Kliimamuutustest

[Some]

Nuh, paneme kalatraalerid prügi traalima ja põletame selle elektriks. Plasti energiasisaldus parem kui fossilsetel kütustel. Nii, et win-win - saame ookeanid puhtaks ja odava kütuse soojuselektrijaamadele. Äkki saab CO2 erandi ka sellele kütusele?

[olevtoom]

Why stop there ?
...arengud selles valdkonnas toimuvad kiiremini, kui me oskame praegu ette kujutada. Kiire tehnoloogiline areng on muutnud ...

Kui mõned sõnad asendada, saame väljavõtte NLKP programmist.

[OLAVI]

Teema solkimine on oma isiklike kogemuste najalt statistikal põhinevate väidete pädematuks kuulutamine.

Õige, et isiklike mälestuste loba ei päde, kui on olemas mõõdetud numbrid aga kahjuks on asustatud punkti "Linn Tartu" kohta riiklikult kinnitatud meteoroloogilised andmed eelmise sajandi teisest poolest puudulikud või suisa olematud.
Sellel ajal mõõtsid ilmaseisundist sõltuvad ettevõtted ise temperatuure ja TRÜ Füüsikahoone katusele tekkis nende oma ilmajaam alles sajandivahetusel.

Sellisel põhjusel ongi et eelmise sajandi teise poole Tartu linna ilmainfo pärit ainult mälestustest ja kui näiteks:

Minimaalne õhutemperatuur –38,6 °C mõõdeti 1978. aasta viimasel päeval Tõraveres.

https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus ... %B5raveres.
siis ise nägin, et termomeetrid Tartu bussijaamades näitasid -42C.

Kuigi Tartu ilmavaatluse ajalugu on 200 aastane ja üleeelmise riigikorra ajal oli Tartus 5 ilmajaama, siis 1940 aastal olukord muutus, sest ilmainfo oli militaarse tähtsusega ja Tartu oli "suletud linn".
Nõuka ajal olid lennuväljadel (Raadi, Ülenurme) oma tarbeks omad ilmavaatlusjaamad, millede andmed olid ametkondlikuks kasutamiseks.
https://keskkonnaportaal.ee/et/ilm-ja-kliima/ajalugu

Pärast Eesti NSV moodustamist 1940. a. juulis hakati hüdro-meteoroloogiateenistust ümber korraldama. 1941. a. jaanuaris loodi Nõukogude Eesti Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus. Valitsusele anti üle kogu olemasolev meteoroloogia-, hüdroloogia- ja agrometeoroloogiajaamade võrk.
Teise maailmasõja päevil (1941. a. sügisest kuni 1944. septembrini) allutati hüdrometeoroloogiateenistus Hamburgi Hüdrometeoroloogia Observatooriumile. Osa vaatlusjaamadest jätkas küll tööd, kuid vaatlusandmeid ei avaldanud. Ilma prognoosimisega tegelesid okupatsiooniväed. Tsiviilasutusi ei teenindatud, ajakirjanduses ja raadiosaadetes keelati ilmateadete avaldamine. Teise maailmasõja järgsetel aastatel oli Eesti ja Läänemere hüdrometeoroloogiline teenindamine Punalipulise Balti Mere Laevastiku Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsuse käes. 1944. aastani teenindati ainult sõjaväge. 1945. a. hakati andma ilmaprognoose ka teistele tarbijatele.
1946. a. moodustati ENSV Hüdrometeoroloogia-teenistuse Valitsus (HMTV) asukohaga Tallinnas. Selle asutuse ülemaks määrati Grigori Portnov. HMTV, mille ülemaks oli 1949-1967 A. Smirnov, ülesandeks sai riiklike asutuste, majanduslike ja ühiskondlike organisatsioonide hüdrometeoroloogiline teenindamine. Seda hakkas tegema 1946. a. loodud prognooside osakond, mis 1952. a. sai Tallinna Ilmajaama nime. ....

