Lihula sammas

[Kriku]

Kuna on alaealine, tuleks katsuda mõjutada seaduses ette nähtud vahenditega: https://www.riigiteataja.ee/akt/992337 .

[AndresTy]

Ja kuna siin on kodanikud võtnud Lihula samba kunstilise teostuse üle põlglikult saba väristada, siis ega enamus neist Vabadussõja mälestusmärkidest Lihula samba kunstilisest tasemest väga maha jäägi. IMHO mõistagi.

Et siis millisest Lihula sambast räägid? Kas 2004 originaalist või 2024 "venelase hauakivist"? Kui siin on juttu olnud teostuse olematusest kunstilisest väärtusest, siis (saba on väristatud) ennekõike selle 2024 sitakäki aadressil.

[Lemet]

Et siis millisest Lihula sambast räägid? Kas 2004 originaalist või 2024 "venelase hauakivist

Mõlema puhul on kõlanud valjuhäälset kriitikat kunstilise teostuse kohta.

[Fucs]

Kas see nn "Eesti Leegion" mitte vabatahtlikest ei koosnenud?
Meil see seadus ei räägi Waffen SS-ist ja kui kuritegelik või mittekuritegelik see oli, või milline üksus või veel parem allüksus oli ja milline polnud jne vaid agressioonikuridegudest ja seda toetavatest või esile toovatest sümbolitest.
Okupatsioon oli agressioon. Okupatsioonivägi oli agressorriigi sõjavägi, olid nad SD, SS, Luftwaffe, Kriegsmarine või midagi muud.

Ja see teema, kas minna saksa mundris saksmannide käsu ja juhtimise all "teise vabadussõtta" või mitte oli omajagu keeruline ja kirgi küttev teema juba sõja ajal. nn. Soomepoisid tegid juba toona millegi pärast teistsuguse valiku, kuigi ka suurem osa neist lõpuks saksa mundrisse topiti.

Ehk, et keeruline teema igatepidi ja seda teavad kõik (ei avastatud nüüd siin milnetis ootamatult).
See pole normaalne, et kui üks ausammas püsti pannakse, siis selle olemuse ja seaduslikkuse üle peab iga kord üks tavakodanik pool aastat jälle kas ise vaidlema ja jaurama, või teiste jauramist kõrvalt vaatama... ja ise pädevate hinnangute andmiseks igasuguseid spetsiifilist juriidikat valdama, arhiivimaterjalides tuhnima ja ajaloodoktor olema, et aru saada, kas asi mida mulle presenteeritakse, on ikka see, mida mulle öeldakse, et see on ja kas kogu see ilu on seadustega kooskõlas või vastuolus.

Tehku riik see asi ükskord endale ja kõikidele teistele muus maailmas üheselt selgeks, vastavad ametlikud otsused (õiguskantsler, riigikohus, riigikogu) nii riigi kui muu maailma tasemel (rahvusvaheline kohus, EU parlament jne) ning asi vask. Olgu siis üht või teistpidi. Muidu Kapo jälle kirjutab aasta pärast aastaraamatus, et ka saksa kiivrikuju on agressioonisümbol....

[Sander17]

Nendele meestele on ausammas olemas Pärnus:

https://kylauudis.ee/2021/09/19/vabadus ... use-paeva/

Tekst sambal Eesti Leegioni sümboli all: "Teises Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile". Kellegil pole midagi kobiseda.

Samuti on see algne Pärnu/Lihula sammas olemas Lagedi muuseumis, kus seda saab austamas käia. Kas ausammas on sellest vähemväärtuslikum, kuna asub muuseumi territooriumil (mis on ju ka ometi Eesti Vabariigis)? Saaremaa Muuseumi territooriumil näiteks on nii punaste ühishaud koos monumendiga kui kommunismiohvrite mälestustahvlid ning memoriaal näituse "Punane terror 1941" nime all kunagise Püssirohutorni keldris. Igaüks võib minna, mälestada ja panna lilli selle poole eest hukkunute austamiseks, mis endale südamelähedasem on.

[Kriku]

Samuti on see algne Pärnu/Lihula sammas olemas Lagedi muuseumis, kus seda saab austamas käia. Kas ausammas on sellest vähemväärtuslikum, kuna asub muuseumi territooriumil (mis on ju ka ometi Eesti Vabariigis)? Saaremaa Muuseumi territooriumil näiteks on nii punaste ühishaud koos monumendiga kui kommunismiohvrite mälestustahvlid ning memoriaal näituse "Punane terror 1941" nime all kunagise Püssirohutorni keldris. Igaüks võib minna, mälestada ja panna lilli selle poole eest hukkunute austamiseks, mis endale südamelähedasem on.

