Riigikaitse eelarve

[mart2]

Kogu selle matemaatika valukohaks on tänapäevane suur sotsiaal-koormus eelarvele (pensionid, riiklik arstiabi, erinevad toetused) mida ennem sõda sellises mahus ei olnud.
Eelarve-protsente arvutatakse ju ikkagi 100-st ...

[London Bridge]

Jah, kunagi ammu, kui see jutt MeV teemas esile kerkis, siis ma viitasin ka sellele, et moodne riik on palju "paksem" kui saja aasta tagune. Täna korjatakse maksudega SKT palju suurem osa, millest omakorda läheb suur osa sotsiaalse iseloomuga kuludeks, mis reeglina enam ei kipu vähenema. Samuti kehtib akf. Kilo Tango poolt viidatud konteksti erunevus - ajaline vahemaa on ikkagi pea sada aastat ning kogu maailm ning selle majanduslikud olud ja arusaamad on korduvalt muutunud. Seega ei ole siin teadlikult peale arvude ühtegi järeldust. No näiteks, et 1938. aastal sai ühe 1990. aasta dollari eesti rohkem moona kui täna, sest tootmishinnad nüüdseks kõrgete palkade ja maksude muude koormiste tõttu suhteliselt õhku täis, seega jõuti tollal ikkagi rohkem teha ja peaks arvud mingi koefitsiendiga läbi korrutama, et ausalt võrrelda, või midagi sellist. Ainult eelarve ja SKT arvud 1990. aasta dollarites.

Ehk siis 1938. aastal oli riigieelarve osakaal SKT:
830M / 3 062M = 0,27106... =~ 27,1%
830M / 4 272M = 0,19428... =~ 19,4%

Tänapäeval on riigieelarve osakaal SKT, lisan siia tulud ja kulud eraldi, sest ma ei ole kindel, kumba oleks õigem võrrelda 830M:
7 737M / 17 500M = 0,42108... =~ 42,1%
8 520M / 17 500M = 0, 44211... =~ 44,2%

EDIT: sisestasin 16,8 asemel 16,0

[Kapten Trumm]

Ega ilmaasjata toona polnud võimalik ülal pidada 18 brigaadi (ekvivalenti) ning sirge seljaga tellida tehasest uusi hävituslennukeid ja allveelaevu.
Muidugi, sõjatehnika toona oli ehk suhtena SKP-sse siiski odavam? Spitfire maksis umbes 250 tuhat krooni ja allveelaev 3,3 miljonit krooni.

[A4]

Umbes 18 tükki polnud toona mitte brigaade või nende ekvivalente, vaid umbes nii palju oli jalaväerügemente ette nähtud Eesti Sõjaväe toonasesse SA-struktuuri. Jah, olid SA-struktuuri ette nähtud ka brigaadid, kuid nende moodustamine oli ette nähtud sisuliselt niimoodi, et rahu-aegsetest sõjaväeringkonna juhatustest moodustati mobilisatsiooni korral brigaadide staabid, millele allutati kaks jalaväerügementi. Mingeid eraldi brigaadi-tasandi tule- või tagalatoetuse elemente või –üksuseid polnud nendele brigaadidele ette nähtud peale heal juhul selle, et võidi allutada neile mõned suurtükiväegrupid (=pataljonid). St tegemist polnud brigaadidega tänases või isegi Teise maailmasõja mõistes, vaid sedasorti brigaadidega, mida enamus suurriike lõi oma diviiside koosseisu enne Esimest maailmasõda ja selle ajal. Enamus „kultuurriike“ läks Teise maailmasõja ajaks üle diviisi-struktuuridele, kus diviisi staabile allusid otse rügemendid ja üksikpataljonid, ilma mingisuguse brigaadi-vahelülita.

Aga nõus, toonane SA-struktuur oli suur, ilmselt piisav selleks, et lahingumoona olemasolu ja hea juhtimise korral Nõukogude Liidu vastu siiski heal juhul paar kuud kaitsesõda pidada. Samas olid need struktuurid relvastuse-varustuse osas üsna „vähenõudlikud“ – kogu toonane Eesti jalaväepataljonide ja -rügementide (ja seetõttu ka nende brigaadide) koosseisu- ja varustustabeli-järgne relvastus koosnes vintpüssidest, kergekuulipildujatest ja Maximi-raskekuulipildujatest – mis omakorda kõik olid väga suures ulatuses soetatud või saadud Vabadussõja ajal ega vajanud sellele järgnenud 20 aasta jooksul väga märkimisväärset moderniseerimist, asendamist vms. Miinipildujaid, jalaväe saatekahureid, tankitõrjekahureid, tankitõrjepüsse, õhutõrjerelvi praktiliselt polnudki, või oli neid 1939. aastaks soetatud vaid väikeste katse-partiidena. Sõjaväe juhtkonnas saadi iseenesest täiesti hästi aru, et jalavägi vajaks pataljoni või rügemendi tasemele vähemalt miinipildujaid ja jalaväe saatekahureid, kuid nende soetamist takistas esmajoones suur hinnalipik (sest neid asju vajav struktuur oli väga suur) ja rahapuudus.

