Nutt ja hala

[parkija]

Minu üks tuttav läks end oma insuldi tagajärjel invaliidistunud abikaasa hooldajaks vormistama , siis ilmnes , et valla sotsiaaltöötaja oli end ise hooldajaks vormistanud ja raha omale võtnud , kuidas see lugu lõppes ei tea , aga vaat sellised asjad toimuvad , kahjuks .

[Peeter]

Tahaks öelda et läheb paremaks ja ära noruta.

A mis mul norutada. Ma lihtsalt kirjeldasin siin, mida läbi oleme pidanud elama. Ma tean, et homme tuleb uus päev ja jälle hakkab kõik otsast. Päevakaupa. Elame päevakaupa. Illusioone ei ole, juba ammu enam ei ole. Mitmed (mees)tuttavad on mulle öelnud, et nad ei mõista mismoodi ja kuidas me elame ja hakkama saame ja mõni on ka ausalt öelnud, et ta arvab, et tema ei oleks vastu pidanud.... Ja need mitmed tuttavad on ka öelnud, et selle kõige juures hea meel tõdeda, et ma nii normaalseks inimeseks jääda olen suutnud.
Ja mina omakorda ütlen, et meie leiame, et meil on veel hästi läinud... sest me lihtsalt teame mitmeid saatusekaaslasi-peresid, kellede olukord on hoopis keerulisem ja õnnetum.

[vanahalb]

Ma ei ole sellise asjaga kokku puutunud. Millises suurusjärgus need toetused üldse on? 50-500-1500 EUR kuus? Või kas tugiisik on vajalik mingite spets protseduuride jaoks või lihtsalt selleks et endal vahel natuke vabamalt aega jääks?

Seepärast küsin et ..... mmm.... ei teagi mis surmahäda mind sunniks KOV - lt või riigilt midagi paluma. Kui on ette nähtud siis antagu ja kui hakatakse vastu punnima siis pole vajagi. Optimeerin oma maksud selliselt et jääb ilma vahendajateta otse kätte.
Eks ma olen üleoleva suhtumise pärast riigivõimu vahel sõimata ka saanud aga nii on lihtsam elada kui tead et nagunii peab ise hakkama saama.

[nukkel]

vanahalb. Isiklikult ei tea mis suuruses need toetused on eestis. Tean et siin Iirimaal riik toetab tugevalt. Nii rahaliselt kui kooliga. Aega võttab aga abi saab. Eks riigil on siin rohkem raha ka ja inimlikud ametnikud. Numbreid ei pane sest see pole kellegi asi.

[Peeter]

Ma ei ole sellise asjaga kokku puutunud. Millises suurusjärgus need toetused üldse on? 50-500-1500 EUR kuus? Või kas tugiisik on vajalik mingite spets protseduuride jaoks või lihtsalt selleks et endal vahel natuke vabamalt aega jääks?