Arvo Valtonil muide on sel teemal tore novell "Muuseumis", kus revolutsiooni muuseumis käivad tädid-revolutsionäärid pingil istumas ja juttu rääkimas. Pärast jutu ilmumist kutsuti ta Olga Lauristini koju aru andma, kus ta niisugust stseeni nägi ja mis provokatsioon see olgu.

[aksel90]

Samuti on see algne Pärnu/Lihula sammas olemas Lagedi muuseumis, kus seda saab austamas käia. Kas ausammas on sellest vähemväärtuslikum, kuna asub muuseumi territooriumil (mis on ju ka ometi Eesti Vabariigis)? Saaremaa Muuseumi territooriumil näiteks on nii punaste ühishaud koos monumendiga kui kommunismiohvrite mälestustahvlid ning memoriaal näituse "Punane terror 1941" nime all kunagise Püssirohutorni keldris. Igaüks võib minna, mälestada ja panna lilli selle poole eest hukkunute austamiseks, mis endale südamelähedasem on.

Muuseumis on museaalid/eksponaadid, mitte mälestus- ja ausambad, mida austamas käia.

[Sander17]

Muuseumis on museaalid/eksponaadid, mitte mälestus- ja ausambad, mida austamas käia.

Olete Saaremaa Muuseumis käinud?
Punaste monument ning 1941. aasta massimõrva mälestustahvlid ei ole seal eksponaadid.

[Tulihänd]

Väga huvitav arutelu ja tundsin sügelust, et ka öelda kuidas mulle asi täna tundub. On tõepoolest kinnitust leidnud faktid, et justnimelt Saksa sõduri vormis Eesti okupeeriti ja selles vormis viidi läbi hukkamisi ja muidugi ka sõjakuritegusid ilmasõja ajal, ka Eestis nt Kalevi-Liival. Ei maksa luua illusioone, et Saksa sõdurid meile vabadust olid toomas või meie iseseisvuspüüdlusi toetasid. Ilmasõjale eelnenud vormis baltisakslastele ja nende Landeswehrile võib kindlasti ka mitme Eesti sõjaväelase surma süüks panna olenemata sellest, et nende kiiver teise kujuga oli ja surnupealuud kraenurkadelt puudusid. Olid ka nemad meie omariikluse vastased. See aga polegi siinjuures oluline.

Juhtus see, et meie vabariigiaegne riiklik kaitsepoliitika põrus täielikult. Kaitsesse paigutatud rahasummad ja inimtunnid ei õigustanud päeva lõppedes ennast ära, sest olime poliitiliselt nurka mängitud ning seetõttu "rööviti" meie rahvalt võimalus kaitsta omariiklust oma vormi ja kiivriga. Rahvalt võeti võimalus millegi üle uhkust tunda, sest oma vormi andsime me lihtsalt ära.
Suurest vihast vene bolševismi ja nende kuritegude vastu võttis selle koha osaliselt üle Saksa vormis Eesti sõdur, olenemata sellest kas ta teenis kuskil piirikaitserügemendis, Leegionis või varjas ennast metsavennana - saksa kiiver, luger ja schmeisser olid muutunud selle trotsi, kättemaksu ja vastupanu sümboliteks meie rahva silmis. Kaitselahingutes 1944 sai peetud lahinguid mis jäid olude sunnil pidamata mõned aastad varem, omas mundris. Jättes rahvusromantika ja Saksa propa tahaplaanile, olen ikkagi veendunud, et paljud Eesti mehed seda ka nii võtsid ja enda meeles "vabadusidu" kasvatasid kes tollal Saksa vormis Eesti pinnal kuskil Emajõe joonel, Krivasoos või Lastekodumäel Punaarmeele vastupanu osutasid. Teise ilmasõja sündmused kus oma kätte võideldud riik anti lahinguta ära ning lahingutandril polnud isegi oma sõdurit kelle üle tunda uhkust nagu Vabadussõjas on jätnud meie rahva eneseteadvusse jälje mida võiks tänapäeval moodsalt post-traumaatiliseks stressi sündroomiks nimetada. Selle valusa episoodiga toime tulemiseks on Eesti leegionär justkui see vajaliku, puuduoleva kangelase kehastus keda meie rahvas niiväga vajab ja see ongi täitsa okei. Kui me püüame seda sealt ära rebida, jätame augu mida täita pole millegagi.


