EV energia ja julgeolek

[Taaniel Tina]

Kaalutud keskmine kohe kindlasti ei tööta, kuna siis ei tule kallimad pakkujad üldse turule ja elektrivõrk kukub kokku.

Tegelikult töötaks küll:
Tootja A müüb 10 MWh hinnaga 100 €/MWh
Tootja B müüb 90 MWh hinnaga 10 €/MWh
Tootja A teenib 1000 €
Tootja B teenib 900 €
Kaalutud keskmine oleks börsil (10x100 + 90x10)/(10+90)=19 €/MWh, aga mitte 100 €/MWh nagu kõige kallim pakkus.
Ei tohiks ju väga keeruline olla. Vähemalt minu peas.

[Kilo Tango]

Kaalutud keskmine kohe kindlasti ei tööta, kuna siis ei tule kallimad pakkujad üldse turule ja elektrivõrk kukub kokku.

Tegelikult töötaks küll:
Tootja A müüb 10 MWh hinnaga 100 €/MWh
Tootja B müüb 90 MWh hinnaga 10 €/MWh
Tootja A teenib 1000 €
Tootja B teenib 900 €
Kaalutud keskmine oleks börsil (10x100 + 90x10)/(10+90)=19 €/MWh, aga mitte 100 €/MWh nagu kõige kallim pakkus.
Ei tohiks ju väga keeruline olla. Vähemalt minu peas.

Jah, aga sa unustad ära lihtsa tõsiasja, et see tootja A tuleb üldse turule selle pärast, et ta saab müüa üle omahinna, milleks on näiteks 80€. Kui müügihind jääb alla selle, siis ta turule ei tule, elektrit jääb puudu ja võrk kukub kokku.

[Taaniel Tina]

Jah, aga sa unustad ära lihtsa tõsiasja, et see tootja A tuleb üldse turule selle pärast, et ta saab müüa üle omahinna, milleks on näiteks 80€. Kui müügihind jääb alla selle, siis ta turule ei tule, elektrit jääb puudu ja võrk kukub kokku.

Mul on tunne, et me räägime üksteisest mööda.
Minu mõte oli, et kõik pakuvad turule, nagu praegugi. Ja tootjatele makstaksegi seda hinda, mis nad pakkusid, aga mitte kõige kallima pakkuja järgi. Ja siis arvutatakse pakkumiste pealt kaalutud keskmise järgi börsi hind, mille alusel saab börsilt elektrit osta. See peaks tagama, et ka need tootjad, kelledel on omahind kallim, saavad oma toodangut pakkuda ja müüa.

[MadMan]

Ei saanud aru. Selgitab palun.

Arvi Hamburg võtab selle energeetikaalase udutamise päris hästi kokku - kui meil omal päris elektritootmist (põlevkivi- või tuumajaam) ei ole, siis ühel talvepäeval saabub hetk kui A) lõpetame elektritarbimise täielikult või B) ostame elektrit hinnaga 10000 EUR kWh. Selline majandus ei ole jätkusuutlik.
https://www.err.ee/1609332744/hamburg-p ... l-voimalik

Me ikkagi väga palju praegu loodame ostmise peale. Loodame, et kui talvel pole tuult ja päikest, saame me kuskilt seda üle jäävat võimsust osta. Aga minul on lihtne küsimus, mis hinnaga me sel hetkel saame elektrit osta?

[AMvA]

Kaalutud keskmine kohe kindlasti ei tööta, kuna siis ei tule kallimad pakkujad üldse turule ja elektrivõrk kukub kokku. Börs peab töötama ikka nii, et kui keegi oma hinna pakub, siis sellega ka tehing toimub. Ja kui selle hinnaga ostjaid ei ole, siis tehingut ei toimu. Ehk siis peab töötama normaalne kauplemine nagu näiteks lennupiletite puhul, mitte inglise oksjon.

Sellise loogikaga elektrimajandust juhtides mingit tööstustegevust Eestis toimuma ei hakka. Võib peeruvalgel puulusikaid edasi voolida.