Suurtükiväge oli Eesti toonasel sõjaväel üsna palju koos laskemoonavarudega 2-3 kuuks. Arvestati sellega, et puht-arvutuslikult saaks sõja korral iga jalaväepataljon arvestada ühe suurtükiväepatarei tuletoetusega. Valdav enamus suurtükiväepargist oli samas moraalselt aegunud, Esimese maailmasõja eelne ja -aegne kraam, aga see oli vähemalt olemas.

See, et 1930. aastatel tehti ühed kõige suuremad ja nähtavamad kulutused uutele allveelaevadele ja 1930. aastate lõpust ka uutele lennukitele, tulenes suuresti sellest, et vastasel korral oleksid need väeliigid oma selleks ajaks pea täielikult amortiseerunud tehnika tõttu sisuliselt lõpetanud eksistentsi. Jah, need soetused neelasid üsna palju raha, kuid häid alternatiive polnud.

Jupikaupa hakatati 1930. aastate lõpus uuendama ka õhutõrje- ja suurtükiväerelvastust, kuid kogu Eesti toonase maaväe relvastuse põhjalikuks uuendamiseks enne sõda raha väga ei leitud. Soovitan huvilistel lugeda nt mõne aasta eest välja antud Eesti toonase Riigikaitsenõukogu protokolle ja stenogramme – sealt ilmnes (mälu järgi), et kogu maaväe toonase relvastuse uuendamiseks ja vajalike kaasaegsete tuletoetusrelvade soetamiseks vajalikud summad ületasid Eesti iga-aastaseid toonaseid kaitse-eelarveid nii mitmekordselt, et kindralid ise tunnistasid, et need pole realistlikud summad.

Ühesõnaga – ükskõik, mispidi neid 1930. aastate kaitsekulusid vaadelda, on fakt see, et raha polnud kunagi kaugeltki nii palju, et kõiki teadaolevaid vajadusi katta. Tõsi, see ei tekitanud toona kelleski mingit paanikat või karjuvaid lisarahataotlusi, sest kuni 1939. aasta sügiseni leiti justkui üldiselt, et saab vajadusel sõditud ka olemasoleva relvastusega, mis on küll moraalselt aegunud, kuid mis oli olemas, töökorras ja laskemoonavarudega tagatud. 1939. aasta hääletu alistumise põhjuseid tuleb otsida kuskilt mujalt, sest enne selle aasta septembrikuud ei öelnud keegi, et seis relvastuse või varudega on nii kehv, et vastuhakul puudub põhjus.

[Kapten Trumm]

Brigaad 1939 ja brigaad täna pole samad suurusjärgud ju. Toona oli brigaad polkude/rügementide ülene struktuur, täna on brigaad iseseisvam polk/rügement.

Jalaväe rügemendi koosseisus oli staap, kolm pataljoni, sidekomando, pioneerkomando, suusk-jalgratturkomando, ratsakomando ja töökompanii. Jalaväepataljonis oli kolm laskurkompaniid, milles kolm rühma ja üks viiest rühmast koosnev kuulipildurkompanii.

Üksikus jalaväepataljonis oli staap, kolm kompaniid, siderühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Kompaniis oli kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kai ... de_ajalugu

Tõsi, tänu lahingtoetuse nappusele jäi toonase jalaväerügemendi arvukus tänase brigaadile siiski alla, kuid manööverosis on umbes samasugune (kolm jalaväepataljoni).

[strateegiline sõdur]

25.aprill 2024

6. Negatiivse stenaariumi kohaselt oleks kõige eeleneva tulemus järgmine:
- kehtestatakse riigikaitsemaks
- kaitsekulud sellest ei suurene sentigi, lapitakse tänast eelarveauku
- vähenenud SKP tõttu kärbitakse seniseid väljaöeldud summasid riigikaitsele alates 2025. aastast, iga aasta kohta ~60 mln
- riigikaitselaenu ei võeta. Võetavad laenud kuluvad senise eelarve täitmiseks ja soovi „jõhkraid kärpeid“ teha ei ole.