Probleem tekib sellest, et kas me suudame kogu maailma ka veenda selles, et Saksa vormis Rüütliristi kandvad eestlased olid kangelased ja üldse mitte osa nähtusest nimega Kolmas Riik ja sõjakuriteod? Keda huvitab mida teised arvavad, võiks ju uhke rahvuslane küsida, aga kahjuks meid peab see huvitama kui me püüame nutikad olla. Kui me tahame, et meil sel korral oleksid sõbrad ja vaba maailma poolehoid, siis me peame hoiduma avalikult selliste asjade eksponeerimisest mis võivad tekitada ülejäänud maailmas vastupidiseid arusaamu, sest ameerika juudi, mõne prantslase või briti sõduri jaoks on Alfons Rebase bareljeef hoopis teise tähendusega kui meile ja seda ei ole meie suutelised veenvalt ja efektiivselt ära selgitama tänases sotsiaalmeedia infokeskkonnas ja Vene propalaviini taustal nii, et see kõigile arusaadav oleks.

Ma pakun, et me peaksime neid mehi meeles pidama, sest meie trauma nõuab seda, aga viisakas oleks seda teha kujul mis ei aja meie sõpradel harja punaseks.

Küll, aga jääb mõistmatuks millega kogu selle taustal õigustatakse Eestis varasemalt toimunud Surematu Polgu üritusi, Punasümboolika eksponeerimist Eesti linnaruumides ja ehitistel, monumentidel jne? Veel tänaselgi päeval Ukraina sõja taustal võid Nõukogude sümboolikaga kokku põrgata linnatänavatel päise päeva ajal siinsamas Baltikumis, kus see võim suutis hävitada märkimisväärse protsendi meie rahvast ja pani toime räigeid kuritegusid? Miks on meil topeltstandardid? Kui põhjus on hirm vankade ees, siis nüüd on küll juba aeg sellest üle olla.

Ja viimasena viibutaks näppu veel neile marudatele rahvuslastele keda meie hulgas endiselt viibib ja kellele meeldib ehtida vahel oma keha või ehk lihtsalt igapäevast patrullkotti või motokiivrit Saksa natsisümboolikaga ja segada seda ka vahel meie lipuvärvidega. Neile meeldibki flirtida selle Saksa sümboolikaga. Meenub siinkohal kohe üks endine "julgelt rahvuslik" partei nimega Iseseisvuspartei, kuigi nimi oli õilis siis visuaalis tundus, et oodatakse tagasi Saksa okupatsiooni. Seetõttu küsige endilt, kas te olete Saksa rahvuslased või Eesti omad? Kui Saksa ruunimärk teid hüpnotiseerib ja usute jutte juudivandenõudest siis ehk polegi te Eesti rahvuslased. Meil on omal endal küllalt mille üle uhked olla. Las sakslased otsivad ise oma idientiteedi ja ravivad oma sündroomi. Meile pole seda jama vaja.

Ja noh..mõõka hoidev kõverdatud käsi ei ole natsisümboolika vaid Eesti Vabadusristi motiiv, aga SS välgunooled pigem on, sest neil pole mitte mingit seost meie rahvuskultuuri või iseseisvusega. M16 Stahelm ei ole Landeswehri ega natsisümbol kui pildil on seljas Eesti Kaitse-/Rahvaväe vorm, sest me tõepoolest kandsime neid kiivreid ka "esimese" Vabariigi ajal. Alfons Rebane võiks kanda mälestustahvlil ka hoopis Eesti ohvitseri vormi mis on palju ilusam ja armsam, sest noh kasvõi seepärast, et seda teist vormi ja risti kandis ka Dirlewanger ja nagu ma ütlesin - lääne sõpradele on need üks ja see sama asi ja meie stratkomm, ükskõik kui tubli, ei suuda eales kogu maailma ära tinistada ja veenda vastupidises.

[Kriku]

SS liikmete kriminaalvastutusest tegin omaette teema: viewtopic.php?t=56174 .

[krizz]

Ma pakun, et me peaksime neid mehi meeles pidama, sest meie trauma nõuab seda, aga viisakas oleks seda teha kujul mis ei aja meie sõpradel harja punaseks.

Hakkab jälle siin säärt väristama. Kes sõbrad? Kus sõbrad? Juudid või? Valetajad nagu Wiesenthal ja selle keskuse šaakalid? Juudid on end rahvusvaheliselt juba nii maha teinud, et nende "sõpradega" küll enam arvestama ei pea. Need pole isegi tavalised juudid või Iisraeli riik, vaid võimu ja omakasu peal väljas olevad organisatsioonid. Ja nende suvaline, ilma tõestuseta kellegi kurjategijaks tembeldamise jutud võime heaga p'se saata.