... Tartus avati 1950. a. Eesti Teaduste Akadeemia juures aktinomeetria-jaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross (1925-2002). See jaam, praeguse nimega Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaam, on EMHI koosseisus alates 1964. a. ja kuulub maailma päikesekiirguse mõõtmiste baasjaamade hulka.

1951 Tekitati TRÜ juurde päiksejälgimise jaam praeguse Lõunakeskuse asupaigas, mis tegeles põhiliselt kiirguse jälgimisega ja tegutses 1964 aastani ning siis kolis Tõraverre.
(Vähe usutav, et endistel Soome sõja veteranil lubati ligipääsu strateegilistele andmetele ja seepärast lubatigi ainult päiksega tegeleda.)
(Eesti Geograafiaseltsi aastaraamatu andmetel ei mõõdetud selles jaamas isegi lumikatte paksust.
http://egs.ee/wp-content/uploads/2017/1 ... 2_2017.pdf )

https://to50.to.ee/aktinomeetria.htm

Pidevaid päikesekiirguse mõõtmisi alustati Eestis 1950. aastal Tartu külje all asuvas mõõtejaamas, seal, kus asub praegune Lõunakeskus.
1955. aastal nimetati jaam aktinomeetria laboratooriumiks ja ta hakkas tööle Füüsika ja Astronoomia Instituudi koosseisus.
1964. aasta septembris arvati jaam Hüdrometeoroloogilise Teenistuse Valitsuse koosseisu. Instituut jäi edasi jaama töö juhendajaks, vaatluste tulemused aga jäid võrdselt mõlema osapoole kasutada. Seoses observatooriumi valmimisega Tõraveres viidi meteoroloogilised ja ka päikesekiirguse mõõtmised üle uude, paremate vaatlustingimustega asupaika.
Täielikult alustati mõõtmistega Tõraveres 30. septembril 1965. aastal.

Mõõteplats Tartu äärelinnas, kus sadememõõtjat näha ei ole:

https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus ... sekiirgus/

Riigi ilmateenistuse vaatlusvõrk praegu:
https://www.ilmateenistus.ee/meist/vaatlusvork/

Alates 1964 tegutseb Tartu ilmajaam Tõravere "mäel", ehk Tartu ja Võrtsjärve vahel ja 40m kõrgemal Tartu kesklinnast, kus leiti observatooriumile vajalik "vähema pilvisusega" koht:
https://www.ilmateenistus.ee/meist/vaat ... oogiajaam/

Hetkel tegutseb Tartus ainult ÜKS Riikliku ilmateenistuse vaatluspunkt, mis on Tartu hüdromeetriajaam ja mis tegeleb ainult Emajõe seisundi ja õhutemperatuuri jälgimisega:
https://www.ilmateenistus.ee/meist/vaat ... etriajaam/

Mõõdetavad, vaadeldavad ja arvutuslikud parameetrid

Veetase
Vooluhulk, m3/s (vähemalt 16 korda aastas)
Veetemperatuur jõe põhjas
Manuaalselt mõõdetud veetemperatuur pinnaveekihis (0,1-0,5 m) vooluhulga mõõtmise ajal
Veetaimestiku, jäänähtuste kirjeldus (esinemisel) vooluhulga mõõtmise ajal
Äravool (arvutuslik)
Õhutemperatuur

Huvitava faktina ajaloost, siis sajand tagasi uuriti Tartus ka trombe ja tornaadosid ning neid pidi siis siin kandis vist nii palju esinema, et sai neid uurida?

