Kuidas oleks üks tuumasõda

[lennumudelist]

Kui järgmise USA administratsiooni ajal peaks isolatsionistlikud meeleolud väga tugevalt väljenduma, siis tõenäoliselt omandavad mõne aasta jooksul tuumarelva nii L-Korea, Jaapan, Taiwan, Poola kui Saksamaa; samuti Saudi-Araabia ja mõned Ladina-Ameerika riigid.

Rootsil, muide, on üsna head eeldused soovi korral tuumarelv omandada, kuna nad jätsid 1970-ndatel pooleli, aga suur hulk tõsist uurimistööd oli tehtud.

[kalvis]

Kui järgmise USA administratsiooni ajal peaks isolatsionistlikud meeleolud väga tugevalt väljenduma, siis tõenäoliselt omandavad mõne aasta jooksul tuumarelva nii L-Korea, Jaapan, Taiwan, Poola kui Saksamaa; samuti Saudi-Araabia ja mõned Ladina-Ameerika riigid.

Rootsil, muide, on üsna head eeldused soovi korral tuumarelv omandada, kuna nad jätsid 1970-ndatel pooleli, aga suur hulk tõsist uurimistööd oli tehtud.

Rootsi olevat jah omal ajal peaaegu valmis saanud. Saksamaa ja Jaapan kui tahaksid, saaksid valmis aga milleks. Jaapan üritas II MS ajal aga nad ei saanud uraani rikastamist korralikult tööle. suutsid vaid mõne grammi pommikõlbulikku toota, enne sai sõda läbi.

Pragustest riikidest Brasiilia üritab luua tuumapommi aga pole oskajaid. Iraani puhul arvataksee on vaid aja küsimus millal. Süüria üritab kah aga juudid on osavad tõkestajad. Iraak ja Liibüas läksid Saddam ja Gaddafi ajalukku.

[Kriku]

Pragustest riikidest Brasiilia üritab luua tuumapommi aga pole oskajaid.

Brasiilia jättis samuti 1990-ndate algul katki, väidetavalt pärast kahe pommi valmistamist. Rikastamistehnoloogia on neil olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Brazil_an ... estruction .

[kalvis]

Pragustest riikidest Brasiilia üritab luua tuumapommi aga pole oskajaid.

Brasiilia jättis samuti 1990-ndate algul katki, väidetavalt pärast kahe pommi valmistamist. Rikastamistehnoloogia on neil olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Brazil_an ... estruction .

Üks asi on ametlik, teine tegelik soov. Alles hiljuti kurtis USA, et nad ei saa mitte kõiki Brasiilia tuumauuringute asutusi uurida ja kurtsid võimalikku soovi (tegu on lihtsalt tüüpilise ajakirjanduses mainitud pinnapealse jutuga). Kas tegelikult ka tegeldakse - ei tea kuid Iraani ja Süüria järel oleks pingereas järgmine kanditaat. Huvi pidi olema aga JAH ühtegi fakti, et tegeldakse siiski pole (erinevalt Iraanist ja Süüriast kus on otsesed tõendid olemast soovist asi kokku panna)
Miks mainisin - rohkem riike pole teada kes tahaksid luua. (LAV hävitas oma ca 10 tuumapommi kenasti enne Nelson Mandela võimule saamist ja peitis saladused musta auku)

[Kriku]

Loeb, mida või keda tuumarelvaga heidutada tahetakse või mis selle arendamise mõte on. Iisrael on klassikaline näide heidutusest regionaalsel tasandil, Põhja-Korea jällegi nii regionaalsel kui globaalsel tasandil. Iisraelil pole mõtet arendada mandritevahelist raketti, Põhja-Korea näeb suurt vajadust just viimaste järele. Näiteks Rootsi oleks kindlasti võimeline looma tuumarelva, aga mis selle mõte oleks? Regionaalseid sihtmärke eriti pole ja kaugemate eest kannavad hoolt liitlased oma kesk- ja pikamaa rakettidega.

