isonts kirjutas: ↑15 Okt, 2024 14:53
1. Madal haridusega lihttööline oleks ilmselt ka siin Eestis madala haridusega lihttööline. Aga tunduvalt väiksema tasu eest.
2. Kui madala haridusega lihttööline välismaal oleks selle asemel madalaharidusega lihttööline Eestis siis ta ta ei oleks madalaharidusega lihttööline vaid aus kodanik, kes ehitab ülesse Eesti Vabariiki?
Kas sa ise oled madalaharidusega lihttööline eestis?
Madala haridusega lihttöölisel on Eestis lausa suurepärased võimalused õppida juurde ja seeläbi tõsta enda väärtust. Paraku aga, on võimalik minna lihtsama vastupanu korras Soome. Selle asemel et end natuke pingutama sundida. Mina nimetan seda mugavuspaguluseks.
Ma olen ise enda töömeheteed lihttöödest alustanud. Ehitustööline, lammutustööline. Natuke ettekujutust on, mida antud kaadrid endast kujutavad. Väga kiiresti tekkis arusaam, et tuleb rohkem õppida, et taolises kohas ei peaks eluaeg töötama. Õnneks vabas maailmas töölised väga elu edasi ei vii ja kui palgaga tagasi meelitada pole võimalik, eks siis tulebki puuduolev töötegijate seltskond sisse tuua, nagu Euroopas mitmel pool on juba tehtud. Ma muidugi eelistaks, et meil sünniks rohkem lapsi ja poleks immigrante vaja, aga ettevõtjaid ei saa ka kuidagi sundida maksma töö eest palka, mida klient valmis maksma pole. Ja eesti naisi ei saa sundida sünnitama nende meeste lapsi, kes ei viitsi koolis käia. Põhiharidusega mehest ja kõrgharitud naisest ei saa toimivat paari. Näiteks Skandinaaviasse eksportiva tööstuse palgataseme määrab suuresti see, mida need kiidetud soomlased ise on valmis meie toodangu eest maksma. Seni kuni nad rohkem maksma valmis pole, on ka üldine palkade tõus sektoris piiratud - tõusevad seni, kuni on selleks veel võimalusi ja siis hakkavad masskoondamised.
On ka selge, et selle Soome palgasurve tõttu kaovad siit ka paljud töökohad, liikudes madalama palgaga riikidesse (Türgi, Venemaa jne). Sealhulgas on ka palju töid, mis ei nõua erilist haridust ja oskusi. Samad töökohad liikusid kunagi Baltikumi, kui Soomes tootmine muutus kõrgete maksude, suurte kulude ja palkade tõttu rahaliselt mõttetuks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.