Esimese maailmasõja päevil meteoroloogiajaamade tegevus soikus, vaatlustesse tekkisid lüngad. 1918. a. viibis lühiaegselt Tartus kuulus saksa meteoroloog Alfred Wegener (1880-1930). Tema mõjustusel hakkas trombe ehk tornaadosid uurima J. P. Letzmann, kes töötas Tartu Ülikoolis kuni 1939. aastani.
Tänapäeval on Letzmanni tööd tornaadodest maailmas hästi tuntud.

https://scorpion.to.ee/atm/jp_letzmann.html

Johannes Peter Letzmann
19.07.1885-21.05.1971
Lõpetas 1913 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikakandidaadina.
1924 kaitses Helsingi ülikoolis doktoridissertatsiooni trombide kinemaatika alal.

[Väino]

Riia tänavale võiks teha jalakäijate tunneli. Üks ots raudteeviadukti juures ja sealt ühtlase kallakuga kuni Pläskuni, tunnelisuu silla kõrval. Kõvema saju korral rahvas välja ja võred ette.

[VMO]

Delfi uudis uuringust, kus Norra teadlane Jan Emblemsvåg võrdles kahte stsenaariumi: kui Saksamaa poleks enda tuumajaamasid sulgenud ning praegust.

Saksamaa on võtnud vastu ühe ambitsioonikaima energia ülemineku poliitika, mille eesmärk on asendada tuuma- ja fossiilenergia taastuvenergiaga. Nende gaasiheitmed vähenesid 2002. ja 2022. aasta vahel 25% võrra.

Kuid alternatiivina oleks Saksamaa võinud 2002. aastal teha otsuse tuumajaamad alles jätta. Nende kahe stsenaariumi analüüsis leiti, et viimase variandi puhul oleks Saksamaa gaasiheitmed 2022. aastaks praeguse olukorraga võrreldes langenud 73% võrra. Ühtlasi oleks riik kulutanud energiasektorile poole vähem raha.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203162 ... t-loobunud

[lootsik]

Loen mina Postimehest:

Reuters annab teada, et Brian Deese, asepresident Kamala Harrise presidendikampaania majandusnõunik, kutsus üles looma majandusprogrammi, mille raames laenataks liitlastele raha USA roheenergia tehnoloogiate ostmiseks, mis oleks osa laiemast strateegiast kliimamuutustega võitlemiseks.

https://teadus.postimees.ee/8082976/usa ... vitamiseks

Vägisi tundub see Troja hobuse kinkimisena oma majanduslikule konkurendile a la vandenõuteooris miks Saksamaa sokutas Lenini Venemaale.

[krijgsvolk]

Loen mina Postimehest:

Reuters annab teada, et Brian Deese, asepresident Kamala Harrise presidendikampaania majandusnõunik, kutsus üles looma majandusprogrammi, mille raames laenataks liitlastele raha USA roheenergia tehnoloogiate ostmiseks, mis oleks osa laiemast strateegiast kliimamuutustega võitlemiseks.

https://teadus.postimees.ee/8082976/usa ... vitamiseks

Vägisi tundub see Troja hobuse kinkimisena oma majanduslikule konkurendile a la vandenõuteooris miks Saksamaa sokutas Lenini Venemaale.

Ja selline "ettepanek tahapanemise mõttes" siis ilmub meie ajakirjanduse nö lipulaeva Postimehe... teadusrubriigis! Mitte huumori või propaganda seas, kus loogilisem oleks. Samas, las olla... tegelikult loen ma juba haruharva isegi Postimeest.

[Jaanus2]

Ärge midagi lugege jah, see ajaraisk... Tegelikult võib ju sealt USA-st ka midagi asjalikku tulla, tuleb osata sel ainult vahet teha ja õige asi välja valida. Aga tegelikult - sureme tõesti siin kosmoselaeval rahumeeli omaenda lolluse kätte fossiilset süsinikku atmosfääri lastes ja muidu reostades, muud moodi on ilmvõimatu ja kuidagi ei saa? Päike annab piisavalt energiat ja inimkond võiks oma mõistusega selleni jõuda küll, et murdosa sellest tema energiavajaduse rahuldab. Tuul on ka osa sellest päikeseenergiast. Keerame täiesti elamiskõlbliku planeedi persse ja siis uurime suure raha eest, kuidas elamiskõlbmatut planeeti Marss elamiskõlblikuks muuta ja seal elada.

