Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Aug, 2024 12:13
Ving hakkas peale minu väitest, et NSVL sittas ameeriklastest rohkem.
Kummikommi arvates tuleb see plahvatuste arvust. Siiski, elu on keerulisem ja taustateadmised kaaluvad üles kiirkorras googlest/AI leitut.
Peale plahvatuste arvu on oluline ka see, mis kvaliteediga need korraldati, kus kohas ja kui suure võimsusega.
Tõepoolest, oma algses postituses kirjutas härra Trumm, kuidas NSVL sittas
konkurentsitult enim ning rõhutas Semipalatinskis toimunud plahvatuste arvu. Ilmselt jäi siis tol hetkel puudu taustateadmistest, et lisaks plahvatuste arvule veel muid tegureid peaks vaatama. Järgnevas postituses olnud suunava küsimusega üritas härra Trumm jätta muljet, justkui oleks Nevada tuumakatsetuste alal keskkond puhas ja elanikkond ei kannatanud. Ilmselgelt oli tol hetkel puudus ka elementaarsetest faktiteadmistest. Nüüd üritab härra Trumm kiiresti google/AI abil juttu mujale veeretada, sest soov tark näida on vastupandamatult suur.
NSVL korraldas ametlikel andmetel 124 (teistel andmetel 150+) "rahumeelset" plahvatust, neist valdav osa väljaspool Semipalatinskit ja Novaja Zemljad.
Palju neist viltu läks ja palju see inimestele kannatusi tekitas, pole tänaseni teada ja tänane vene riik mängib peitust edasi.
Räägime asjadest, mis on teada. Jahumine asjadest mida "ei tea keegi" on lihtsalt tühi loba.
Lisaks paistab, et AI jättis sul leidmata selle, et NSVL tuumakatsetuste summaarne võimsus oli USA omadest umbes 50% suurem, kuigi formaalselt, laenguid oli vähem.
Taaskord, oma algses postituses rääkis härra Trumm just tuumakatsetuste arvust, nüüd on google/AI abil saanud teada, et NSVL pommide summaarne võimsus oli suurem. Suurem oli sisuliselt kolme pommi jagu, nimelt NSVL suurushullustusest kantud katsetused Novaja Zemljal, kus lisaks legendaarsele 50Mt "Tsaar-pommile" lõhati veel 24Mt ja 20Mt pommid.
Nagu keegi on öelnud, elu on keerulisem, peale summaarse võimsuse on oluline ka plahvatuste arv, mis kvaliteediga ja kus kohas need korraldati. Lisaks on oluline pommi tüüp, nimelt toodavad "tavaline" tuumapomm ja termotuumapomm erinevat tüüpi ja erineva hulga saastet. Plahvatuse võimsus ja saasta hulk pole sugugi lineaarses seoses, väike ja ebakvaliteetne plahvatus võib toota märksa rohkem saasta kui mõni suurem plahvatus. See on aga kõigest teoreetiline teadmine, sest detailset infot meil teostatud plahvatuste kohta ei ole ega saagi olla.
Asja uurinud teadlaste arvates on üleüldse kõige suurem keskkonna sittamine olnud Bikini atolli tuumakatsetus 1954. aastal.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4165831/
One of the biggest environmental disasters from the nuclear tests period was caused by the USA in the North Pacific, this being the case of radioactive contamination in the wake of the Castle Bravo nuclear test on the Bikini atoll, in 1954 (Fig. 6). Pollution of marine ecosystems in the region, and particularly the impact on the local population in terms of the drastic increase of thyroid cancer incidence as a result of the population’s exposure to extremely high doses of radiation, were the negative consequences of the most serious episode of radioactive contamination in the history of nuclear weapons testing (Takahashi et al. 2003; Simon et al. 2006).
Seega ei saa väita, nagu oleks NSVL olnud konkurentsitult suurim sittaja, vähemalt sama suure panuse on andnud USA ning mereökosüsteemide sittamisel märkimisväärse osa ka Prantsusmaa. Siinkohal võiks lõpetada tõdemusega, et igasugune tuumapommidega vehkimine on halb ja atmosfääris toimuvate plahvatuste (nagu see sõjas suure tõenäosusega oleks) saast mõjutab elu globaalselt.