See on keerulisem arvestus. Varem oli invaliididel pension. Siis oli lihtsam, aga kah olid omad nüansid. Nüüd määratakse töövõimetuse protsent ja siis vastavalt sellele hakkadki töövõimetuse toetust saama. Kui on õigust. Töövõimetuse toetus ja (invaliidsus)pension on täiesti ise asjad ja ametkonnad. Hetkel poisil on kõige suurem võimalik toetus, sest lihtsalt diagnooside koodid on sellised, et siiamaani veel ükski komisjon peetima pole hakanud. Lihtsalt koodid ei võimaldagi. Hetkel 30-päevase kuu puhul 617 või 31-päevase kuu puhul 637. Lisaks sotsiaaltoetus 53 euri. See ongi kogu kuu raha. Ja see on suurim võimalik raha. Lihtsalt meie poisil on see kõik 100%, aga tean olukordi, kus on määratud näiteks 60, või 70 või 80 vmt %, ja siis tuleb selle protsendiga veel see 617 läbi arvutada. Ja lisaks ei pruugi pajud ka seda 53-e saada, ega ka mitte poole vähemat. Aga see on praegu, kui sai täisealiseks. Kui oli väiksem, lapsestaatuses, siis oli summa oluliselt väiksem- siis oli pikka aega 100euriku ekvivalendi tuuris. Mäletan, et kui oli ametipalk mul 8000 eeku, siis oli naisele puudega lapse eest makstav tasu ca1500. Selle eest sai umbkaudu tol ajal siis 3-toalise korteri üüri ära makstud ja tiba jäi üle. Mäletan, et kui ta sai tookord osalise tööajaga päeval tööle minna 10.00-15.00, siis tööandja ütles, et poole päeva eest ma sulle rohkem, kui 3000 maksta küll ei saa... NB! Sellist moodi osalise tööajaga päevasel ajal primetimel töölkäimist iseloomustan ma sõnadega "töötan tööpäeviti 10-st 15-ni, tulen siis, kui saan, ära lähen siis, kui vaja, aga kindlasti enne 15, ja kui ei saa, siis ei tule hommikul üldsegi", st kui last ei saa hoidu, kooli, päevakeskusesse vmt tervislikel põhjustel viia, siis ma ei tule. Kui sa sellise lapse kõrvalt siis niimoodi päevatööl käia ei saa, siis see toetusraha ongi kogu raha, millega nt ema ja laps peaksid hakkama saama, juhtumil kui isa otsustab leelet tõmmata, mis on suht tavaline, ~90%. Kui sind määratakse eestkostjaks, siis tuleb selle raha kulutamise kohta esitada eestkoste aruanne, kui kohus peaks nägema vajaliku, siis kuni Maksima tšekkideni. Ise enda (pere) peale ma sealt rahast kopkatki võtta ei tohi. Kui eestkostja tööl käia ei saa, siis sure või nälga, aga seadus käsib hoida eestkostetava ja eestkostja varad lahus, et kohus saaks jälgida, ega midagi tuuri pole pandud. Millalgi ütles meil Maarja kooli juures vestlusringis käinud tookordne sotsiaalminister, et see on väga rumal ja alandav kord, et eesti pered, kes on aastaid ennast ohverdavalt oma lapsi ülal pidanud ilma olulise riigi toeta, peavad uue korra alusel hakkama veel esitama ka alla keskmist pensioni olevate kuusummade puhul aruandeid. Et ta kutsub kokku töörühma ja teeb kõik, et selline kord vähemalt alla keskmise pensioni olevatelt summadelt ära muudetakse. Aasta siis oli 2014. See oli paljulubav jutt. Ma kuulsin ise seda juttu, sest ma olin selles vestlusringis. Pärast oli see sama jutt ka sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaua AK kokkuvõttes. Aga mõne kuukese pärast sai ta peaministriks ja tuli uus minister, kes sellega üldse ei tegelenud ja peaministriks saanud poiss ütles oma kuulsaid kilde, et "Eesti riik on valmis, on ainult peenhäälestus." Kõik jäi nii, nagu oli.
P.S. Selle rahakese juures tuleb nüüd automaks. Ükskõik mis versioon see ka poleks olnud puuetega isikule, meie perele see ei oleks laienenud, kuna tema ise ei sõida ju. NB! mul/tal on "sinine kaart", seoses kõndimisprobleemiga. Iga päev pean viima-tooma. Auto-transpordi vmt kulut ei ole tahetud hüvitada. Kui millalgi oli teemaks, et võimaldataks taksoteenust, siis oli teemaks, et tohiksin ainult teda sinna vedada, tagasi peaksin sõitma kommertskursiga, või siis järgi kommertskursiga ja koju siis teenuserahaga. Samas oli teenuseraha selline, et poleks ka niimoodi kogu kuud ära täitnud, osa ajast oleks pidanud miskit muud moodi hakkama saama, käi või bussiga (poisiga, keda vahel kandsin süles). Üks isa käiski niimoodi, et sõitis hommikul taksoga sinna kooli juurde, ja sealt edasi tööle kooli juurde jäetud jalgrattaga, tagasi siis vastupidi, rattaga kooli juurde ja taksoga koju. Kui rahastust ei jätkunud, siis kooli ei saanudki hommikul. Siis hakati lahendust otsima. Kui ütlesin, et aga andke see transpordiks planeeritud summa mulle, ostan ise selle eest kütet ja pean oma autot üleval ja me saame ise hakkama. Selle jutu peale öeldi lihtsalt , et linnal on sõlmitud leping taksofirmaga ja seda summat saab kulutada ainult taksosõitudele, teile kütust isegi esitatud tšeki alusel kompenseerida ei ole võimalik. Ei ühte paaki kah, ei mingit kogust isegi 50 euro eest, ei saa. Aga taksoga, palun väga. 5-kas ots, kuni kümme otsa kuus. vmt. Aga päevaga oleks juba 2 otsa tulnud.
Iga asi on omal ajal käinud üle kivide ja kändude, aga asjad on aja jooksul ka paremaks ja mõistlikumaks läinud. Omal ajal olen ma öelnud, et mul on olnud hooti tunne nagu teenäitajal. Et meie laste põlvkond on justkui teerajaja, ja meie järel tulijatel on juba palju lihtsam... Enne meid polnud lasteaedu, siis polnud koole, siis polnud kooli järgset päevakeskust või tegevuskeskust vmt. Ei olnud teenuseid, toetussüsteeme, rehabilitatsiooni, mitte midagi. Meie laste peal teadvustati, et on probleem. Ja seejärel asuti otsima lahendusi. Kas millalgi millegagi kuhugi jõuti, on juba isejutt. Aga meie järel seda teed kõndijatel on juba lihtsam: ei ole enam nii palju vaja peaga vastu seina jooksta. Ja oi-kui-palju olen ma elu jooksul varem kuulnud neid jutte "Ei ole võimalik! Mida teiesugused jälle omale ette ka ei kujuta?" versus "Alles nüüd jõudsite meie juurde? Kus maailmas te enne olete olnud ja elanud?"
Aga ühte ma ütlen: ärge kujutage ette, et sellised pered suplevad rahas ja on riigi poolt üle kullatud.