Kui Põhja-Korea välja arvata, siis oleneb soov saada tuumarelvaomanikuks ikkagi julgeolekuolukorrast regionaalsel tasandil - ja see soov võib tekkida, tugevneda, nõrgeneda või kaduda olenevalt muutustest tolles regionaalses olukorras. Tehnoloogia kui selline on juba ammu ostetav ja müüdav.

Ukraina oleks ses mõttes kandidaat number üks: neil oleks väga vaja juba regionaalsel tasandil ning neil on olemas nii tehnoloogiline võimekus kui kaader. Tagasi hoiab lihtne tõemus, et liitlastelt saadav konventsionaalne abi on väärtuslikum.

[kalvis]

Tegelikult Ukrainal oli tuumarelv, millest nad sunnitu loobuma ja vastutasuks said tühja Venemaa lubaduse, et sõda ei tule.
Oli üks dokumentaal (väga ammu) kus uuriti Ukrainas olevate mandritevaheliste tuumarakettide saatust. Selgus, et ukrainlastel õnnestus tuumapäid kaitsvast süsteeemist mööda hiilida ja raketid oma kontrolli alla saada.
Jeltsini auks oli siiski - tema oma lubaduse täitis - jah sai kõik tuumaraketid tagasi ja Ukraina sai iseseisvuse. Allikaks oligi Venemaa ise - avastati, et tagasisaadud tuumalõhkepead olid lahti näpitud, teadagi miks.

[Kapten Trumm]

Ukraina probleem oli selles, et neil polnud taolisi nafta ja gaasi varusid, mille müümise eest saanuks neid lõputuid relvaladusid ülal pidada. Näiteks UKR ära antud strateegilised tiibraketid lendavad täna edukalt UKR sihtmärkide pihta - keegi hoidis need vahepeal alles ja töökorras. Rääkima raskepommitajatest, millest umbes pool ka UKR-s asus.

Ukraina iseseisvudes, oli tal maailmas arvukuselt neljas armee. USA, VF ja Hiina järel. Näiteks rääkides lennuväest, UKR päris NSVL-st umbes 2000 lennukit. Millest oli sõja alguseks alles paarsada. Ülejäänu oli raha puudusel maha müüdud või vanarauaks tehtud. Seejuures võis märgata trendi, et mida demokraatlikum president oli, seda aktiivsem utiliseerimine käis. Eks majandusolukord tagus tagant.

Ühesõnaga, ilma Budapesti memorandumita oleks üsna tõenäoline, et kui UKR poleks tuumarelvi loovutanud, oleks sellest värgist lahingukorras üsna vähe kui üldse midagi. Sest need rängad nõuka aegsed vedelkütusel raketiväed ja muu taoline nõuab ülalpidamiseks kolossaalseid ressursse.

[Dr.Sci]

Ja mis oleks nüüd tõenäolisem - arvestades et Luka toetus ilmselt jääb tulemata:
- Venema on nõus taganemise ja rahurääkimistega?
- Või Nato tanktid Kurski all ja võetakse viimases hädas kasutusele taktikalised tuumarelvad? (ei rünnata mitte UKR väekoondisi sest neid ei tundu olevat, aga võetakse ette logistiliselt olulised objektid ja infra, Odessa sadam on ka muide logistiliselt oluline ja Lvov)

P nimelise kääbuse seisukohast pole eriti alternatiivi...

[Madis Reivik]

Kindlasti kolmas variant, ehk siis idiootne oma rahva ja vägede hävitamine patriotismi sildi all.

putin on arg ja ega tal pruugi töötavaid tuumarelvi palju ollagi.

Vaata sündmusi ikka ja ainult vaatenurgast: venemaa on moskva poolt okupeeritud territoorium. Siis on pilt selgem. Kui osa okupeeritud territooriumist ei suuda oma koormist kanda ja valitsejale meelepärane olla siis seda karistatakse. Juba viimased 500 aastat on nii.

[karli]

Kindlasti kolmas variant, ehk siis idiootne oma rahva ja vägede hävitamine patriotismi sildi all.

putin on arg ja ega tal pruugi töötavaid tuumarelvi palju ollagi.

Vaata sündmusi ikka ja ainult vaatenurgast: venemaa on moskva poolt okupeeritud territoorium. Siis on pilt selgem. Kui osa okupeeritud territooriumist ei suuda oma koormist kanda ja valitsejale meelepärane olla siis seda karistatakse. Juba viimased 500 aastat on nii.

Viimase paari aasta sündmuste valges olen ka tabanud ennast küsimast et kui palju venelastel neid töötavaid tuumarelvi üldse on? Tuumarelvadel on mingi eluiga ning 1970-80ndatel ehitatud tuumapead peaksid juba kasutuskõlbmatud olema kui neid ei hooldata.
Kas on infot kui palju venemaal tegelikult töötavaid tuumarelvi on? Mitte et seal väga palju vahet on kas sul on 100 või 10000 tuumarelva, aga sellegipoolest?

[Sekeldaja]

Lõppude lõpuks pole vist 100% kindlusega võimalik väita ühegi tuumalõhkepea kohta, et see on töökorras, enne kui seda pole detoneeritud.
Atmosfäärikatsetused lõpetati 1963. aastal.
Maa-alused 1996, kui Põhja-Koread mitte arvestada. Nõukogude Liit lõpetas need 1990. aastal.
Sealtpeale on vastava võimekusega riigid katsetanud tuumarelvi arvutisimulaatorites. Venemaa pole kindlasti vastava (superarvuti-) võimekusega riik. Tõenäoliselt ja traditsiooniliselt on nad vastavat know-howd peamiselt varastanud. Kui palju see on õnnestunud ja kui palju edendanud nende tuumavõimekust, on pehmelt öeldes küsitav.
Praktiline külg - USA kulutab oma tuumaarsenali hoolduseks umbes 10 miljonit dollarit per lõhkepea aastas. Teades, et põhimõtteliselt on tuumalaengud omanikust sõltumata ehituselt sarnased, sest füüsika, lisaks on venelased niikuinii ka nende konstruktsiooni Läänest varastanud, ei saa venelaste kulud ühikule väiksemad olla.
Kui palju sellest rahast aga on nende kombe kohaselt konverteerunud villadeks mädanevas Läänes, lossideks Rubljovkal, baabade kasukahoidlateks ja luksusjahtideks tont teab milliste sadamates, me ei tea. Mina isiklikult ei tea ka seda täpselt, kas äkki nede kosmose- või mis iganes jõududes, mis tuumaarsenali eest vastutavad, on ainukesena kord, distsipliin ja korruptsioonivabadus erinevalt muust armeest, aga pean seda äärmiselt vähetõenäoliseks.
Lisaks ei tea tegelikult keegi peale venelaste endi, kui palju neil lõhkepäid kokku on ning palju neist omakorda töökorras, milliste hooldusse oleks üldse mõtet raha suunata, kadugu see tee peal siis kuhu iganes.
Et asi neil pigem halvasti on, näitab IMHO see, et hoolimata ärplemisest pole infot, et tuumakate ümber mingit sebimist oleks. Kui pakazuhha nimega "liigutame njuugid Valgevene territooriumile" välja arvata.
Ja siis on veel omaette teema nimega kandurid. Sellel pikemalt ei peatuks, üks märksõna võiks olla maailmas analooge mitteomav "Bulava" ja selle arendamisega seotud seiklused, mida siin foorumis on vist kuskil eraldi teema all käsitletud.

Loomulikult on riskid liiga kõrged, et vene tuumaohule vilistada, aga ülalöeldut arvestades ja mida päev edasi, seda enam paistab see koosnevat puhtast blufist.

[Kriku]

Ja mis oleks nüüd tõenäolisem - arvestades et Luka toetus ilmselt jääb tulemata:
- Venema on nõus taganemise ja rahurääkimistega?
- Või Nato tanktid Kurski all ja võetakse viimases hädas kasutusele taktikalised tuumarelvad? (ei rünnata mitte UKR väekoondisi sest neid ei tundu olevat, aga võetakse ette logistiliselt olulised objektid ja infra, Odessa sadam on ka muide logistiliselt oluline ja Lvov)

P nimelise kääbuse seisukohast pole eriti alternatiivi...

