Parvlaev "Estonia" hukkumine

[AndresTy]

Kole küll, aga seadused kehtivad kõigile!

[Raiz]

Postitan siia kaks huvitavat linki, mis pärinevad TikTokist.
1) https://vm.tiktok.com/ZMF8wFpgW/ Mina seda lõiku polegi justkui mujalt näinud. Parandage, kui eksin selles osas. Kahtlaselt sarnased naised väljuvad autost. Justkui õed Veided.
2) https://vm.tiktok.com/ZMF8wkpjv/ Seda pole ka üheski muus videos näikud, et kellelegi pääsenutest on kott pähe tõmmatud. Miks peaks kedagi niimoodi varjama?

[Walter2]

Postitan siia kaks huvitavat linki, mis pärinevad TikTokist.
1) https://vm.tiktok.com/ZMF8wFpgW/ Mina seda lõiku polegi justkui mujalt näinud. Parandage, kui eksin selles osas. Kahtlaselt sarnased naised väljuvad autost. Justkui õed Veided.

Kahjuks eksid - see on juba ammu läbikäinud video, üks on eestlanna ja teine oli vist lätist või leedust. Eestlanna oli ka ise sõna võtnud hiljem ja end tuvastanud.

[Kriku]

2) https://vm.tiktok.com/ZMF8wkpjv/ Seda pole ka üheski muus videos näikud, et kellelegi pääsenutest on kott pähe tõmmatud. Miks peaks kedagi niimoodi varjama?

Videost on näha, et ta ise sätib hoolega rätikut.

[ahto42]

Lihtsalt minu enda mõtted sellest teemast. Kas need on õigel või valed, ei tea.

Piltidelt ja videodelt on näha, et rampi liigutati hüdrosilindritega. Kes natukenegi on mingi traktoriga või tõstukiga tööd teinud, saab aru, kuidas süsteem toimib. St et Pärast hüdrojagaja klapi sulgemist, ei kuku koorem kohe alla vaid õli, mis on silindri ja jagaja klapi vahel, hoiab silindrit paigal. Ainud viis, et koorem alla vajub on hüdrojagaja, survevooliku/toru, või silindri kolvi tihendite leke. Videodelt on näha, et silindrid olid päris hästi kaitstud laeva kere sees ja rambi taga.
Simulatsioonid näitavad, et ramp kukkus koos visiiri kadumisega lahti, mis on minu arust võimatu, kui hüdrosüsteem pidas.
Minu arvamust kinnitasid Ain-Alar Johanson ja Margus Kurm 26.ndal Novembril 2020 Riigikogus peetud arutelul OTRK 'ga seoses.
https://www.youtube.com/watch?v=PLvliH8ND-4
Ain-Alari sõnul ronis ta mööda suletud rambi välist külge allapoole, et vettehüpe ohutum oleks. Hr. Kurmi sõnul masinistid nägid kaamerast, et ramp oli koguaeg suletud, kuigi jah vett pritsis servadest.

Kui ei oleks algusest peale hämamist ja salatesmist, siis paljudel ei oleks vastuväiteid praegusele ametlikule lõppraportile.

[Walter2]

Simulatsioonid näitavad, et ramp kukkus koos visiiri kadumisega lahti, mis on minu arust võimatu, kui hüdrosüsteem pidas.

Palju kaalub visiir ja palju ramp - ilmselgelt ei pea rambi tõstemehanism vastu kui talle visiiri raskus selga kukub. Ramp ulatus ülemise otsaga visiiri karpi (jur. keeles oli meh. seostatud) ning visiir hingede purunemisel peaks rambi lahti tõmbama. Meie sportlased ronisid mööda rampi alla kui laev oli juba põhi püsti, seega normaalasendis lahtikistud (ning ilmselt selle käigus purunenud hüdrosilindrite või nende kinnitusega) ramp saab laeva kummuli minnes jälle kinni langeda. Ramp oli kinni (või oli seal paarikümne cm vahe) esimestel allveeuuringutel mis tehti, tänapäevastel vaatlustel vedeleb ramp juba laeva kõrval.
Sellest kõigest on aga siin juba varasemalt räägitud..