[Kriku]

Julgustagu lugejaid uus uuring, mille avaldas prestiižne ajakiri Science. Seal uuritakse 1500 maailmas rakendatud kliimapoliitikat ja leitakse, et mingil määral vähendasid neist heitmeid vaid 63 – ehk 4 protsenti. Aga kuna meedias aeti need lihtsad järeldused püüdlikult segaseks, siis lühikokkuvõte: süsiniku maksustamine vähendab heitmeid, «roheenergia» doteerimine mitte.

Tegelikult peaks see olema juba äraleierdatud tõde. Üks kliimamajanduse enim tsiteeritud töid on «Do alternative energy sources displace fossil fuels?» (Kas alternatiivsed energiaallikad tõrjuvad fossiilkütused välja?), mille aastal 2012 avaldas Oregoni ülikooli professor Richard York. Tema vastus: «netomõjusid arvestades» mitte.

2019. aastal tulid prof York ja tema kolleeg lagedale empiirilise uuringuga ja näitasid, et kuigi «taastuvenergia allikate osakaal üleüldisest energiatoodangust on suurem, ei tõrju need fossiilkütuseid välja, vaid hoopis suurendavad üleüldist toodetava energia kogust».

Selline tulemus ei tohiks tegelikult üllatada ei Obama ega Bideni leeri, kes tellisid 2013. aastal omaenda uuringu rahvuslikult teadusnõukogult NRC, mille autoriks oli lausa tulevane Nobeli preemia laureaat. Ka selle töö autor keeldus keerutamast ja järeldas, et rohetoetused on «kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimamuutuse eesmärkide saavutamiseks vilets vahend».

Siiski rõhus Biden hiljem sellele viletsale strateegiale ülima energiaga ja paiskas sinna üle triljoni maksumaksjate ja energiatarbijate dollari.

https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... -on-pettus

[OLAVI]

Julgustagu lugejaid uus uuring, mille avaldas prestiižne ajakiri Science. Seal uuritakse 1500 maailmas rakendatud kliimapoliitikat ja leitakse, et mingil määral vähendasid neist heitmeid vaid 63 – ehk 4 protsenti. Aga kuna meedias aeti need lihtsad järeldused püüdlikult segaseks, siis lühikokkuvõte: süsiniku maksustamine vähendab heitmeid, «roheenergia» doteerimine mitte.
.......................
Siiski rõhus Biden hiljem sellele viletsale strateegiale ülima energiaga ja paiskas sinna üle triljoni maksumaksjate ja energiatarbijate dollari.

https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... -on-pettus

Kui pankurite lobitöö CO'lt teenimiseks on vilja kandnud ja investeeringud on tehtud, siis tuleb ka kasum turult kokku korjata.
10 aasta tagune uudis, (mis ka tookord meie meedias ilmus aga hiljem pole seda leida õnnestunud):
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-29310475

Naftast oma suure varanduse saanud Rockefelleri perekonna pärijad peavad müüma investeeringuid fossiilkütustesse ja reinvesteerima puhtasse energiasse, öeldakse raportites.

Rockefelleri vendade fond, välineühineb filantroopide koalitsiooniga, kes lubavad vabaneda enam kui 50 miljardist dollarist (31 miljardit naela) fossiilkütuste varadest.

Teade tehti esmaspäeval, päev enne ÜRO kliimamuutuste tippkohtumise teisipäeval avamist.

Koalitsiooniga on liitunud umbes 650 isikut ja 180 institutsiooni.

See on osa kasvavast ülemaailmsest algatusest Global Divest-Invest, väline, mis sai alguse ülikoolilinnakutes mitu aastat tagasi, vahendab New York Times, väline.

