Ka tuugenite labade puhul ei kasutata eriti süsinikku ega aramiidi. Üksikutes kohtades ainult. Kogu laba tegemine süsinikkiust oleks lihtsalt mõttetu kulu. >90% kiudmaterjalist on seal endiselt klaaskiud. Vaakumvormimine pole mingi teab-mis uudne teema - seda kasutati purilennukite puhul juba klaasplasti aegadel (80-datel). Tuugenite labad on tegelikult üsna low-tech komposiitide kontekstis.Marvin kirjutas: ↑19 Sept, 2024 19:21Ma julgen arvata, et aastakümnete taguste purilennukite puhul ei kasutatud tänapäeva popimaid kiude (kevlar/aramiid, süsinik), vaakumvormimist, eelimmutatud matte ega suletud pooridega vahttäidist. Vähemasti ei kasutatud neid kohe päris kindlasti purjekate puhul. Seega on tehnoloogia väga palju muutunud. Et koos kasutatakse mingit kiudu ja mingit vaiku, ei ole päriselt "sarnasel meetodil".Kilo Tango kirjutas: ↑19 Sept, 2024 19:09 Ei ole tõsi. Nii vanemate purilennukite, kui ka tuugenite labade koorik on valdavalt tehtud klaasplastist suhteliselt sarnasel meetodil. See, et geomeetria on erinev ei puutu asjasse. .....
....
Isegi tõsiasi, et tuugenite labades võidakse sünteetiliste vahtude asemel kasutada balsapuud ei muuda asja. Ka selle balsa riknemise korral on seal tugevusvaru oi-kui-palju rohkem, kui üks 15-20 meetrine jalakäiate sild vajab.
Tuulikulabade taaskasutus
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10268
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10268
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Oh jummal, miks peab kõik asjad nii keeruliseks ajama. Näidised on juba ju olemas, kus võetakse kasutatud tuugeni laba tükk ja kasutatakse seda struktuurse kandva elemendina lihtsa väikese jalakäiate silla puhul: https://www.theverge.com/2022/2/11/2292 ... orld-firstDr.Sci kirjutas: ↑19 Sept, 2024 20:55 ...
- Sillaehituse teemadel ei tahaks üldse et sõna võtaks need kes ise pole mõnda silda projekteerinud ja samas tuugeni laba geomeetriat põrnitsenud. Ilma korraliku ümbertöötluseta seda ei tee, aga ümbertöötlus = energia + erilahendused ja kui pargisilla projekteerijale antaks valida et ära vaata Puumarketi suunas, meil vedeleb siin täiesti kasutult kõveraks väänatud süsinik-vaik komposiitjurakas, siis vaid pohmellis arhitekt ehk haarab sellest variandist kinni (või mõni kellel on väga palju vaba aega - töötuid insenere ma ei tea, aga ehk tõesti siis arhitektid)
...

Kas sellel mõtet on, on ise küsimus. Lisaks saab sedasi kasutada ainult väikest osa tuugenite labadest - lihtsalt ülejäänud silla ehitamine on ka kulu ja nii palju sildu pole kellelegi vaja.
See tuugenisildade jutt on siinkohal igatahes ammu teemast väljunud.
Re: EV energia ja julgeolek
See ka natuke ohvtopik, aga siiski küsin targematelt, kuidas vabalt ringijalutav klaaskiud inimese tervisele mõjub? (Küsimus on ajendatud sellest, et asbestikiud loetakse äärmiselt ohtlikuks materjaliks, nii et tänapäeva seisukoht on umbes sihuke, et kui sa eterniitplaati näed, siis hakka tasapisi viimase teekonna vastu valmistuma).
Kremli troll.
Re: EV energia ja julgeolek
Suletud pooridega vahttäidis , EPO st kärg , alumiiniumist kärg , risti kiudu lõigatud balsast kärg , need kõik olid kaheksakümnendatel purjelaudades kasutusel , süsinikkiuga oli mure , polnud teadmisi ja oskusi , muide , väga hea jäikuse ja massi suhtega on vineer .
Klaaskiud pole tervisele kahjulik , EU tervist kahjustavate ainete loetelust koristati ära , sest tootmise mahud võrreldes näiteks tekstiilitööstusega on tühised , kuidas reaalselt on selle kahjuga tervisele , kui EU s pole kahjulik , siis pole Eestis ammugi mitte .
Klaaskiud pole tervisele kahjulik , EU tervist kahjustavate ainete loetelust koristati ära , sest tootmise mahud võrreldes näiteks tekstiilitööstusega on tühised , kuidas reaalselt on selle kahjuga tervisele , kui EU s pole kahjulik , siis pole Eestis ammugi mitte .
Re: EV energia ja julgeolek
Täiesti otsitud probleem jah see labade hilisem saatus, isegi kui mataks kusagile põlevkivist tühjaks kougitud karjääripõhja ja täidaks ühe selle augu nende labadega järgmise paarisaja aasta jooksul võimalike tekkivate vanade tuugenilabadega ära, siis mis sellest siis oleks? Midagi ei muutuks, see augutäitematerjal seal ei ole ei radioaktiivne ega toksiline, lihtsalt mineraal piltlikult öeldes ja suurt vahet pole, mida see auk seal parasjagu täis oleks, kas mingit suvalist kiviprügi või mingeid tuulikulabasid.