25. september 2024 ehk viis kuud hiljem.

Riigieelarve seletuskiri lk 179.
NATO metoodika järgi kaitsekulud.
2024 – 1,3338 miljardit ehk 3,4% SKPst
2025 – 1,3954 miljardit ehk 3,32% SKPst. Selle see on ka 105 miljonit Ukrainale antav sõjaline abi.

Kiirkommentaar:
- Otseselt Eesti riigi kaitsele minev summa (ilma Ukraina 105 mln) NATO metoodika järgi võrreldes 2024. aastaga väheneb 43 miljoni võrra. See sisaldab ka juba lisalaskemoona programmi.
- Ukrainale antav 105 miljonit on kahtlemata oluline ja vajalik, kuid küsitav kas selle võrra pidanuks meie enda kaitsele minevat summat vähendama.
- SKP protsendi vaates kulud riigikaitsele samuti langevad
- Kõik lisaks kogutavad maksud ei lähe mitte niivõrd riigikaitsesse vaid pigem teiste valdkondade kulukasvude katteks
- Lisa laskemoona ostuks eraldatakse järgmine aasta 75,6 mln mis on 4,7% kokku planeeritud 1,6 miljardist
- Välisvahendid- ja toetused ning mitterahaline kulu (amortisatsioon), mis kaitsekulude metoodikasse ei lähe, on ülalolevast välja jäetud.

Teemaväliselt. 2025. aasta eelarve kulud (sh investeeringud) kasvavad võrreldes 2024. aastaga 0,7 miljardi võrra. Kärpeid on kokku ~107 miljonit. Sellest suurim 35,4 mln Haridusministeeriumi oma, kus kärbitakse välja läbi aastate lohisev kasutamata teadusraha. Hinnanguliselt päris kärpeid tegevuskulude ja toetuste osas on suurusjärk alla 50 miljoni. Kui sedagi. Ülejäänu leitakse mingisuguste ülejääkide jms arvelt. Samamoodi nagu haridusministeerium. Veelkord - kulusid kasvatati 0,7 miljardit. Päriselt kärpida, nii et kõhus keeraks, ei suudetudki. Välja arvatud Eesti riigi kaitseks minevat summat, seda suudeti vähendada.

[TTA]

Brigaad 1939 ja brigaad täna pole samad suurusjärgud ju. Toona oli brigaad polkude/rügementide ülene struktuur, täna on brigaad iseseisvam polk/rügement.

Jalaväe rügemendi koosseisus oli staap, kolm pataljoni, sidekomando, pioneerkomando, suusk-jalgratturkomando, ratsakomando ja töökompanii. Jalaväepataljonis oli kolm laskurkompaniid, milles kolm rühma ja üks viiest rühmast koosnev kuulipildurkompanii.

Üksikus jalaväepataljonis oli staap, kolm kompaniid, siderühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Kompaniis oli kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kai ... de_ajalugu

Tõsi, tänu lahingtoetuse nappusele jäi toonase jalaväerügemendi arvukus tänase brigaadile siiski alla, kuid manööverosis on umbes samasugune (kolm jalaväepataljoni).

No kuule, vaata ikka mis oli tollases jalaväepataljonis ja mis praeguses ja tule ütle sirge näoga uuesti, et manööverosis oli umbes samasugune.

[Kriku]

NATO metoodika järgi kaitsekulud.
2024 – 1,3338 miljardit ehk 3,4% SKPst
2025 – 1,3954 miljardit ehk 3,32% SKPst. Selle see on ka 105 miljonit Ukrainale antav sõjaline abi.

Kiirkommentaar:
- Otseselt Eesti riigi kaitsele minev summa (ilma Ukraina 105 mln) NATO metoodika järgi võrreldes 2024. aastaga väheneb 43 miljoni võrra.

Ma ei saa nüüd aru, kuidas selline tulemus on saadud?

[strateegiline sõdur]

NATO metoodika järgi kaitsekulud.
2024 – 1,3338 miljardit ehk 3,4% SKPst
2025 – 1,3954 miljardit ehk 3,32% SKPst. Selle see on ka 105 miljonit Ukrainale antav sõjaline abi.

Kiirkommentaar:
- Otseselt Eesti riigi kaitsele minev summa (ilma Ukraina 105 mln) NATO metoodika järgi võrreldes 2024. aastaga väheneb 43 miljoni võrra.

Ma ei saa nüüd aru, kuidas selline tulemus on saadud?