Väidetavalt on pensionifondide, usurühmade ja suurte ülikoolide lubadused alates 2014. aasta algusest kahekordistunud.

[Kriku]

Sel nädalal saabus tähtaeg kliimakindla majanduse seadusele tagasiside andmiseks ning oma kooskõlastuse esitas ka välisministeerium, kes paistab olevat keskkonnaühendustega sama meelt. Nimelt osutas ministeerium kliimaseaduse eelnõule antud tagasisides, et on suur vahe, kas maailm soojeneb 1,5 kraadi või 2 kraadi. „[...] soojenemise piiramine 1,5 kraadi võrra aitaks olulisel määral leevendada nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid riske ja kahjusid võrreldes 2 kraadi soojenemisega, [mistõttu] on ülioluline Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide täitmine,“ seisis välisministeeriumi arvamuses.

Samuti osutas välisministeerium, et Eestil lasub kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kaudu. Seetõttu tuleks asutuse hinnangul eelnõu seletuskirjas täpsustada, „kas ja kuidas tagavad kavandatavad normid kooskõla Eesti riigi kohustustega, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus“.

Sellega viitas ministeerium kohtu tänavu aprillis tehtud otsusele, mis leidis, et Šveits rikub liialt nõrga kliimapoliitika pärast oma kodanike inimõigusi. „Ennetamaks Eesti vastutuse realiseerumist inimõiguste konventsiooni alusel, tuleks eelnõu seletuskirjas muu hulgas ära näidata selged arvutuskäigud selle kohta, millised on Pariisi leppe eesmärkidest lähtudes Eesti võimalikud kasvuhoonegaaside heitkogused erinevatel ajahetkedel,“ arvas välisministeerium.

Eelnevast tulenevalt asus välisministeerium seisukohale, et kliimaseaduse seletuskirjas ei ole praegu ammendavalt kirjeldatud kooskõla seaduseelnõu ja rahvusvaheliste kohustuste, s.h Pariisi kokkuleppe eesmärkide vahel.

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... e-oigusega

[nukkel]

Mul küsimus sellega. Kui palju see maksab ja kui palju see muudab kraade?

[ruger]

Soome keskkonnaktivistid värvisid Eduskunna hoone punaseks. Kinni peeti 10 isikut.

Politsei teatel on hoone postid üle värvitud pihustusvärviga sarnase ainega. Seal on paar politseipatrulli.

Pihustusvärvi lõhn on levinud kogu ümbruskonda.

Värvi ära pesemine algas kella üheksa paiku. Koristustööd kestsid mitu tundi.

Aktivistide rühmitus Återställ Våtmarker teatas Facebookis, et on teo taga. Rühm ütles, et tegid teo koos Elokapinaga.

Rühm on turba äraveo ja elektri- ja soojusjaamade energiaturbaga varustava ettevõtte Neova vastu.

– Meil ​​on küllalt! Elokapina ja Återställ Våtmarker ühendavad jõud, et peatada Neova hävitamine meie elukestvatel märgaladel. Meie sõnum Neovale ja Soome valitsusele on, et pidu on läbi! Lõpetage fossiilkütused ja keelake turba kasvatamine. Seda sõnumit ei saa eirata – kaalul pole mitte ainult meie, vaid ka kõigi tulevaste põlvkondade elud, kirjutab grupp Facebookis.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010719392.html

[ruger]

Hiinlaste söejaamad suitsevad ilma mingite probleemideta.

A coal-fired power plant in China's Sichuan province.

China now emits more CO2 than the entire developed world combined—completely cancelling out all the sacrifices you are being forced to make in the farcical pursuit of net zero.

https://x.com/wideawake_media/status/18 ... 4539184188

[kummikomm]

Soome keskkonnaktivistid värvisid Eduskunna hoone punaseks. Kinni peeti 10 isikut.

Kas kasutati ökoloogiliselt puhast ja keskkonnasõbralikku värvi?