Looduskatastroofid

[Manurhin]

See uputus polnudki veel kõige hullem, on varem suuremaidki olnud. Ligi 30 aastat tagasi tuli selline padukas, et 5-korruselise kortermaja keldris oli vesi poole sääreni. Rant on seina peal siiani näha. Mitu kasti poltide, mutrite ja muu kolaga, mis mul keldriboksis põranda peal olid, tuli pärast kuivaks valada.

[maksipoiss]

August on ikka suurte hoovihmade kuu olnud

[lennumudelist]

Temaatilist: Eesti vihma ajaloost.

https://www.ilmateenistus.ee/wp-content ... dsajud.pdf

Pool sajandit tagasi, 1957. aasta juulis saadi pluviograafiga mõõtes saju maksimaalseks intensiivsuseks Tooma ilmajaamas 3,57 mm/min ja Jõhvis 3,34 mm/min. Nii intensiivne vihm kestis vaid 3 minutit. 10 minuti jooksul mõõdetud suurim saju intensiivsus (2,30 mm/min) oli selsamal ajal Toomal. Väga pika aja jooksul oli vihm intensiivne 1988. aastal Võrus, kus 3. juulil kella 14.42-st kella 17.57-ni sadas 131 mm.

---

Nüüdisaegse ametliku määratluse järgi on Eestis eriti ohtlik sademete hulk 30 mm või rohkem 1 tunni või lühema aja jooksul ning 50 mm või rohkem 12 tunni või lühema aja vältel.

---

Paljud väga intensiivsete sadude juhtumid ei jõua meteoroloogilisse andmebaasi oma lokaalse iseloomu tõttu. Näiteks võib tuua paduvihma Tallinna mõnes linnaosas 18. juulil 1964, kui veidi rohkem kui kahe tunni jooksul sadas 61 mm. Selles vihmas said kannatada toidulaod, kauba- ja kalasadamad. Samal ajal registreeriti tolleaegses Tallinn-Kose meteoroloogiajaamas ainult 15 mm sademeid. Viimaste aastate tugevaimaid sadusid Eestis on olnud Jõhvis – 2003. aasta 6. augustil mõõdeti ilmajaamas 90,0 mm sademeid. Jõhvi jaama ilmapäevikus on juhataja märkus selle kohta, et sademete hulk 5. augusti kella 11.00-st 6. augusti kella 11.00-ni oli 131 mm. Kella 11.00-st seetõttu, et siis tekkis vajadus (väga suurte sademete kogunemise tõttu) sademenõud tühjendada.

Vihjena võin ette öelda et Eesti mõõteajaloo absoluutne rekord paistab olevat: "4. VII 1972 Metsküla 148 mm". Ning vastab tõele, et juuli ja august on tüüpiliselt aasta sademete rohkeimad kuud. Trendijooned (nii nagu need toona olid) leiab jooniselt 35 ja need osutavad ülespoole.

[OLAVI]

Sademed on olnud ja jäävadki olema aga näiteks praeguse Tartu näitel saab öelda, et projekteerimisel ei ole seda arvestatud.
Näiteks Tais, kus paljud inimesed on puhkamas käinud, on igaastased paduvihmad tavalised ja sealt oleks ka meie inseneridel mõndagi õppida.

Näiteks kui sõita Riia tänaval linnast väljuval suunal, siis juhil ongi ainuke võimalus kas sõita vette või pöörata üle topeltjoonte tagasi.
Kuigi Riia-Vaksali ristil on piisavalt ruumi, et oleks saanud suure ristmiku remondi käigus tekitada kõrgemale vasakpöörde rea pöördeks Vaksali tänavasse, et autodel oleks uputuse korral võimalik kuskilegi edasi minna, panustatakse ummistuvatele restkaevudele.

[AMvA]

Sademed on olnud ja jäävadki olema aga näiteks praeguse Tartu näitel saab öelda, et projekteerimisel ei ole seda arvestatud.
Näiteks Tais, kus paljud inimesed on puhkamas käinud, on igaastased paduvihmad tavalised ja sealt oleks ka meie inseneridel mõndagi õppida.