Kriku - Kui see oli küsimus mulle, siis püüan selgitada.

2025. aasta summa 1,3954 miljardit sisaldab endas 105 miljoni ulatuses Ukrainale antavat sõjalist abi. Kahtlemata vajalik, kuid otseslt Eesti riigi kaitse kulutustega pole sel summal mingit otsest seost. Kaudne seos on loomulikult olemas.

2024. aastal sellist summat riigikaitse kulude all ei olnud. 2022-2024 sõjaline abi mida anti kaitseväe ladudest, tuleb suuresti EL rahurahastust tagasi. Eelviidatud 105 miljoni osas minu teada rahurahastust enam midagi tagasi küsida ei saa.

Mõistmaks, et kas puhtalt Eesti riigi kaitseks mõeldud summa on 2024. aastaga võrreldes tõusnud või langenud on igati põhjendatud jätta 105 miljonit arvestusest välja ja seejärel võrrelda kahte aastat omavahel. See annab võimaluse hinnata valitsuse tegelikke otsuseid.

Kes on loomingulise raamatupidamisega rohkem kokku puutunud ehk saavad seletusest lihtsamalt aru Olemuselt on tegemist igati tavapärase väikse silmamoondusega. Eelarve nominaalis kasvab, kuid sisu vaadates ilmneb, et on lisatud igasugu kohustusi mida varasemalt polnud. Lisa laskemoona 75,6 mln puhul võiks samuti diskuteerida, kas ja mis ulatuses see peaks ekstra olema, kuid las see jääda.

2025. aastal me oma riigi eelarvest ja kokkukogutavatest maksudest panustame meie enda riigi otsesesse kaitsesse väiksema summaga kui 2024. aastal. Seda tahtsin öelda. Ka protsendina SKP-sse langetame kaitsekulusid. Seda isegi koos Ukrainale antava abiga. Kõigi maksutõusude puhul oli eranditult retoorika kuidas vajadus tuleneb julgeolekust. Olen seda siin ka varasemalt puudutanud, et maksutõusude vajadus ei tulene mitte ainult julgeolekust vaid suuremas osas muudest valdkondadest ja seal kasvanud kuludest.

[Kriku]

Aitäh!

2025. aastal me oma riigi eelarvest ja kokkukogutavatest maksudest panustame meie enda riigi otsesesse kaitsesse väiksema summaga kui 2024. aastal.

Riigikaitsemaksu ei koguta ju alates 01.01.2025? Kas varem kui 01.01.2026 üldse jõutakse?

[Inxs]

NATO metoodika järgi kaitsekulud.
2024 – 1,3338 miljardit ehk 3,4% SKPst
2025 – 1,3954 miljardit ehk 3,32% SKPst. Selle see on ka 105 miljonit Ukrainale antav sõjaline abi.

Kiirkommentaar:
- Otseselt Eesti riigi kaitsele minev summa (ilma Ukraina 105 mln) NATO metoodika järgi võrreldes 2024. aastaga väheneb 43 miljoni võrra.

Ma ei saa nüüd aru, kuidas selline tulemus on saadud?

Kriku - Kui see oli küsimus mulle, siis püüan selgitada.

2025. aasta summa 1,3954 miljardit sisaldab endas 105 miljoni ulatuses Ukrainale antavat sõjalist abi. Kahtlemata vajalik, kuid otseslt Eesti riigi kaitse kulutustega pole sel summal mingit otsest seost. Kaudne seos on loomulikult olemas.

2024. aastal sellist summat riigikaitse kulude all ei olnud. 2022-2024 sõjaline abi mida anti kaitseväe ladudest, tuleb suuresti EL rahurahastust tagasi. Eelviidatud 105 miljoni osas minu teada rahurahastust enam midagi tagasi küsida ei saa.

Mõistmaks, et kas puhtalt Eesti riigi kaitseks mõeldud summa on 2024. aastaga võrreldes tõusnud või langenud on igati põhjendatud jätta 105 miljonit arvestusest välja ja seejärel võrrelda kahte aastat omavahel. See annab võimaluse hinnata valitsuse tegelikke otsuseid.

Kes on loomingulise raamatupidamisega rohkem kokku puutunud ehk saavad seletusest lihtsamalt aru Olemuselt on tegemist igati tavapärase väikse silmamoondusega. Eelarve nominaalis kasvab, kuid sisu vaadates ilmneb, et on lisatud igasugu kohustusi mida varasemalt polnud. Lisa laskemoona 75,6 mln puhul võiks samuti diskuteerida, kas ja mis ulatuses see peaks ekstra olema, kuid las see jääda.

