isonts kirjutas: ↑10 Sept, 2024 18:46
Minu mõte selle postitusega on see, et ennne 2022 juunit ei kottinud kedagi see, et venelane tuleb Eestisse sisse ja me peame ise 180 päeva hakkama saama. Eelmine KVJ ei kortsutanud selle peale kulmugi. Kõik oli OK. ...
Kõik see "pläust" (jah just nii!) oleks jäänud sul kirjutamata, kui sa ülal viidatuid lõimeid oleks korralikult lugenud ning üritanud kaasa mõelda.
Seal on juttu nii KVJ nõuandest, vajadustest, prioriteetidest, relvaliikidest, tehnikast ja rahalistest piirangutest!
Pole mõtet siin sinuga rohkem arutleda, kui sul "kodutöö" tegemata. Kurb.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Eilses ERR intervjuus rääkis Pevkur,et Kaitsevägi on arvutustes arvestanud 1 miljonise raketiga aga on olemas 200000 alternatiiv. Mis see võiks olla ATACMS asemel mõni Ukraina uus toode?
https://www.err.ee/1609449746/pevkur-tu ... uste-vahel
PEVKUR:Ma toon teile ühe lihtsa näite. Kui on olemas maailmas üks rakett, mida me oleme praegu hinnanud näiteks maksumusega üks miljon eurot üks lask ja sellele on olemas juba Ukraina sõjatandrilt alternatiiv, mille maksumus on näiteks 200 000 eurot üks lask, siis see tähendab seda, et see 1,6 miljardit tegelikult tuleb oluliselt allapoole. Need on need alternatiivid ja need võimed ja efektid, mida me koos kaitseväega ostame.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Pikemas perspektiivis pole meil Iisraeli tüüpi riigikaitsest pääsu. St kaitse eelarve on seal 10% kandis SKP-st ning ühiskond on üsna militariseeritud.
Seda poliitilist turbulentsi on liiga palju ja liitlastele liigne lootmine hakkab lõpuks segama majandusarengut, sest iga välisinvestor küsib, et kui homme algab sõda, mis saab ja mida te teete selle vältimiseks? Eriti palju lisavad turbulentsi igasugu populistid ja vene trollid (sh Saksamaal nii AfD kui vasakpoolsed).
Antud perspektiiv on ilmne, mida varem pead liivast tõsta, seda parem. Seejuures tohutud riigikaitsekulud pole Iisraelil takistanud saamast umbes Soomega samal jõukustasemel riigiks, küllap siis seal loob IDF selle turvatunde välisinvestoritele ja asjadele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Iisrael on/oli ikka väga tugevalt USA poolt sõjaliselt toetatud ja teda pommitatakse ka pigem suvalise soustiga, no Iraan on tõsisemaltvõetav ründaja.
Eesti vajaks VF vastu 500% SKP-st ja ikka jääks puudu.
Relvi peame loomulikult võimalikult palju ikka ise ostma, mida vihasemalt (alguses) ise vastu hakkame, seda tõenäolisemalt NATO või osa NATO-st ikka meile appi tuleb.
Äkki teeks ikka enne selgeks, kui palju see USA toetab ja palju Iisrael ise ära teeb?
Sellist eksiarvamust on siin varemgi esitatud.
Ja vastupidi - teda pommitatakse "soustiga" just seepärast, et kõik konventsionaalsed vastased on Iisrael puruks kiiresti löönud- praegu toimuv ongi araablaste ainuke võimalus mingitki edu saavutada.
Mis puudutab relvi, siis me oleme jõudnud (peale UKR sõja kogemust) heidutuse kõige räigemale etapile - VF enam ei heiduta ei mingi NATO art 5 ega pataljonid piiririikides, vaid ainult võimalus, et nad ei suudagi edukalt rünnata - mis rünnakule saadetakse, see hävib.
Sellise kaitse vastu on ainus strateegia see, mida täna VF UKR-s teeb, strateegiline kulutamissõda. Selle vastu omakorda ei aita muud, kui piisavad reservid ja relvastuse/moona varud. Ning strateegiline kannatlikkus (viimast napib täna just Saksamaal).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Minule on küll tekkimas silmade ette pilt, kus poliitikud ei leia seda 1,6 miljardit riigikaitsesse , eks nad muidugi tahaksid kuid no lihtsalt , raha pole ja kärpida ka kuskilt pole ja ... , traditsiooniline hala kuidas midagi teha ei saa , selleasemel et otsustada ja tegutsema asuda .
Kui raha ei tule, siis ootab Reformierakonda Koonderakonna saatus. Nii kummaline kui see ka pole, on Reformierakond praegustest parlamendierakondadest kõige suuremas ideoloogilises kriisis (Eesti 200 on selle juba läbinud, nemad on juba mõttetute meeste staadiumis). Reform on kõik pannud kahele kaardile - eelarvetasakaal ja julgeolek. Aga kui julgeolekuga ei saada hakkama, sest eelarvetasakaal... Ja kui eelarvetasakaaluga ei saada hakkama, sest pärast rohkem kui kümnendit kestnud efektiivistamist pole jõhkraid kärpeid enam milleski muust kui majanduskasvust teha... Siis ongi lõpp.
See on ühtlasi ka nende suurim haavatavus, Läänemets on ammu aru saanud, et neid on võimulpüsimise motiivi tõttu lihtne pressida. Sellest ka igasugu hüüatused "rikkurid maksku kinni kaitsekulud", Ansipi aegses RE-s oleks sellised ütlejad pikemata opositsiooni lennanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
logistik76 kirjutas: ↑11 Sept, 2024 9:12
Iisrael on/oli ikka väga tugevalt USA poolt sõjaliselt toetatud ja teda pommitatakse ka pigem suvalise soustiga, no Iraan on tõsisemaltvõetav ründaja.
Eesti vajaks VF vastu 500% SKP-st ja ikka jääks puudu.
Relvi peame loomulikult võimalikult palju ikka ise ostma, mida vihasemalt (alguses) ise vastu hakkame, seda tõenäolisemalt NATO või osa NATO-st ikka meile appi tuleb.
500% SKP-st ja ikka jääks puudu. See väide on nüüd küll natuke lappama läinud.
Numbritest Eesti SKT 2023 oli 37.7 miljardit EUR , USD kurss hetkel 1,1 st. 37,7X1.1 teeb 41,47 miljardit EUR korrutades selle 5 aastaga saame 207,35 miljardit USA dollarit Eesti riigi aastaseks sõjaliseks eelarveks.
Võrdluseks USA üle 900 miljardi,Hiina teisena 250 miljardit umbes,Venemaa kolmandana väidavad 109 miljardit käesoleval aastal.
Eesti oleks juba super hästi kaitstud 50% SKT-st kulutamisega mis rahaliselt on suururjärgus võrdne Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia kulutustega.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.