Muidugi on. Donbassist ja igalt poolt mujalt kraabitakse mingi väegrupeering kokku, mis kuskil UA edasiliikumise peatab ja olukorra stabiliseerib. Mingiks hetkel ennustamatuks ajaks jääb osa Kurski oblastist UA kontrolli alla.

[kalvis]

Tehniliselt JAH, Putler kaotab pea ja vajutab tuumanuppu. Viimaste päevad kehakeele lugjad olevat vägevat depressiooni välja lugenud. -selline sellike võib meeleheites kõike teha, ikkagi diktaator. Isegi kui ta vajutab tuumanuppu siis tegeliku otsuse võtab vastu kindralstaap. Aga diktaator on ka selle oma soosikutest üle ujutanud.
Kindralstaap ja Putler peavad siiski arvestama, et relva kasutamisele järgneb koheselt NATO vastureaktsioon. NATO ei saa lubada, et hullunud Kremli kääbik veel kuhugi neid tuumapomme saadab teele, koheselt hävitatakse kõik teeadaolevad tuumaallveelaevad ja antakse ennetav löök teadaoleevatele raketisahtidele. USA oli ka lubanud, et igaks juhuks hävitataksee kõik Vene väed peale seda Ukrainas.
Minu nägemuse kohaselt peaks see piisav olema, et vähegi aruga juht seal ladvikus ei hääleta poolt.
Arvatavasti kasutab Ukraina kah odavat vastulööki, mitte ainult Kursk aga ka muu tuumaelektrijaam Venemaal saab litaka, mis areneb edasi tuumaseeneks.

[Kilo Tango]

...
Arvatavasti kasutab Ukraina kah odavat vastulööki, mitte ainult Kursk aga ka muu tuumaelektrijaam Venemaal saab litaka, mis areneb edasi tuumaseeneks.

Mitte ühegi tuumajaama ründamisel konventsionaalse relvastusega pole võimalik tekitada tuumaseent. Mitte mingil viisil. Saab tekitada ulatusliku tuumareostuse aga mitte mingil juhul ei toimu tuumaplahvatust.

[Kapten Trumm]

Paljud inimesed ei tea, aga kõige karmimad "likvidaatorid" elasid tuumajaama varjendis, mis oli kiviviske kaugusel avariilisest reaktorist.
Nõuka normid nägid tuumajaamade juurde ette I klassi varjendid (sama vastupidavus, mis metroojaamas oleval varjendil), see tähendab kaitse ülerõhu eest vähemalt 5,0 bar ja gammakiirguse vähendamine 5000 korda.

Likvideerimise filmikroonikas vilksatab see objekt paar korda.

Et metroojaamad on vaid 5,0 bar, võib natuke kahelda, taoliste meetripaksuste ja kümneid tonne kaaluvate uste kohta olen lugenud ja kuulnud, et selliste sissepääsude ülerõhukindlus oli tegelikult 60 bar ehk tuumapauk võis päris lähedale tulla (kui see ust üles ei sulatanud). Ehk küllap see 5,0 bar on klausliga "vähemalt"

Metroojaamades asuvatel varjenditel on peale jaama sisenemisel nähtavate uste veel uksed raudteetunnelil, mis jaamast ei paista. Need on päris jõhkrad, ehk siis seesolijad on kaitstud ka selle eest, kui lööklaine pääseb tunnelisse. Kõige nõrgem koht võib olla maapeale ulatav ventilatsioon, mis purustatakse või maetakse rusude alla.

NSVL ajal oli vähemalt Moskvas tegemisel projekt, et iga suurema äärelinna metroo haru lõpus oli suur "ventkiosk", kustkaudu ventileeriti tervet metroosüsteemi mööda tunneleid - kuna need peaks jääma olulistest tuumpaukudest eemale. Projekt jäi aga pooleli ja välja ehitati ainult osa.