2025. aastal me oma riigi eelarvest ja kokkukogutavatest maksudest panustame meie enda riigi otsesesse kaitsesse väiksema summaga kui 2024. aastal. Seda tahtsin öelda. Ka protsendina SKP-sse langetame kaitsekulusid. Seda isegi koos Ukrainale antava abiga. Kõigi maksutõusude puhul oli eranditult retoorika kuidas vajadus tuleneb julgeolekust. Olen seda siin ka varasemalt puudutanud, et maksutõusude vajadus ei tulene mitte ainult julgeolekust vaid suuremas osas muudest valdkondadest ja seal kasvanud kuludest.

MIngisugust vajadust muudes valdkondades ja kuludes ei ole. Inflatsiooni õhutatakse riigi poolt maksude ja kulutamiste suurendamisega.

[Runkel]

Kui 2025 a riigieelarves kaitsevaldkonna kulud (käibemaksuta) on 1,11 mld ja investeeringud (käibemaksuta) 0,44, siis saaks kokku 1,55 mld eurot (kaitseväelaste pensionit jm sisse arvestamata).
https://www.err.ee/1609470829/loe-taism ... igieelarve

[strateegiline sõdur]

Aitäh!

2025. aastal me oma riigi eelarvest ja kokkukogutavatest maksudest panustame meie enda riigi otsesesse kaitsesse väiksema summaga kui 2024. aastal.

Riigikaitsemaksu ei koguta ju alates 01.01.2025? Kas varem kui 01.01.2026 üldse jõutakse?

Eranditult kõik maksutõuse, nii neid mis on toimunud ja toimumas, on põhjendatud ainult julgeoleku argumendiga. Käibemaksu tõus 2024. Automaks 2025. Käibemaks 2025. suvest. Tulumaks 2026 + maksubaasi laiendamine. Aktsiisitõusud. Ettevõtete tulumaks. Võimalik, et midagi ununes veel ära.
Kui vaadata seda, et palju sellest lõpuks jõub otseselt riigikaitsesse siis algne retoorika ei ole kooskõlas tulemusega. See on halb poliitiline kultuur, kui raha küsitakse julgeoleku kulude tarbeks, kuid kasutatakse hoopis mujal.

Lisa laskemoon 1,6 miljardit. Sellest täna on 75,6 miljonit 2025. eelarves. Ülejäänust pool ~0,8 miljardit on RESis, mis ei ole otseselt siduv asi. Kes RES järjepidevalt loeb, märkab õige pea, et kuidas need võivad olulises mahus aastate vahel muutuda. Teine pool lisa laskemoonast on üldse õhku kirjutatud.

[Kriku]

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riina Solmani küsimusele vastates, et riigieelarve on defitsiidis ning tuleb leida tasakaal kulude suurendamise ja tulude vahel, et vältida võlaspiraali sattumist. Rahandusministri sõnul on automaksu peamine eesmärk vähendada autostumist, suunata inimesi kasutama keskkonnasõbralikumaid autosid ja toetada säästlikumat liikumist. Ta lisas, et mootorsõidukimaksu tulud lähevad riigieelarvesse, toetades ka ühistranspordi ja teedeinvesteeringute suurendamist.

https://www.riigikogu.ee/pressiteated/m ... -pohjused/

[aj1972]

NATO metoodika järgi kaitsekulud.
2024 – 1,3338 miljardit ehk 3,4% SKPst
2025 – 1,3954 miljardit ehk 3,32% SKPst. Selle see on ka 105 miljonit Ukrainale antav sõjaline abi.

Kiirkommentaar:
- Otseselt Eesti riigi kaitsele minev summa (ilma Ukraina 105 mln) NATO metoodika järgi võrreldes 2024. aastaga väheneb 43 miljoni võrra.

Ma ei saa nüüd aru, kuidas selline tulemus on saadud?

2022-2024 sõjaline abi mida anti kaitseväe ladudest, tuleb suuresti EL rahurahastust tagasi. Eelviidatud 105 miljoni osas minu teada rahurahastust enam midagi tagasi küsida ei saa.

2022-2024 sõjaline abi mida anti kaitseväe ladudest, tuleb suuresti EL rahurahastust tagasi.
Esimene tagasi saamine pandi ajakirjandusse suurelt üles ja sellepärast tekkis kehva tagasiside mujalt Euroopast hiljem pole tagasi saamise kohta infot tulnud. Minu küsimus kas Ceasarid tulevad meile tänu rahurahastusele?