Näiteks kui sõita Riia tänaval linnast väljuval suunal, siis juhil ongi ainuke võimalus kas sõita vette või pöörata üle topeltjoonte tagasi.
Kuigi Riia-Vaksali ristil on piisavalt ruumi, et oleks saanud suure ristmiku remondi käigus tekitada kõrgemale vasakpöörde rea pöördeks Vaksali tänavasse, et autodel oleks uputuse korral võimalik kuskilegi edasi minna, panustatakse ummistuvatele restkaevudele.
RIIA_VAKSALI 2024-08-07 09.05.49.png

Mis seal Tais siis sellist tehtud on, milles meie peaks õppima?

[OLAVI]

Mis seal Tais siis sellist tehtud on, milles meie peaks õppima?

Kuigi vihmahooajal turismireise sinna ei tehta, siis lahtiste silmadega ja kaine peaga reisimees suudab näha erinevusi sadeveesüsteemis ja statsionaarseid ettevalmistusi üleujutusteks.
Näiteks kuni 1/2m kõrgused lävepakud poeustel annavad aimu, kui kõrgele võib seal kohati tänavatel vesi tõusta.

[AMvA]

Mis seal Tais siis sellist tehtud on, milles meie peaks õppima?

Kuigi vihmahooajal turismireise sinna ei tehta, siis lahtiste silmadega ja kaine peaga reisimees suudab näha erinevusi sadeveesüsteemis ja statsionaarseid ettevalmistusi üleujutusteks.
Näiteks kuni 1/2m kõrgused lävepakud poeustel annavad aimu, kui kõrgele võib seal kohati tänavatel vesi tõusta.

Kas ma pean nüüd hakkama selleks, et sinu mingit vihjamisi antud ilma sisulisete faktideta infost aru saada, broneerima reisi Taisse või?

[vanahalb]

Kui sellist vihma tuleb kord aasta või kolme või viie tagant siis pole suurema läbilaskega drenaaži ehitamisel mõtet.
Kui panna liiga suure läbimõõduga toru hakkab sinna tavapäraste sademetega muda kogunema ehk vee kiirus torus peab olema vähemalt mingisugune miinimum.
Muidu tuleb seda toru pidevalt puhastamas käia ja see on suurem mure kui kord 5 aasta jooksul mõnetunnine üleujutus.

Seepärast ei saa paralleele tuua Tai vms riikidega kus paduvihmad on igapäevased.
Vähemalt nii seletasid asjamehed kunagi kui Tallinnas Maakri tänav jõeks muutus ja kõik ajakirjanikud kiljusid et Tallinna drenaaz on valesti ehitatud.

[wolfgang]

Ma ei saa aru, kust otsast see Tartu vihm looduskatastroof on? Lokaalseid üleujutusi on Eestis igal aastal kuskil - mõni tunnel vms. on vee all. Piltidel olev ristmik on täiesti lohus ja loogiline, et see korraliku saju puhul vee all on. Kui see konkreetne ristmik pole kunagi niimoodi vett täis olnud siis tasuks uurida, kas midagi on muutunud seoses hiljutise, palju tunnustust pälvinud, ümberehitusega.

[Jaanus2]

Toru saab panna ka sellise, kus jämeda toru põhjas on kitsam renn, kus tavaline vesi voolab. Lihtsalt need jämedad torud on niipalju kallimad, et ei tasu panemist väga harva juhtuva vihma puhuks. Üleujutuste vastu linnas on ka muid insenertehnilisi lahendusi - ajutised kohad, kuhu vesi saab koguneda kahju tegemata, vähem asfalti ja rohkem lävilaskvat pinnakatet (kasvõi kiviparkett). Saksamaal väga levinud, meil kallis ja ei raatsita panna.

[Zwyx]

Tartus on Riia tänava raudteesilla alused üleujutused traditsioonilised, kas just iga aasta, aga küllalt tihti (ajakirjanduse andmetel näiteks 2017, 1978 jne jne). Ajalooallikad väidavad, et sild rajati antud punkti juba 1887, arhiivis on olemas algse viadukti foto aastast 1889 (https://www.meediateek.ee/photo/view?id=722842 ning tundub, et uputusvõimalus on antud punktis juba 140 aastat olnud.
Tartus kohalik veevärk tegeleb aktiivselt sadeveeküsimustega, näiteks on juba paar aastat olnud nõue, et hoone sadevett ei tohi otse juhtida kanalisatsiooni, vesi peab suunduma majast maapinnale, kust voolab sadeveelehtritesse ning restkaevudesse. Samuti limiteeritakse krundilt äravoolava sadevee mahtu, mistõttu tuleb kohapeale rajada puhvermaht (mahuti, suurema läbimõõduga torude kasutamine). Samas need head ideed kehtivad uute (ja rekonstrueeritavate) majade puhul, olemasolevad süsteemid töötavad nagu ikka.