[vaoinas]

Aastaring on jälle ümber saanud ja foorum täis värskeid nägusid, kes esitavad täpselt neid samu
argumente, mida siinsamaski lõimes on korduvalt ja korduvalt ja korduvalt ümber lükatud.

Lapake seesama teemagi alustuseks läbi, enne kui jälle mõne "uue" vana avastusega lagedale tulete,
kuidas asjad üldse ei saanud nii olla nagu nad tõenäoliselt olid.

[Kriku]

Tõepoolest.

[Kriku]

Vööriramp tuuakse üles: https://epl.delfi.ee/artikkel/120217559 ... gasi-tooma

[Kriku]

Vahepeal tuli ettepanek teema uute uuringute tuules ja hoovuses taasavada. Eile räägiti sellest AK-s:

Äsja lõppenud meremissioonil ei leitud tõendeid, mis ütleksid, et parvlaev Estonia uppumise põhjuste ametlik raport oleks vale, näiteks ei leitud lõhkeaine jälgi, ütles Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Märt Ots "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Millal teie lõppraport valmib ja eeldatavalt kinnitab senist teooriat?

Me tahame lõppraporti teha põhjalikult ja pigem võtta natukene rohkem aega kui kiirustada. Meil on kavas järgmisel aastal teha laeva digitaalne mudeldamine, et täpselt digitaalselt välja arvutada, kuidas laeva uppumine toimus. Ma arvan, et see peaks tänase arvutustehnoloogia juures väga täpsed vastused andma.

Aga mitte enne järgmist aastast siis?

Ma loodan, et me saaksime selle digitaalse mudeli valmis järgmise aasta jooksul. Ja lõppraport, ma julgeks küll lubada, enne järgmise aasta lõppu, enne 2025. aastat ei valmi.

https://www.err.ee/1609043795/ots-merem ... d-toendeid

Mina ootaks teema taasavamisega kuni uue aruande valmimiseni. Loomulikult on viimane sõna Toomal.

[Kriku]

Tallinna tehnikaülikooli teadlaste arvutusliku mudeldamise tulemuste põhjal on väga tõenäoline stsenaarium, et Estonia parema parda vigastused on tekkinud laeva merepõhjaga kokkupõrke tagajärjel, selgus neljapäeval tutvustatud uuringust.

https://www.err.ee/1609107677/arvutusli ... hja-pinnas

[Kriku]

Akf Fucsi palvel avan ajutiselt teema.

[Fucs]

Aitäh.
Kuna eile oli kurb tähtpäev ja PS ikka küsitakse, mis seis on, siis mõtlesin, et kõige asjakohasem oleks vast siia teemasse lihtsalt mõned uued postitused teha.

********


Lühidalt vahepeal toimunust:

* Minuga võttis 2023 ühendust üks laevaehitusinsener OJK "Estonia huku" (tol hetkel veel n.ö. Arikase) uurimisgrupist ja käis isegi külas. Ütles, et on ainult väike mutrike ametlikus uurimismeeskonnas ja tegeleb uppumise modelleerimise teatud aspektidega. Nagu ma aru sain, siis mudeldamisega ei taha kuidagi kokku minna lõppraporti "uppumise ajakava ja kirjelduse" teatud aspektid. Et millal täpselt midagi toimus, millal (ja kui kaua) laev ümber läks ja millal (ja kui kaua) põhja. No või midagi umbestäpselt sellist. Pusisid selle kallal.