[Peeter]

Seepärast küsin et ..... mmm.... ei teagi mis surmahäda mind sunniks KOV - lt või riigilt midagi paluma. Kui on ette nähtud siis antagu ja kui hakatakse vastu punnima siis pole vajagi.

Ja ma arvan samuti.... Oleme siiani saanud ise hakkama ja üritan ka edaspidi.
BTW. Siin räägitakse igatsugu jutte ja neil on nimekirjad ja puha ja siis lastekaitsed ja puha jne. Selle 27 aasta jooksul ei ole mitte üks sotsiaalametnik käinud meie pool kodus visiidil tutvumas kas ja millised olud meie kodus valitsevad ja kas me vajaksime mingit abi või toetust või kas vanemad üleüldse hakkama saavad. Neil on ju KOV-is nimekirjad sügava puudega lastest jne ja linnal nimekirjad toetuse saajatest jne. Aga mitte kordagi ei tuldud vaatama, et kas ja kuidas me hakkama saame. Risti või põiki, kas vajab hooldusvahendeid, abi, mida iganes. Või, et palju meil raha kulub ja kas ikka tuleme välja kui on kolm last peres, ja üks vanem ei saa seoses ühe lapse puudega tööl käia ja on kodune. Keegi ei käinud ega uurinud KOV-ist. Isegi mitte selleks, et panna linnukegi kirja, et "käidud, kontrollitud, saavad hakkama". Aga kui poiss hakkas töötutoetust saama, siis olid kohe aruandenõudjad platsis, et kuhu raha kulus, kas ikka nii palju, või ega sa nüüd pere peale ei ole siit midagi kulutanud. Aga enne ei kottinud kedagi ega midagi, millistest vahenditest või millistes oludes ja kas risti või põiki elatud saime.

[Rebane11]

Meie tugiisik sai miinimumpalka. Õõvastav oli kuulda, et ta koolisööklast taldrikutäit suppi endale lubada ei saanud. Uut inimest loodetakse saada 0,75 kohaga.
Puskin oma nänjast kirjutas pikad oopused. Eks meie laps ole ka oma Tanja hinge võtnud, ju oli põhjust. Oleme siis kokkuleppel viinud nad kokku ja lasknud neil omavahel susserdada.

[Rebane11]

See oli veel, et koolidirektor kes meie kaitseks sõna võttis sattus sellise kiusu alla, et pani 2 kuud enne kooliaasta lõppu ameti maha. Noor haritud naine leiab ikka väärika koha.

[Peeter]

Meie tugiisik sai miinimumpalka. Õõvastav oli kuulda, et ta koolisööklast taldrikutäit suppi endale lubada ei saanud. Uut inimest loodetakse saada 0,75 kohaga.

Miinimumpalgaga ja seejuures 0,75-se kohaga oma kulu ja kirjadega tööle (keskusest välja) tulevat/sõitvat töötajat nad jäävadki otsima. Ja ma ei räägi veel asjalikku ja pädevat töötajat. Ja kui tegelikult selle eest loodetakse leida veel käsunduslepinguga töötajat?
Kui me uute teenuskohtade-europrojekti raames käisime külastamas erinevaid teenuskohti, siis nii mõneski "probleemsemas või muidu-keerulisemas" kohas selgitati, et palka saamegi maksta nii palju, kui raha on. Et ega hõisata midagi ei ole. Ja sellest siis ka olukorrad, kus vaatasid ja ei saanud aru, et kes on hooldaja ja kes on hooldatav....

[parkija]

Hea küll , natuke positiivset ka , kui positiivne see on , otsustage ise : Mul oli sügava puudega isik hooldada , sai iga kuu töövõimetoetust , kuna ta oli registreeritud linnas ja mina maal ( elukoht ka maal ) siis kahe omavalitsuse sotsiaaltöötajad leppisid kokku et koduste oludega tuleb tutvuma kohalik sotsiaaltöötaja ja tuligi , kõik toimis , samas kui abikaasa palus abi transpordiks arsti juurde ( et mulle ka mõni vaba hetk luua ) või ükskõik millist muud abi siis oli kohe keeldumine : Te olete Tallinna elanik . Õnneks sain ma tööandjaga kaubale , et päevadel kui oli vaja arste mööda käia , olin vaba , kõik pole lootusetult perses , õnneks , palju sõltub ikkagi inimesest kes asjaga omavalitsuse poolt tegeleb .