-
- Liige
- Postitusi: 2367
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Asbesti puhul on see tükk nagadega ja see haagib end kuskile kinni. Klaaskiud peaks olema ilma nagadeta aga võib olla nii pisike, et sisse hingates satub läpi kopsu veresoonde. Seal ringi jõlkudes ei tohiks nagu midagi juhtuda kuniks ta kuskil valesse kohta kinni ei jää ja mingit ummistust ei põhjusta. Samuti on ta jäik ja võib vales kohas olles ümbruse liikumise tõttu selle ümbruse katki teha. No umbes nagu paned naela kuskile rätiku sisse ja siis lõpuks selle rätikuga vehkides tuleb see nael sealt kuskilt välja. Ma küll ei tea kui pisikeste tükikestega üleüldse kokku puututakse. Siiani pole küll kuulnud, et keegi oleks optikat näiteks kõhutäie nimel lipsu taha lükanud. Need kes selle ülipeenikese asjaga töötavad neile on igasugu filtrid küll ette nähtud. Kunagi ammu oli olemas klaasvatt, see peaks olema hullem kui klaaskiud. Klaaskiud peaks olema umbes sama tasemega asi nagu klaasvill. Samas pidada igasugu mikroplasti juba nii palju olema, et väga lihtne polegi leida inimest kelles seda ei ole.olevtoom kirjutas: ↑19 Sept, 2024 21:59 See ka natuke ohvtopik, aga siiski küsin targematelt, kuidas vabalt ringijalutav klaaskiud inimese tervisele mõjub? (Küsimus on ajendatud sellest, et asbestikiud loetakse äärmiselt ohtlikuks materjaliks, nii et tänapäeva seisukoht on umbes sihuke, et kui sa eterniitplaati näed, siis hakka tasapisi viimase teekonna vastu valmistuma).
Re: EV energia ja julgeolek
Selles mõttes on akf professoril kindlasti õigus, et nende labade tükkideks saagimine vajab standardiseeritud protseduuri. St. kui ei leidu sellist arhitekti, kes tahaks võtta juraka enda, siis tuleks need lõigata kindla suurusega tükkideks ja sellistena ladustada ja sellistena müüa. Täpselt samamoodi nagu puidu puhul - leidub ju küllalt kunstimeistreid, kes puidu looduslikke vorme kasutavad igasugu asjade tegemiseks.Dr.Sci kirjutas: ↑19 Sept, 2024 20:55kui pargisilla projekteerijale antaks valida et ära vaata Puumarketi suunas, meil vedeleb siin täiesti kasutult kõveraks väänatud süsinik-vaik komposiitjurakas, siis vaid pohmellis arhitekt ehk haarab sellest variandist kinni (või mõni kellel on väga palju vaba aega - töötuid insenere ma ei tea, aga ehk tõesti siis arhitektid)
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Trükkige Google'sse "how to reuse wind turbine blades" - ja saate igasuguseid pilte.
Jalakäijate sillad, tehnoloogilised tunnelid, ratta parkla varjualused, bussiootepaviljonid, pargipingid, müratõkked jne. Piiriks inimese mõttelend.
Ja nagu varem mainitud, siis see ei ole suur probleem hetkel, sellepärast neid väga ei taaskasutata.
Ning kõige lihtsam, kui muud ei suuda välja mõelda, siis purustada nad kuskil veskis ja kasutada täitematerjalidena uutes komposiitmaterjalides, segudes, betoonides, kergliiklustee muldkehades jne. Kindlasti vajab see uurimist, kuidas purustatud kiudplast käitub koos teiste materjaliudega, aga IMHO see ei tohiks olla probleem. Pigem näen probleemi standardites ja seadustes ning hinnas.
Näiteks, oletame, et ehitame parki ühe jalakäijate tee ja selle muldkeha võiks ju teha purustatud labade graanulitest. Aga standard näeb ette, et muldkeha ehituseks tuleb kasutada mineraalset täitepinnast etteantud terasuurusega, filtratsiooni mooduliga jne. Kas purustatud labad vastavad nendele nõudmistele, seda ei oska keegi ju hetkel öelda - ei ole uuritud ja katsetatud. Kuna puudub huvi ja vajadus. Liiva on siiani palju odavam kaevandada.
Jalakäijate sillad, tehnoloogilised tunnelid, ratta parkla varjualused, bussiootepaviljonid, pargipingid, müratõkked jne. Piiriks inimese mõttelend.
Ja nagu varem mainitud, siis see ei ole suur probleem hetkel, sellepärast neid väga ei taaskasutata.