Eksid. Meie riigiametnike peades liiguvad igasugused huvitavad mõtted.
Viimases Keskpäevatunnis kommenteeris Priit Hõbemägi Riigikontrolli viimast Riigieelrve auditit ja sinna juurde mainis ta ka, et oli lugenud mingit energeetika arengukava ja seal oli arvutatud üldist vajaminevat energiabilanssi ning oli arvutatud, et tuleviksu on meil juures 5 suurt puiduga tegelevat tehast, kes kõik kasutavad RMK-st tulevat tooret. Teada on et praeguste raiemahtude juures ei jätki RMK toomrest ka olemasolevatele tehastele. See lihtsalt paljastab, et meie riigiametnikud elavad mingis unistuste maailmas.

[Kilo Tango]

Ei saanud aru. Selgitab palun.

Arvi Hamburg võtab selle energeetikaalase udutamise päris hästi kokku - kui meil omal päris elektritootmist (põlevkivi- või tuumajaam) ei ole, siis ühel talvepäeval saabub hetk kui A) lõpetame elektritarbimise täielikult või B) ostame elektrit hinnaga 10000 EUR kWh. Selline majandus ei ole jätkusuutlik.
https://www.err.ee/1609332744/hamburg-p ... l-voimalik

Me ikkagi väga palju praegu loodame ostmise peale. Loodame, et kui talvel pole tuult ja päikest, saame me kuskilt seda üle jäävat võimsust osta. Aga minul on lihtne küsimus, mis hinnaga me sel hetkel saame elektrit osta?

Jah, aga kuidas see selle börsireeglite muutmisega seotud on?

[MadMan]

Jah, aga kuidas see selle börsireeglite muutmisega seotud on?

Börsile saab minna ainult see elekter mille vastu kodumaine suurtarbija huvi ei tunne - nagu eelpool kirjeldatud Soome mudel. Tehastel on pikaajaline leping elektritootjaga - kõik, mis üle jääb, võib elektritootja oma suva järgi maha müüa. Meie kilplased teevad vastupidi - kõik peavad ostma börsilt ja kogu aeg on puudu ning Soome elektritootja saab lõunamaa lollikestelt seitse nahka koorida kuni Estlink jälle katki läheb. Nagu Arvi ütleb - Eesti on liiga väike elektribörsil osalemiseks olgu need reeglid millised tahes.

[gooligan]

Paar põnevat uudisnopet.

Esiteks kõigile apologeetidele, kes väidavad et tuul-päike on juhuelekter, aga põlevkivist toodetav on baasvõimsus -

Jaama üleandmine venis võrreldes esialgse tähtajaga kolm aastat, kuid pärast ehitajalt vastuvõtmist 31. juulil 2018 on Eesti Energial kuni 2023. aasta lõpuni kulunud Auvere elektrijaama hooldusele ning remondile 24 miljonit ja investeeringutele 29 miljonit, kokku 53 miljonit eurot. Erakorraliste remonttööde tõttu ei ole jaam suure osa ajast saanud teha seda, mille pärast ta ehitati. Vaatamata kõigile viivitustele ja investeeringutele on selge, et vajalikku töökindlust pole ikkagi saavutatud. Ettevõtte arvestuste järgi kulub jaama projekteeritud 92%-lise töökindluse saavutamiseks veel vähemalt 10 miljonit eurot. Lisaks peab arvestama jooksva hoolduse ja remondi kuludega.
Enefit Poweri andmetel on Auvere elektrijaamas üleandmise järel 5 aasta ja 5 kuu jooksul olnud 97 erakorralist riket ning rikete tõttu oli seisakuid 531 päeva ehk kokku ligi 1,5 aastat. Kui lisada siia juurde ka plaanilised hooldused, mis kestsid nimetatud perioodil kokku 193 päeva, on jaam seisnud 724 päeva. Võrreldes algselt planeerituga seisis jaam 3,7 korda rohkem.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12033 ... ljoni-euro
Ma julgen väita, et meie tuule- ja päikesepargid on tootnud elektrit oluliselt stabiilsemalt ja prognoositavamalt.

ERRis oli pikem intervjuu ka uue Eleringi juhi Kalle Kilgiga.
- Kilgi arvutuste kohaselt oleks olemasolevate amortiseerunud jaamade asendamine uute põlevkivijaamadega, isegi ilma CO2 komponendita, siiski oluliselt kallim, kui nt gaasijaamad.
- Eesti elektrihind ei saa olema võrreldav Põhjamaade omadega, sest meil puudub sisuliselt "tasuta" hüdroenergia.
- Uue tuumajaama rajamine on tema arvates ebarealistlik lähemas tulevikus. Puudub vastav kompetents, tehnoloogia ning sellele lootma jääda ei tasu
- Ainuke rahaliselt mõistlik lahendus oleks uute gaasijaamade rajamine
- Elektribörs vajab kohendamist, et soodustada uute baaskoormuse jaamade turule lisandumist. Praegune börsiloogika on selleks liiga volatiilne ega paku piisavat kindlust võimalikele investoritele. Just seetõttu pole meil uusi tõsisemaid jaamu ka meie hinnapiirkonda lisandunud
- Võrgu tugevdamine lisanduvate rohevõimsuste jaoks on suht väike kulu (ca 300-400miljonit). Suuremad/kallimad investeeringud on euroopa maksumaksja abil juba tehtud (Venemaast lahtisünkroniseerimine).

https://www.err.ee/media/video/d3b61682 ... 49c95c6591

[teeline35]

Paar põnevat uudisnopet.
Esiteks kõigile apologeetidele, kes väidavad et tuul-päike on juhuelekter, aga põlevkivist toodetav on baasvõimsus -

Mnjah! piip Auvere jaama peamine häda on muuhulgas ka, et tema projekteerimisel pole arvestatud, et peab töötama on-off reziimis. Pideva töötamise korral oleks vast vead projekteerimisel kiiremini välja tulnud ja nende likvideerimisega tegeletud koheselt. Hetkel kui põlevkivi põletamist meil kõrgelt maksustatakse (samas kui tuule-päikeseenergeetikale kõvasti toetusi makstakse), on jaama omanikel kogu aeg kahtlus kas majanduslikult ongi üldse mõttekas seda remontida, sest töötama pääseb ta ju siis kui tuult pole või on liiga tugev ja päike ei paista!
Natuke igasügist virinat energiasalvestus teemadel ka; ( oli siin kahe silma vahele jäänud)
https://www.err.ee/1609516966/elektrihi ... kse-visalt

Pikaajalise salvestamise võimekust rajatakse Eestis juurde visalt. Paldiski Energiasalv ootab endiselt, kas ja millisel määral saaks riik vesisalvesti projekti toetada, Eesti Energia on enda pumphüdroelektrijaama mõttest aga praeguseks loobunud.

Lähemalt miks vaja;

Energeetikaeksperdid on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu, et Eestil on puudu juhitavatest võimsustest. Ehk siis sellistest võimsustest, mille saaks tööle panna siis, kui mõnel tuulevaiksel talvepäeval taastuvenergiat niivõrd palju turul ei ole. Või siis, kui näiteks mõni välisühendus, nagu Estlink 2, rikke või kellegi kurja kavatsuse tõttu rivist väljas on.

Lahendus

Üks võimalus, kuidas hinnatippe siluda ja sarnastele päevadele natukenegi leevendust tuua, on pikaajaliste salvestustehnoloogiatega, nagu Paldiskisse plaanitav Energiasalve vesisalvesti.

mille võimsus on...

Erinevalt põlevkivielektrijaamadest ei ole vesisalvestil vaja katelt enne tundide viisi soojaks kütta, vaid selle saaks kohe tööle panna. Selle salvestusmaht oleks ettevõtte plaani järgi 15 gigavatt-tundi, millega saaks 30 tundi järjest elektrit toota.