[Runkel]

Akf vanahalvaga nõus, ei tasu kohe mõnetunnise uputuse peale torusid vahetama hakata (millel omad riskid). Too raudteesild Riia tn on jah tartlastele teada tuntud atraktsioon paduvihma ajal - et kui suur lomp tekib ja palju autosid sinna ärr kooleb. Poiskesena sai isegi vahtimas käidud. Tore, et pildistajate ja pealtvaatajate sekka on tulnud vetomiehet, kes trossidega ja lükates autosid välja tõmbavad. Ehk oleks targem taolisel juhul kiirema reageerimisega liikluse ümbersuunajad sinna ja paari kriitilisesse kohta veel organiseerida? Tartlased teavad noist basseinidest hoiduda, külalisi võiks suunata viljakuivati poole Näituse tn raudtee ülesõidule või Betooni tn-le, kui suund südalinna. Tõsi, linnast välja on tülikam suunata, kui Vaksali tänavale pöörata enam ei saa (nüüd see juhtus), siis tuleb juba seal vana Ekraani kino juures lippudega vehkima hakata.
Teiseks, ma ei ole muidugi autoga vees sõidu spetsialist, aga kas targem poleks vaiksema ja ühtlase kiirusega kogunenud veest läbi riskida sõita, kui mauhti maruda hooga vette, nii et vesi kahte lehte laiali ja mootor laine all? OT

[Väino]

Mootor mootoriks, vanakooli diisel käiks vist vee all ka, aga kui õhufiltri kaudu vett sisse luristatakse, siis kipuvad kepsud kõveraks kiskuma (vesi ei ole survetakti ajal nii järeleandlik kui õhk). Ehk siis, kui kõrgel on õhuvõtt ja kas laine lööb sisse või ei.

[AMvA]

Mootor mootoriks, vanakooli diisel käiks vist vee all ka, aga kui õhufiltri kaudu vett sisse luristatakse, siis kipuvad kepsud kõveraks kiskuma (vesi ei ole survetakti ajal nii järeleandlik kui õhk). Ehk siis, kui kõrgel on õhuvõtt ja kas laine lööb sisse või ei.

Vist isegi sellisele luxusmaasturile, nagu Range Rover lubatakse ametlikult ilma ümberehitusteta 900 mm sügavuste veetõkete läbimist.

[OLAVI]

Kui sellist vihma tuleb kord aasta või kolme või viie tagant siis pole suurema läbilaskega drenaaži ehitamisel mõtet.
Kui panna liiga suure läbimõõduga toru hakkab sinna tavapäraste sademetega muda kogunema ehk vee kiirus torus peab olema vähemalt mingisugune miinimum.
Muidu tuleb seda toru pidevalt puhastamas käia ja see on suurem mure kui kord 5 aasta jooksul mõnetunnine üleujutus.

Seepärast ei saa paralleele tuua Tai vms riikidega kus paduvihmad on igapäevased.
Vähemalt nii seletasid asjamehed kunagi kui Tallinnas Maakri tänav jõeks muutus ja kõik ajakirjanikud kiljusid et Tallinna drenaaz on valesti ehitatud.

Kahjuks täitsa tavaline on, et metsamees mõtleb kirvest ja santehnik torudest aga kui tegu on liikluskorraldusliku probleemiga, siis oleks vaja liikluse spetsialisti lähenemist.

Linnaametnikud vist ei taipa, et liikluskorraldus ei ole mitte ainult "teeserva punaseks värvimine" vaid laiem vaade teemale.

Näiteks omal on korduvalt õnnestunud kogeda, kus 4+4 rida linna läbiv magistraaltänav muudetakse patrullide poolt minutitega, veerand tunniks terves laiuses ühesuunaliseks koos kõige sellega kaasnevaga aga kaua meil kulub aega reguleerija paika saamiseks, kui puudub isegi plaan kaua ette teada olevaks kuid iga kord jälle ootamatuks olukorraks.

Aga see on tänapäeval levinud laiem suhtumine, et "jõe ületusele mõtleme jõeni jõudes" ja enne ei maksa muretseda ning küll asjad ise lahenevad.