* 2024 võttis minuga ühendust nn "Kurmi" meeskonnast üks laevaehitusinsener. Tal oli mõningaid küsimusi ja palus viiteid või dokumentide koopiaid, mida ma siin milneti teemas olin siin-seal välja toonud. Suhtlesin temaga natuke. Kurmi uurijatel on küsimused ja rõhuasetused veidi teistel teemadel, mille kallal nad pusivad. Visiiri ja rambi juhtimissüsteem, eraldumine jms kus on oma jagu vastuolusid ja põhimõttelisi küsimusi. Nad ei saa teemaga edasi tegeleda, kuna nii Rootsi kui meie enda OJK uurijad ei jaga nendega selleks vajalikku infot ega vajalikke materjale. Tundub (minule isiklikult), et neile loobitakse sihilikult kaikaid kodaratesse. Minul tekkis kohe deja-vu JAIC komisjonis 90-ndatel toimunuga ja küsimus, et miks....

Jagasin Kurmi meeskonna insenerile ka oma tähelepanekuid muudel teemadel.
Nt mis puudutab rambi reelingute eemaldumist või eemaldamist ja välja tõstetud rambi vigastusi.
Kurmi meeskonna insener ütles, et neid segaseid ja/või valede järeldusteni jõudnud teemasid on nii palju, et nad lihtsalt füüsiliselt ei jõua kõikide teemadega tegeleda, mida rohkem sellesse teemasse kaevuda, seda rohkem hakkab kogu asi mahuliselt üle pea kasvama ning on praegu esimese asjana võtnud ette ühe nende arvates olulisema põhiteema, milleks on rambi ja visiiri hüdraulikasüsteem. Seal on kahjustused, mis räägivad vastu ametlikule teooriale sündmuste käigust ja nad oleks tõenäoliselt suutelised selle teema olulisuse ka ära tõestama... mis kui juhtuks, saaks tingimuseks, et kogu laevahuku teema tuleb uuesti põhjalikult läbi uurida.

Meenutuseks: See mis praegu toimub on "“Parvlaeva Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja esialgne hindamine" mis peab andma vastuse, KAS tuvastatakse selliseid asjaolusid, mille tulemusel uus uurimine ÜLDSE avatakse või mitte.

Esialgse hindamise eesmärk on uurida vigastusi laeva paremas pardas, mida näidati esmakordselt 2020. aastal avaldatud Discovery Networki filmis, ning teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (ingl. k. The Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden, lühend. JAIC) raportis tehtud järeldusi.

https://estonia1994.ee/esialgne-hindamine
https://kesknadal.ee/2021/02/12/valis-e ... kem-infot/

Ja Kurmi meestel on olemas vähemalt üks kõige perspektiivikam teema, millele nad keskenduvad ja millega saaks nõuda/põhjendada täiesti uue uurimise algatamist... kuid nad ei saa nende (Kurmi meeskonna) käes oleva praeguse info ja materjalide põhjal vajalikke asju ära tõestada... ja tõestamise eelduseks tehtava uurimise jätkamiseks ning lõpuleviimiseks vajalikku infot ning materjale meie OJK ning Rootsi pool neile lihtlabaselt ei anna.

Soovitan edasise jutu paremaks arusaamiseks läbi vaadata ja kuulata riigikogu toetusgrupi viimase 12.03.2024 istungi. Seal toob Kurmi meeskond välja need aspektid ja punktid millega nad tegelevad ja mida uurida tahavad ning oluliseks peavad, mis oleks see põhjus, et uus uurimine avada.. Lõpp läheb eriti emotsionaalseks ära....
https://www.youtube.com/watch?v=RVk595SPWe4

Refereerin oma sõnadega lühidalt hetkel üles kerkinud osad vastuseid vajavad lisaküsimused ja arengud, mis on selgunud põgusal suhtlemisel asjaomaste isikutega.

Alustuseks: OJK olevat nõudnud, et keelataks kahel Kurmi meeskonda kuuluval isikul OJK riigikogus toimuvatel koosolekutel viibimise. isikud on mulle teada aga jätan need siin nimetamata.