Ning kõige lihtsam, kui muud ei suuda välja mõelda, siis purustada nad kuskil veskis ja kasutada täitematerjalidena uutes komposiitmaterjalides, segudes, betoonides, kergliiklustee muldkehades jne. Kindlasti vajab see uurimist, kuidas purustatud kiudplast käitub koos teiste materjaliudega, aga IMHO see ei tohiks olla probleem. Pigem näen probleemi standardites ja seadustes ning hinnas.
Näiteks, oletame, et ehitame parki ühe jalakäijate tee ja selle muldkeha võiks ju teha purustatud labade graanulitest. Aga standard näeb ette, et muldkeha ehituseks tuleb kasutada mineraalset täitepinnast etteantud terasuurusega, filtratsiooni mooduliga jne. Kas purustatud labad vastavad nendele nõudmistele, seda ei oska keegi ju hetkel öelda - ei ole uuritud ja katsetatud. Kuna puudub huvi ja vajadus. Liiva on siiani palju odavam kaevandada.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10268
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Selle purustamisega on see häda, et erinevalt kivist ei saa tuulikulabast ühesugust tulemit. Komposiit ongi komposiit selle pärast, et see sisaldab erinevaid materjale. Näiteks balsa, erinevad sünteetilised vahud jne, mida ei kasutata kogu laba ulatuses. Samas need kergmaterjalid (balsa, vahud) kohe kindlasti ei sobi kusagile pinnasetäiteks.
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Kui on juba kulutatud materiale ja energiat, et teha üks jurakas, siis kui on võimalik seda jurakat tervikuna kasutada, milleks seda siis purustada? See oleks ju hirmus raiskamine
.

Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Plastikust kerega Sakslaste "lemmikauto" Trabant loojad said teatavasti kaks korda preemiat.
Esimese siis kui juurutasid tehnoloogia autode plastkerede valmistamiseks.
Teise said ringlusest kõrvaldatud Trabantide kerede utiliseerimise eest, kütusena elektrijaamade ahjudes.
(Annaks jumal häda, küll abi saab.)
Esimese siis kui juurutasid tehnoloogia autode plastkerede valmistamiseks.
Teise said ringlusest kõrvaldatud Trabantide kerede utiliseerimise eest, kütusena elektrijaamade ahjudes.
(Annaks jumal häda, küll abi saab.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Ei tagi kas seda Trabi kerematerjali päris plastikuks saabki nimetada. Tehti seda ju NSVL puuvillariide jääkidest ja fenoolvaikudest. Täpsustuseks, et sellest nn. "papist" olid ainult kapotid, tiivad, katus ja uksedOLAVI kirjutas: ↑20 Sept, 2024 10:07 Plastikust kerega Sakslaste "lemmikauto" Trabant loojad said teatavasti kaks korda preemiat.
Esimese siis kui juurutasid tehnoloogia autode plastkerede valmistamiseks.
Teise said ringlusest kõrvaldatud Trabantide kerede utiliseerimise eest, kütusena elektrijaamade ahjudes.
(Annaks jumal häda, küll abi saab.)
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Klaaskiud on piisavalt odav, et labade ümbertöötluseks huvi tekitamine=dotatsioon. Lisaks peab leidma lolli, kes seda pudi kuhugi sisse on nõus panema, muidu on see eriline rohepesu. Sama teema on päikesepaneelide utiliseerimine. Suured pargid vajavad uuendamist ja neid langenud efektiivsusega paneele jääb üha rohkem üle. Jällegi on toetus ainuke asi, mis tekitab huvi neid ümber töödelda.
Re: Tuulikulabade taaskasutus
See on nüüd küll sulepeast välja imetud probleem. Päikesepaneel on 95% taaskasutatav, ülejäänu on räni ja klaas, täiesti kahjutud ja inertsed materjalid.
Esimene otsinguga ettejuhtunud artikkel: https://rohe.geenius.ee/blogi/eesti-ene ... a-on-labi/
Keskkonnahoid on aktuaalne ka päikeseenergia valdkonnas, seega mis saab paneelidest, kui nende eluiga on läbi?
Tänaste tehnoloogiate abil saab umbes 95% paneelist taaskasutada. Prognooside kohaselt on 2030. aastaks 60 miljonit uut paneeli toodetud taaskasutatud päikesepaneelidest.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Tuulikulabade taaskasutus
Neid paneelide jääke on ikkagi vähe ka veel, põhiliselt siiski tormikahjude jms näol tekivad need jääkpaneelid, oleks neid kusagil igapäevaselt tonnide viisi peale tulemas, siis tasuks juba need tootmisliinid tekitada, mis alumiiniumi, vase nende taga olevate kaablijuppide näol ja muud seal sisalduvad metalllid eraldaks, lisaks klaas eraldi ja elekrit tootvate fotoelementide pudi omakorda kokku koguda ja ümber töödelda jms. Sama teema suht akude ümberöötlemisega, kui ikka pealetulevat massi piisavalt pole, ega siis ei tasu vastavad metallide jms mudru eraldamise seadmed ka end ära. Ilmselt tekib sellel kraamil mingi hetk ka mingisugune kokkuostuväärtus.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: erkilo ja 2 külalist