Võtame või sama Rebase mälestusmärgi? Kes peale Venemaa veel selle kallal on vingunud? Venemaad nüüd küll meie suureks sõbraks nimetada ei saa. Need juudiorganisatsioonid kisavad ka igal juhul, peaasi, et saaks kisada. Samas, kui tõestust pole, siis vingugu palju tahavad. Peaks nemadki kunagi laimu eest kohtusse andma. Ehk tõmbavad siis oksad vähe koomale.

EV ise tunnistas need mehed vabadusvõitlejateks ja kaitseministeerium (või oli see SM?) jagas neile Vabadussõja mälestusmedaliga sarnaseid medaleid, kus mehel peas Saksa kiiver. Isegi EV ohvitserid, kes olid Saksa armees II MS ajal võidelnud, kandsid EV vormil oma Saksa autasusid, Raudriste jm. Muide ka Saksamaal tohib neid kanda, küll denatsifitseeritud kujul. Ka Lihula sambal pole ju haakriste jms. natsi märke. Mida me väriseme?

Kui me ei oska oma sõpradele oma ajalugu ära seletada, kui sõbrad ei mäleta mida nad ise Balti-SS-i kohta on öelnud, siis oleme me riigina läbi kukkunud ja need sõbrad on ise ka rohkem nagu sõnnik. Ei ole ikka nii, et sõbrad ütlevad, et vot lehvitad pedelippu, lased mehed tüdrukute dušši alla, koristad mälestusmärgid ära mis meile ei meeldi - alles siis oleme su sõbrad.

[sg01]

Juudid on end rahvusvaheliselt juba nii maha teinud, et nende "sõpradega" küll enam arvestama ei pea.

Tundub, et sina krizz ikka jagad seda va juudi asja.

[nukkel]

Tegelt krizz oma viimases lõigus ütles õigesti. Kuna me pole juutidele suutnud selgeks teha kes kus ja kuidas. Rohkem selgitust on vaja teha.

[Madis Reivik]

Eks neid "selgitajaid" on palju. Selle asemel et pidevalt selgitada, võiks jätta selle natsijuraga flirtimise, mitte kuidagi ei solvaks Eesti eest langenuid mälestusmärk millel EI ole SS märki ja stalhelmi jms.

See kõvatamine annab tegelikult nutuseid tagajärgi. Mingi suur agentuur teeb ülevaateid majanduskliimast, täidetakse mingi lahter ära a la "homofoobne" ja "jandivad SS sümboolikaga" ja noh, jääb mõni tehas tulemata, läheb hoopis Poola vms.

Ainult idioodi fantaasias NÕUTAKSE meilt pedelippu ja tüdrukute dushiruumi vanameeste lubamist (kes krt selle jama üldse välja mõtles). Piisab sellest kui rahvusvahelises suhtluses proovida hoida seda demokraatliku joont.

Aga et oleks natuke teemasse, ma teeks mälestusmärgi hoopis nendele naistele, kes jäidki ootama oma poega, venda, peigmeest. See on ikka päris nukker teema, kui palju jäi üksikuid naisi peale sõda.. 60-70 aastat meenutasid kedagi, vaatasid mustvalget pildikest ja siis lahkusid ka ise. Neid pole enam palju järgi jäänud..

[krizz]

Nii kusene ei maksa ikka olla. Ühtki SS-sümbolit seal sambal ka ei ole - ei maksa sonida. Mida rohkem selle samba ümber lollilt tantsitakse ja mitte millegist tolmu üles keerutatakse, seda raskemaks läheb. Oleks ta kohe püsti saanud, oleks ammu rahu majas. Aga nende värisejate ja kokutajate pärast ei saagi midagi korralikult tehtud.

Ainult idioodi fantaasias NÕUTAKSE meilt pedelippu ja tüdrukute dushiruumi vanameeste lubamist (kes krt selle jama üldse välja mõtles). Piisab sellest kui rahvusvahelises suhtluses proovida hoida seda demokraatliku joont.

Loll ja ka idioot pole keelatud olla, ta viibib oma õndsas tedmatuses. Võtame või "Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimise seaduse" üle, kus on kohe alguses kirjas, et kui sa ei tunnista kellegi sotsiaalset sugu, mis erineb tema bioloogilisest soost, siis on tegu juba soopõhise ahistamisega. Vaat nii samm-sammult ja erinevatesse seadustesse ja määrustesse pikitult seda pska meile peale surutaksegi. See pole ka saladus, et vikerkaarelippu ei lehvita meie riigiasutused niisama igavusest. Ikka tuleb see sund läänest. Aga kui ajuhaiged on võimul, siis ajuhaigus vohabki.