Põhjuseks ilmselt (minu arvamus) üks OJK ja Kurmi meeste eelnev töökoosolek, kus läks tuliseks vaidluseks ja... kuidas seda nüüd viisakalt ütelda... "teineteise pädevusele hinnangute andmiseks". Selle istungi video oli hr. Peeter Ude YT kanalil mingi aeg vaadatav aga üsna ruttu tegi Ude selle privaatseks (tänaseks vist isegi on kustutatud) ja seda enam kahjuks vaadata ei saa. Seal arutati muuhulgas merepõhja uurimisega seonduvat (viimane OJK sonari- jms uuring oli veel tegemata ja kohe-kohe pidi see algama) kus osapooltel oli täiesti erinev nägemus sellest, millist ala tuleks ja peaks uurima. Nii palju kui mina tean, siis viimane merepõhja uuring tehti ikkagi seal, kus OJK seda teha tahtis (kattus juba uuritud alaga) ja mitte seal, kus Kurmi meeskond seda teha soovitas. Kurmi meeskonna poolt soovitatud alas oleks olnud siis võimalik kas tuvastada teatud esemeid mis sinna kas laeva huku käigus või muul viisil olid sattunud, või oleks saanud ümber lükata teatud väited ja spekulatsioonid, mis seal merepõhjas siis ikkagi on. See seondub osaliselt ka JAIC poolt välja pakutud kreenis Estonia triivimise teekonnaga enne ümberminekut ja selle järel.


Kurmi meeskond uurib ja on tõstnud (minule viimase teadaoleva seisuga) n.ö. prioriteetseks järgmised küsimused:
- Visiiri tõstesilindri hüdraulikatihend on puruks ja visiir oli enne eest kukkumist piisavalt pikka aega 400mm silindri pikkuselt avatud asendis ja keegi pidi midagi märkama.

- JAIC'l on aruandes kirjeldamata ja selgitamata, miks tõstesilindri tihend on purunenud ja millal muljus vasak silinder varrega tekiserva.

- On info, et nende tõstesilindrite ja seadmete mikrolülititega olid kogu aeg probleemid, veebruar 2024 polnud allikas veel täpsustanud nende "probleemide" täpset sisu.

- On info, et visiiri ja rambi tõstesedmete ruumi uks oli alati lukus ja võti mehaanikute käsutuses.
Linde jutt, et nägi põlemas kontroll-lampe on võimalik, kui juhtimiruumi suks oli lahti - seega, pidi seal olema ka keegi mehaanikutest, kes ukse avas.
Samasse teemasse kuuluvad ka Sillaste ütlused silindriruumidesse "vaatamiste" kohta ja selle kohta, et infoletist öeldi talle, et keegi läks juba alla.

- Pootsman Vello Ruben, kes oli vahepeal justkui kusagile kadunud (ei olnud kättesaadav) oli aga aegsasti juba inimesi õue vinnamas suure kalde ajal (Einr Kukk ütlused). Kuidas Vello Ruben jõudis sinna varem kui teised, kus ta liikus, et jõudis? Linde jutu järgi sai ta sillas teada, et "Vello on juba liikumises" seda aga 10 min enne 30 kraadist kreeni, kui Linde ise oli infoletis.

- Kui oli (kui!) kokkupõrge, siis on võimalus, et visiir hakkas end ise koormaventiili pärast väga-vähesel määral tõstma. Imes laine harjal hüdroõli kolvi alla, aga kolvi alt see tagasi enam hüdroklappide tõttu välja ei saanud ja silinder seega alla enam ise, ilma juhtpuldist ümberlülitamata, minna ei saanud.

- Keegi pidi käskima Sillastel silindriruumidesse vaadata, muidu ta poleks seda pidanud tegema. Põhjus võis olla tavalisest rohkema vee vool autotekile. Pole teada, kas otsiti magedavee sprinkleri riket (või käivitunud tulekustutussüsteemi töötamise põhjuseid), või midagi muud, mis põhjustas autotekil suurema hulga vett.

- Visiiri ja rambi blokeeringutest on üldiselt siiani vale või mittetäielik arusaam. Kui visiir polnud üleval ei saanud rampi alla lasta, sest mikrolülitid blokeerisid. Kui ramp ei olnud üleval ei saanud visiiri alla lasta, sest mikrolülitid blokeerisid. Aga muid blokeeringuid ei olnud ja pootsman pidi ise avades-sulgedes jälgima lukkude indikaatorlampe.

