Ei tea mida selle "üksiktalundiga" tollal mõeldi. Mina ei teadnud 1970-80-ndatel ühtegi tänase FIE sarnast talunikku. (Ega ma muidugi ei pidanudki kõiki tundma). Oldi tööraamatu järgi kolhoosnik või riigipalgal ja tegeleti asjaga vähemalt kirjade järgi põhitööst vabast ajast. Palgatööd ei tohtinud kasutada. Palgatöö (inimese ekspluateerimine inimese poolt) kasutamise keeld oli selline põhipostulaat nagu praegult on mõni EL aluslepingu tekst. Kaupade vaba liikumine näiteks millega alati tuleb arvestada kui mingit seadust tegema hakata.Lemet kirjutas: ↑24 Okt, 2024 10:53Ilmselt sõltub see ka ajast. 50ndate algul lajatati igal juhul üksiktalunditele sellised maksud selga, et neid oli sisuliselt võimatu tasuda.Fucs poolt eelmisel lehel toodud seadusandluses on ka mõiste üksiktalund . Selle kohta pole piiranguid kehtestatud vaid on märgitud et reguleeritakse eraldi määrusega
Meiekandis oli metsnikul küll rohkem lehmi kui tavalisel kolhoosnikul. Karjatas neid metsaheinamaadel kuhu kolhoosil nagunii asja polnud ja need polnudki vist kolhoosi maad. Hobune oli ka riigi poolt nagu enda oma. Üldse hakkas keskusest eemale liikudes nõukogude võim ähmastuma. Klassivend elas Kuusalu poolt minnes juba üsna Aegviidu polügooni serval ja neil oli talu nagu noor mõis. 1986 a suvel pidasime seal koolilõpupeo järelpeo ja neil oli paar traktorit, sh MTZ 52 ja veoautoloks millega avalikel teedel ei sõidetud. Lehmi ei läinud lauta lugema ja võib-olla neid polnudki seal. Olid suvel polügoonil karjamaal.
1982 aastal tutvustati mäletatavasti NSV Liidu toitlusprogrammi ehk öeldi juba kantslist maha et nii edasi minnes on varsti sitt leivakotis. Parteile ja valitsusele endale oli see enam-vähem selge juba 1970-ndatel ja kõrgemalt võidi anda signaale et "kulaklike ilmingute tekkimisel võib silma kinni pigistada". Või neid hoopis soodustada. Talumehed siis ka vaatasid et lubatud on üks lehm. Aga mullikas jäi sügisel tapamajja viimata (ei mahtunud auto peal) , nüüd on kaks lehma peres ja ei pandagi kinni ? Oot-oot, siis võib ju mitu lehma olla. Meil oli niikaua kui ma mäletan kaks lehma kuigi siit Fucs i toodud seadustest lugesin välja et niipalju poleks tohtinud olla.
1982 a toitlusprogrammiga koos tuli igasuguseid direktiive umbes et "Väikepõllumajanduse edendamisest " jms ning igasugusedd piirangud läksid leebemaks. Mumeelest hakati hulgakaupa broilereid kasvatama ja riigile müüama. Tööstusel kästi samuti kaasa aidata ja siis tulid motoblokid vabamüüki. Varemalt neid polnudki. Me ostsime samuti MTZ-05. Traktori mõõtu ta välja ei andnud kuid niitis päris korralikult. Osa heinamaad oli puisniit Põhja-Eesti rändrahnudega ja muidu käsivikati töö.
Selle söödapeedi , mida paljud on meenutanud, rohimist ma sovhoosi ajast mäletan ja olen ise ka rohinud. Aga kuidugi ei tule meelde et peeti kunagi siis koristatud oleks. Ähmaselt küll meenub et et rohimine oli rohkem sotsiaalprojekt et lastel suvel tegevust oleks. Põld aga künti suve lõpul koos maltsa ja äbarike peetidega maamulda ning rahu mõisas.
Kirovi kolhoos seevastu rentis peedipõldu oma töötajatele. Majand valmistas põllu ette, külvas peedi maha ja huvilised said siis vastavalt võimetele omale mingi hulga vagusid rentida. Mina seda ei tahtnud, muudki tööd oli palju. Kontoriinimesed kes 8-17 tööl olid võtsid ja muu selline rahvas. Rohisid oma vagusid suvel vabast ajast, sügisel võtsid üles ja müüsid kolhoosile. Ülevõtmisega oligi selline probleem et pealsed tuli ka ära lõigata. Mingi kombain oli mumeelest selleks ostetud aga see oli suhkrupeedi kombain mis ei kõlvanud. Söödapeet on teistsuguse kujuga. Uusmaasaajad siis tagusid matseetedega pealseid maha ja loopisid oma saagi hunnikutesse. Igaühel olid omad kuhjad, nimesiltidega ja neid viidi põllult traktoriga kaalumisele. Jumal hoidku kui juhtusid valest kuhjast peedi võtma.
Jama tekkis vahel sellest et vagusid võeti liiga ahnelt. Mitte selle järgi et kui palju jõuab hooldada vaid et kui palju sügiseks raha vaja on. Pindala oli teada , keskmine saagikus ka ja see kuipalju kilost makstakse. Siis võeti ikka kohe nii et sügiseks vähemalt külgkorviga mootorratta raha koos oleks. Ei jõutud seda rohida ja põld läks samasuguseks nagu sovhoosi peedivaod olid. Siis sõimati, lubati tribunali alla saata ja kolhoosist välja ajada. Majand kündis ja külvas, raiskas seemet ja kõik on lastud hukka minna.