[Peeter]

palju sõltub ikkagi inimesest kes asjaga omavalitsuse poolt tegeleb .

Seda ma olen ju ka öelnud.

Ja lisaks veel: sõltub nüüd KOV-ist, aga kui sa oled ennast hooldajaks lasknud määrata/kinnitada, ja selle eest sulle nt 40 eurot üle kantakse, siis vat nüüd hooldadki! Ja sõidad ja jooksed jne jne, ja selgitan: mitte, et hooldad 40 euro ulatuses ja see kulubki paarile sõidule kuu jooksul, vaid hooldad nii palju, kui hooldatav, või KOV-i sotstöötaja vajalikuks peab, hooldaja kohustused kehtivad sulle kogu kuu jooksul, mitte ainult makstud tasu ulatuses. Ja hooldaja kohustuste nõuetele kirjutasid sa alla juba hooldaja määramise avaldust/nõustumist esitades.
Tean juhtumeid, kus KOV-is on inimene, kellele see pere või üksikema pole sümpatiseerinud, ja siis pannaksegi lõdva randmega käru, kuigi tööjuhend ja empaatia ja ka ise ema olemine peaks selle ametniku teisiti käituma panema. See on lihtsalt tegelik elu.

[vanahalb]

Tahaks öelda et läheb paremaks ja ära noruta.

Ma selles asjas nii optimistlik ei ole. Ega sotsiaalkaitse mudeleid maailmas päris lõputult pole ja Eesti on vähemalt muarust valinud USA lähenemise. Seal ei ole selles plaanis ülemäära hea elada. Kui raha on siis saab erakindlustuselt kõik ja kui seda pole siis pole kellegi asi et millise silla all parasjagu öö veedad. Skandinaavias või vähemalt Soomes on parem. Nutt ja hala on hoopis sel teemal et kuni terve oled on kõik ikka niiiii kallis ja kõrgelt maksustatud. Kui aga endal midagi juhtuma peaks on imestamist palju et kas see kõik siis makstaksegi tõesti kinni? Makstakse küll ja just neist kõrgetest maksudest.
Eestis on kõrvalt vaadates vähemalt minumeelest maksud nagu Skandinaavias ja selle eest saab veel vähem kui Usas. Ma ei tea mis selle rahaga tehakse.

Nüanssidest., kasvõi transpordiga seotult: Ühe töökaaslase abikaasa liigub ainult ratastoolis või rulaatoriga ja tal on vaja vahel arsti juures käia. Selleks on, vähemalt siinses KOV-s ette nähtud 200 EUR kuus. Invatakso võis tellida ja ma sain aru et see on nii kallis et ainult kaks korda kuus pääseks selle raha eest linna. Siis võttis ta vahel poolikuid vabu päevasid, sai need 200 EUR endale ja kurtis et töötasus ta ikkagi kaotab sest need vabad päevad on ju ilma palgata. Nüüd sõidab selle raha eest nn student ehk noor inimene oma autoga ja sobitab sõidud oma kooligraafikutega.
Paindlikkust on rohkem.

[nukkel]

Saan aru et riigil raha eriti pole, aga seda mõistvam peaks olema ametnik. Lugedes siit et kui lähed abi küsima siis koheldakse nagu varast või hullemini. Rohkem inimliku suhtumist oleks vaja.

[Benjy]

See sotsiaalkaitse asi hakkab euroopas vaid halvemaks minema. Euroopa ei tooda enam suurt mitte midagi ja supp jääb järjest lahjemaks. Ülalpool olevad bürkoraadid söövad suurema osa ära ja allpool olevad peavad vähemaga leppima. Midagi positiivset ei oska ennustada, kui, siis kohalikul tasemel on inimesed sunnitud rohkem kokku hoidma. Rahapuuduse tõttu tekkivad pinged on euroopas igal pool õhus. Päris inetuks läheb siis, kui riigid ei ole enam suutelised sisserändajatele toetusi maksma. Kõige suure proobleem on siiski inimeste sügav ükskõiksus teiste vastu, ülim individualism ja nihilism. Sellise maailmavaate pealt ei ehita kohalikke toetusvõrke, mis ei sõltu keskse mannavabriku tujudest.

[Fucs]

Saan aru et riigil raha eriti pole, aga seda mõistvam peaks olema ametnik. Lugedes siit et kui lähed abi küsima siis koheldakse nagu varast või hullemini. Rohkem inimliku suhtumist oleks vaja.

Sotsabi manageerimisele ja ametnikearmee ülalpidamisele kulub meil vist lõviosa sellest rahast.