Hüdroskeemil on blokeeringud sellised: Visiir ülesse, andur alla ja SAAB rambi alla lasta, samal ajal ei saa viisiri alla lasta. Kui ramp on üleval siis andur all ja visiiri saab alla liigutada. AGA viisiri saab alati üles ja ka rampi saab alati ülesse liigutada ilma blokeeringuteta.

Sellega seoses üritatakse Kurmi meeskonna poolt mh välja selgitada, kas keegi läks juhtpuldist (veidi lainelöökides vms põhjusel avanenud) visiiri kinni panema ja sellega tegevusega tõmbas vasku tõstesilindri laeva tekiküljest lahti, muljudes rambi ülaserva vastu rambi avaust nii, et ramp väändus ahtri suunas. Kuna silindri tõstejõud on 150 tonni (sulgemisel väiksem), siis üks silinder oleks sellisel juhul hoidnud visiiri ees. Küsimus on, et kas keegi kohkus ja lükkas visiiri lukustushoova vabasse asendisse, misjärel toimus visiiri kiire ette kukkumine.

- OJK mudeldamise juures on oluliseks mõisteks "määramatus". Kurmi meeskonnal on/oli kava seda kritiseerida, anda TTÜ senatile ülesanne hinnata, milles ja kuidas väljendub mudeldamise juures teadustöö. Esinduslik katse, ja selle korratavus loovad usaldusväärsuse, see peab olema 95%. Seda on sellise OJK mudeli juures väga raske saavutada. Prof. Tabri oma töös jätab määramatuse üldsõnaliseks ehk aruande määramatus on justkui oluline, aga arvutamata on, mis väärtuses on min/max. Teiseks puuduseks on see, et mudeldamine ei arvesta Kurmi meeskonna poolt 2021 augustis tehtud täpsema 3D'ga. Asjaosaliste sõnul: "OJK mudelil pole näha nii suures osas mõlgi kopeerumist." ... mida iganes see ei tähenda (ma päris täpselt ei saanud sellest aru ja võin vaid oletada).

- OJK on avaldanud kogemata ühe oma teisest 3D mudelist foto, sellel on näha laeva vaskul pool võimalik plaadistuse kokkusurumine. See ala vajab uuesti uurimist, ka Kurmi meeskonna 3D mudelil seda kohta pole. Kurmi meeskonna spetsialist küsib, et miks on olemas OJK-l 3D mudel, mis viitab kere läbiväändumisele.

- Kristjan Tabri välistab augu tekke eelduse, kui ahter vajub vastu põhja ja vöör on veel pinnapeal. See mudeldus on oluline, kuna augu rebend võis nii alguse saada. Väide, et auk vajub enam kere sissepoole, kui laev kivikaljult eemale vajbub, on tõendamata.

- Värvi kiht on laeval paks, see on murenenud plaadi sisepingeid järgivalt. Neid asjaolusid arvesse ei võeta.

- Nüüd tehakse vööritarindi mudel. OJK on võtnud vastu teabe silindrivarre kontaktist tekiservaga aga ei kinnita, et see on oluline teave ja asjaolu, mida mudeldamises kasutab.

*

Vahepeal tõsteti üles ka vööriramp. Mina seda oma silmaga näinud ei ole (ja nagu ma korduvalt olen ka kirjutanud, et mina ei ole nn "metalli mees"), aga erineva kvalteediga fotod üles tõstetud rambist olid/on netis saadaval ja neid ma ikka huviga natukene uurisin.

Eelviimase istungi video link siis kah siia
Estonia laevahuku uurimise toetusrühma koosolek, 27.11.2023
https://www.youtube.com/watch?v=sWok5QQ1Giw

Mul on PDF-ina siis väike aruanne ja ülevaade nende reelingute ja üles tõstetud rambi teemal. Teen selle piltideks ja postitan kolme LK kaupa siia järgmistesse postitustesse.

[Fucs]

.

.

[Fucs]

.

.