mina pole seda väitnud.
Zootehniline arvestus käib aastase väljalüpsi alusel - liitrit/aastas- ja ka akf Lemeti aastas on 365 päeva.Mitte 365 miinus puhkusepäevad.
mina pole seda väitnud.
Termin "lehm jääb kinni" ei tule tuttav ette?mina pole seda väitnud.
Meil mitte. Vähemalt mitte suviti, kuigi riistapuu oli olemas. Lihtsalt suvitajad ja naabrid jõid kõik käest ära ja muud tegemist oli piisavalt, et mitte piima töötlemisrga jaurata.Põrandaalune meierei pole ka midagi võimatut. Meil tehti vahel kodus võid eestiaegse koorelahutajaga.
'Lehm jääb kinni" on see periood kus ta ei lüpsa. Pärast jälle lüpsab . Kogu aasta lüps on see 3500 kg .
Et siis lubatud 0,6 hektari asemel haris kolhoosipere 6 hektarit? Kümme korda rohkem kui seadusega lubatud ja mitte keegi ei märganud? Ja seda ajal, mil napakad aktivistid ajasid mööda soid taga inimesi, kes tulid enne lubatud kuupäeva marju korjama? Sellisele läbi sõrmede vaatamisele on kaks selgitust: 1) altkäemaks kas siis otseselt ümbriku või käsi-peseb-kätt süsteemi kujul või 2) eriteened nagu näiteks koputamine.Meie "maal" võiks see põllumajandusliku tootmise maa, mida kasutati (välja arvatud aed elumaja ümber natukese maasikate ja õunapuudega) olla umbes 1 hektar kartul, teravili ja juurvili ja umbes 5 hektarit heinamaid.
Fucs eelmisel leheküljel kirjutas:§ 101. Kodanike kasutusse antava heina- ja karjamaa suurus.
Kodanike kasutusse antava heina- ja karjamaa suuruse määrab, olenevalt maa kvaliteedist organ, kes annab maa kasutamiseks.
Jah, minu esivanematelt pani ka kolhoos taluhoovilt korraliku maakivist lauda pihta, 90ndatel anti koos muude talumaadega tagasi.vanahalb kirjutas: ↑23 Okt, 2024 22:08 Fucs poolt eelmisel lehel toodud seadusandluses on ka mõiste üksiktalund . Selle kohta pole piiranguid kehtestatud vaid on märgitud et reguleeritakse eraldi määrusega. Mulle tundub et selle üksiktalundi all mõtles seadusandja mingeid eraldiseisvaid metsavahikohti ja praktikas olid pea kõik vanad talukohad üksiktalundid. Vähemalt meie külas tundus see nii sest taluasemetel oli kindlasti rohkem maad kasutuses kui need normid lubasid, Sovhoosi-kolhoosi ajal tühjale kohale ehitatud majadel aga 0,5 ha hingemaad. Lisaks järgiti kuigipalju vanu talupiire. Me küsisime alati naabertalult ( seal elas ainult üksik vanamemm) et kas tema maalt tohib sel aastal heina teha. Talu ise oli ka niisugune et peale sõda olid seal suur rehealune, kivist laut ja elumaja rehealuse küljes.
Kolhoos mis peale sõda loodi võttis rehehoone endale ja vanaema jutu järgi olid seal alguses kolhoosi loomad. Pärast kui juba sovhoos endale sobivasse kohta uue lauda ehitas oli see sovhoosi ladu. Isa ehitas juba enne minu sündi , 1960-ndatel, nii 50 meetrit eemale uue maja ja istutas ümber kogu territooriumi kuuseheki. Sovhoosil seda rehealust ka enam vaja polnud ja niimoodi olid endised taluhooned riigilt üle võetud. See koduõu ise oli juba rohkem kui 0,5 ha pluss põllu- ja heinamaa mida me kasutasime. Külas oli vist kõigil niimoodi et mingid hooned võeti ürg-kolhoosi kasutusse ja kui uus karjalaut või küün või ladu ehitati siis visati bilansist välja kui mittevajalikd, amortiseerunud vms.
Meie ainus seos punasüsteemiga on 1944 laskurkorpusesse mobiliseeritud vanaisa, kes rindele ei jõudnudki. Ei ainsakti kommunisti, isegi mitte komsomolkusi. Ju siis oli võimalik. Üks vanavanaisa oli EW ajal jaamaülem ja teine KL kompaniiülem. Nagu puhas riigivastane suguvõsa veel.ostius kirjutas: ↑23 Okt, 2024 18:38Et siis lubatud 0,6 hektari asemel haris kolhoosipere 6 hektarit? Kümme korda rohkem kui seadusega lubatud ja mitte keegi ei märganud? Ja seda ajal, mil napakad aktivistid ajasid mööda soid taga inimesi, kes tulid enne lubatud kuupäeva marju korjama? Sellisele läbi sõrmede vaatamisele on kaks selgitust: 1) altkäemaks kas siis otseselt ümbriku või käsi-peseb-kätt süsteemi kujul või 2) eriteened nagu näiteks koputamine.Meie "maal" võiks see põllumajandusliku tootmise maa, mida kasutati (välja arvatud aed elumaja ümber natukese maasikate ja õunapuudega) olla umbes 1 hektar kartul, teravili ja juurvili ja umbes 5 hektarit heinamaid.
Ei ole kordagi näinud sellist asja. Meie olime kõvad korilased, seened, marjad. Jahimehed ka.Ja seda ajal, mil napakad aktivistid ajasid mööda soid taga inimesi, kes tulid enne lubatud kuupäeva marju korjama?
Eratootmine eeldas siiski ressursse, millele eraisikul ametlikult ligipääs puudus. Need ressursid tuli siis mitteametlikult hankida, ehk varastada.Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:25
Kes sellega isiklikku kokkupuudet ei oma ja veel hullem - kes on sündinud kuskil 1990ndatel ja teab sellest vaid kuulukate põhjal, evibki igasugu lollakaid arvamusi, et "eratootmise tegi võimalikuks varastamine". Soovitaks proovida nt lehma käsitsi lüpsta - olen proovinud. Või mis tunne on, kui oled 60-s rõugus olnud heina kaks korda käsitsi hangunud, esimest korda traktorikärusse ja teist korda lakka.
Ometigi oli selline kord. Ja inspektorid või muidu aktivistid selle korra täitmist ka kontrollisid ja ka trahvisid selle korra vastu eksijaid.Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:19Ei ole kordagi näinud sellist asja. Meie olime kõvad korilased, seened, marjad. Jahimehed ka.Ja seda ajal, mil napakad aktivistid ajasid mööda soid taga inimesi, kes tulid enne lubatud kuupäeva marju korjama?
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist