taha, siis mujalt osta ainult maaliine pidi tulevat elektrit võrgusageduse hoidmiseks. Meie tingimustes Lätist, Leedust, aga neil endilgi elektritootmisvõimsust napib ja mujalt ostes jääbki lõpuks ainuvõimalikuks venemaalt osta kogu kompott. ...

https://biznesalert.pl/harmony-link-pol ... nergetyka/

Ainuke olemasolev võimalus Baltikumi sünkroonimiseks EU'ga on Suwalki koridoris asuva LitPol 500MW lingi kaudu, sest merealused alalisvooluühendused ei sobi sünkroonimiseks ja seega peame lõunanaabritele ka liinide kasutamise eest kalõmmi maksma ning hoidma nendega heanaaberlike suhteid.

Ka ERR avaldatud optimistlik artikkel RailBaltika raudteekoridori rajatava liini kohta ei tekita erilist optimismi lähemaks viieks aastaks.
https://www.err.ee/1609398277/leedu-ja- ... e-rajamise

Leedu ja Poola põhivõrguettevõtted Litgrid ja PSE allkirjastasid koostöölepingu elektriühenduse Harmony Link ehitamiseks mööda maismaad. 2030. aastaks valmiv vahelduvvoolu elektriühendus tugevdab Balti riikide varustuskindlust ning aitab hoida siinse elektrisüsteemi sagedust.

[kalvis]

Energeetikud vast parandavad. Kuid asja teevad kalliks tuule-ja päikeseenergia. Need tegevused võrgusagedust ei genereeri. Seega on vaja traditsioonilist elektritootmist, põlevkivijaamad meie oludes, hüdroenergia lätis ja gaasijaamad leedus, kes subsideeritud tuule-ja päikeseenergia vastu turule ei mahu ning seega tuleb nende võimsuste olemasolu lihtsalt kinni maksta. Kokkuvõtvalt kogu praegune konseptsioon on vale ja see teeb kogu kupatuse kalliks!

Põhimõtteliselt õige.
Läheme Poolaga samasse sagedusalasse aga Poola kaugel ja liinid kehvad. Selleks on vaja kohaeal sünkroonkompensaatoreid ja muidugi tootmist mida meil ei ole.

Parandan. Sagedus on üks kõikjal sünkroonalal üks ja sama. Ei ole nii et eestis on üks sagedus ja lätis teine. Sünkroonkompensaatorid ei hoia sagedust vaid stabiliseeerivad seda kuid kui on kasvõi natukene suurem häire (mõned sekundid) kukub võrk ka koos nendega kokku.
Sageduse hoidmises osalevad kõik tuule- ja päikesepargid. Probleem on just vastupidi - tuuleparkide toodang on kõikuv ja muutuvenergiaga fossiiljaam peab tuuleparki stabiliseerima või päiksepargile toodangu leidma kui päikest ei paista.

[kalvis]

Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta.

Olen aru saanud, et Soomest, Rootsist merealust kaablit tulnud elektrit ei saa otse võrku lasta. Pinge ja sagedus on valed. Seda tehakse voolukadude vähendamiseks kaablis.

Pole päris õige, aga päris vale ka mitte. Merekaablit pidi liigub alalisvool, see tähendab et sagedust nagu õieti polegi. Ja pinge on niiehknii erinev, Estlink1 näiteks Soome pool 400kV, kaablis 150kV ja Eesti poolel 330kV. https://et.wikipedia.org/wiki/Estlink

Miks see nii on, saab lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvoolu%C3%BChendus

On jah alalisvool. see muudetakse võrgupiirkonna sama sagedusega vahelduvaks. Vale on väide, et alalisvoolulink ei osale sünkroonpiirkonna sageduse hoidmises (osaleb sest toodetav/tarbitav energia on sagedusala hoidvas bilansivõrrandis sees). Kui alalisvoolulink töötab alati samal sagedusel mis on võrgus (tal on kama kaks mis sagedus võrgus on)

[kalvis]

Insenerina on mul märkus... mõnede arvates rumal märkus - aga kuna tuuleGENERAATORIS on teoreetiliselt võimalik toota võrgusagedusega ja sünkroniseeritud elektrit siis peaks seda neilt nõudma. Jääb järele pool probleemist - päikene, mida on tõesti keeruline panna sinusoidreziimis 50x sekundis põlema/kustuma.

Milleks? Osad vanemad töötavad tõesti sünkroonis võrguga. See pole väga raske aga veel lihtsam (>3 MW) on teha alaliseks ja siis klassikalisee sünkrooninverteeriga vahelduvaks. Siin on väike aga. Otse võrgus töötavad osalevad oma inertsmomendiga 100% võrgusageduse stabiliseeerimisega aga alalisvoolu omad vaid osaliselt - nemad on vaid võrgusageduse bilansivõrrandis (plusspoolel tootmises)

[OLAVI]

... Sagedus on üks kõikjal sünkroonalal üks ja sama.
Ei ole nii et eestis on üks sagedus ja lätis teine.
Sünkroonkompensaatorid ei hoia sagedust vaid stabiliseeerivad seda kuid kui on kasvõi natukene suurem häire (mõned sekundid) kukub võrk ka koos nendega kokku.

Selline on küll õige aga ainult tavaline koolitasemel lihtsustatud arusaamine ühesuunalise elektrivõrgu tööst, kus eeldatakse et kogu toide tuleb liini ühest otsast, Poolast ja liin on terves pikkuses sama sagedusega ja samas faasis.
Tänapäeval töötab juba ka madalpingevõrk, tänu mikrotootjatele, kahesuunaliselt.

Aga kui üheaegselt tuleb samaasse liini (mille keskel on 1000MW tarbimist) Poolast 500MW ja Narvast ka 500MW, siis ei piisa ainult "samast sagedusest" vaid pinge peab olema ka samas faasis ja kui ühe poolperioodi (1/100sek) jooksul tekkib erinevate liiniotste vahel ülemäärane pingefaasi nihe, mis tekitab kahe tootja vahelises liinis ülemäärase voolu, siis liinikaitse automaatika lahutab koheselt ühe suurema elektritootja liinist ja tarbijate poolt tekkinud ülekoormuse jätkumisel liinis, tekkinud ahelreaktsiooni käigus lahutuvad kõik teised sama liini küljes olevad elektritootjad.

Sageduse hoidmises osalevad (???) kõik tuule- ja päikesepargid. ...

Mitte ükski laiatarbe PV inverter mis toodab võrku Poola ja Narva vahel ei osale iseseisvalt "võrgusageduse hoidmises", sest on võrgu järgijad ja toodavad etteantud piirväärtusega energiat võrku.
Tuvastades võrguparameetrite väljumise etteantud piirest, katkestatab iga inverter (võrku tootev seade) võrku tootmise.