Noppeid:
[Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko] Vares nendib, et järjest rohkem tuleb ette olukordi, kus patrull või uurija viib inimese ise psühhiaatriakliinikusse ning ei lahku enne, kui ta sinna vastu võetakse.
«Mulle tundub, et Eestis on puudu just n-ö vaheetapilaadne asutus, kus mingil põhjusel keerulisse olukorda sattunud inimesed saaksid järelevalve all olla kontrollitud keskkonnas ja saaksid vajalikku vaimse tervise esmaabi.» Politseis on sisuliselt selleks kohaks kainestusmaja, kuhu paigutatakse need inimesed, kes on oma joobe tõttu ohtlikud nii endale kui teistele. Pärast kainenemist lubatakse nad koju. Samas on politsei viimasel ajal olnud sunnitud kinni pidama täiesti kaineid, kuid endale ohtliku käitumisega inimesi. «Kui ikka ähvardatakse endalt elu võtta ja haigla teda vastu ei võta, siis meie kohustus on tagada inimese turvalisus. Tegelikult ei peaks see olema politsei ülesanne, vaid puhtalt sotsiaalvaldkonna lahendada.»
«Neid noori, kel võib olla mõni vaimse tervise mure, satub politsei huviorbiiti järjest juurde.»
Isikuvastaste kuritegude talituse juht räägib, et neil on mitmel korral tulnud kokku puutuda noortega, kel on imelikud huvid: näiteks mõte sarimõrvariks hakata või tahtmine teada, mis tunne on kedagi tappa. Vares usub, et süüdlaseks võib olla nutimaailm, kus kõik toimub ekraani taga. Seetõttu jääb n-ö emotsioonide maha tülitsemist vähemaks ja kõik jääb noore sisse pulbitsema. «Hea on, kui kusagil turvalises keskkonnas saab oma emotsioonid ilma kaasnevate kahjudeta välja valada. Muidu jääb see viha sees tegutsema.»
Ta toob näiteks 2021. aasta veebruarikuise juhtumi Nõmmel, kus 16-aastane noormees ründas pesapallikurikaga juhuslikku 36-aastast naist, tahtes teda tappa. «Muidu iseenesest mustervärk kõik. Pealtnäha koolis tubli, keegi midagi öelda ei osanud. Kui üks hetk poisi koju läksime, avanes seal kole vaatepilt,» meenutab Vares. «Tema unistus oli saada sarimõrvariks.» Poisi kodust leiti ühe Ameerika sarimõrvari kohta väljalõikeid ning ka soeng oli teismelisel tema järgi lõigatud. [...] Vares arutleb, et küllap sai Nõmmel kurikaga rünnanud poiss palju mõjutusi kodust. Nelja seina vahel oli pere teise lapse kaotuse tõttu palju leina, mida aastate jooksul vähemaks ei jäänud. Surma ei lasknud unustada ka lahkunu jaoks koju loodud altar. «Poiss oli nii üles kasvanud, et see jättis ilmselt oma jälje. Nüüd on ta juba täisealine, võib-olla tuleb sellest ka välja,» loodab Vares.
Kurikapoisi kohta jagab Vares veel, et pärast kallaletungi teda vahistades ütles kohus, et tema koht ei ole vanglas, vaid raviasutuses. Haiglas seevastu leiti, et ta on terve. «Viisime ta koju, aga käisime seal pidevalt edasi, sest vanem tegi väljakutseid, et laps tahab end tappa. Psühhiaatriahaigla võttis ta umbes kolmandal päeval vastu ja alles siis sai ta natuke aega seal olla.»
Vares nendib, et praegu võetakse tegelikult küllaltki vähe inimesi vahi alla. Seda vaid kõige raskemate sündmuste puhul. Alaealistega on veelgi keerulisem. «Ma olen nõus, et vangla ei ole alaealise koht, aga alternatiivi ei ole. Ta jääb tänavale. Meil on küll olemas erikoolid, aga kohti on seal vähe ja tegelikult kandidaate, kes peaksid sinna kooli minema, kaugelt rohkem.» Vares on enda sõnul tegelikult hämmingus, et kaheksa aasta jooksul ei ole erikoolide olukord sugugi paranenud.
Ta toob esile veel ühe olulise nüansi. Esmakordse kuriteo puhul antakse alaealisele võimalus liituda mingi kasvatusliku programmiga. «Seal on üks aga: kui laps läheb programmi, lõpetatakse kriminaalasi ära. Isegi kui ta seda programmi ei lõpeta, ei jää sellest märget, ja seda mitte kunagi tema registris ei arvestata.» Ta toob näite: «Laps paneb kellelegi pasunasse ja röövib asjad. Okei, esimene kord antakse andeks, ta läheb programmi. Nüüd paneb ta uue röövi korda, aga seda vana tegu enam ei arvestata, kuna karistusregister on puhas – jälle nagu esmakordne rikkuja! Kohtus loeb ju aga retsidiivsus, seega jäävad prokuratuuril ka käed lühikeseks.» Vares leiab, et vastutuse tekitamiseks oleks õige, et kui alaealine programmi korralikult ei läbi, taastatakse ka kriminaalmenetlus.