Seda siis olukorras kus mitmeid talvekuid järjest mitmeid nädalaid piisavalt tuult ja päikest pole. Neid ajavahemikke plaanitakse siis katta ühe miljard eurot maksva vesisalvestiga millest piisab maksimaalselt 30! (kolmekümneks) tunniks. Natuke üle ööpäeva. Mitte kaua aega tagasi oli jutt 600 miljoni eurosest investeeringust, aga Akf Kapten Trummi viidatud geoloogilised väljakutsed on nüüdseks hinnalipiku miljardi peale kergitanud. Eesti Energia oma projektist loobus, kui liiga kallist ja vähetõhusast. Paldiski Energiasalv on käe valja sirutanud maksumaksja raha poole. Saamata jääva tulu hüvitamiseks! Samost ja Aaspõllu saates kõlanud hinnangu põhjal 400 miljonit eurot 15 aasta jooksul!

Eeskätt soovib Energiasalv riigilt minimaalse tulu garantiid. See tähendab, et kui elektrihind on tulevikus liialt madal, siis kompenseeriks riik 15 aastat saamata jäänud tulu kuni 35 miljoni euro ulatuses aastas.

Eriti hea...

Ehk siis sellistest võimsustest, mille saaks tööle panna siis, kui mõnel tuulevaiksel talvepäeval taastuvenergiat niivõrd palju turul ei ole.

Tuleb välja, et talvel on ainult mõned tuulevaiksed päevad!

[teeline35]

Jäi silma veel selline uudis.
https://www.err.ee/1609520683/valmieras ... oostuspark

Liigu pleierisse
8
Foto: "Aktuaalne kaamera"

Lätti Valmierasse rajatakse uus tööstusparki, eesmärgiga luua kogu piirkonnas sadu uusi töökohti ja kaasata eelkõige eksporti panustavaid investoreid. Tööstuspargi mõju ulatub ka Eesti majandusse

Järgmise aasta lõpuks peab tööstuspargi taristu valmis olema, kuid juba oodatakse ettevõtjaid kandideerima kolme maatüki ehk kokku ligi 35 hektari suurusel alal ehitusõiguse saamiseks.

Tingimused sobivad näiteks puidu- ja metallitööstusele, kuid mitte ainult. Valmiera ettevõtlusjuhid kinnitavad, et ettevõtjate huvi on väga suur. Samas lähedal asub teine tööstusala, kus kohad on täis.

Huvitav lätlastel elektritootmisega veelgi kehvemad lood kui eestil (kuigi eesti pikkade sammudega läti-leedu taseme poole teel), Kuidas nad soodsa energia tööstustele tagada plaanivad? Börsi hind peaks neil samamoodi üles-alla hüppama nagu meil ja seega kallis olema.

[Fucs]

Esiteks kõigile apologeetidele, kes väidavad et tuul-päike on juhuelekter, aga põlevkivist toodetav on baasvõimsus -

No meie Auvere on projekteerija ja ehitaja [General Electric/Alstom / GEC Alsthom] ämber, kust/millest energia tuleb/saadakse on teine teema.
Kusjuures Auvere "sööb" lisaks põlevkivile ka biomassi...

"Peaprobleem oli see, et ehitus-projekteerimispeatöövõtja ei olnud varem kokku puutunud põlevkivielektrijaamade ehitamise-projekteerimisega. Kõik algas sealt. Kahjuks ehituse peatöövõtu võitis Alstom. Oleks võinud võita Foster Wheeler, tänane Sumitomo, kes meil moderniseeris 2005. aastal 8. ja 11. ploki. Kahjuks nii läks ja me tegelikult Auvere puhul ju täna likvideerime ehitaja-peatöövõtja praaki," rääkis Enefit Poweri juht Andres Vainola.
https://www.err.ee/1608816730/auvere-ja ... 0-miljonit

Eesti Energia muudab Auvere elektrijaama peaaegu põlevkivivabaks. Poolteist kuud kestnud ümberehituse järel väheneb põlevkivi kasutus ligi 15 protsendini ja kütusena kasutatakse peaasjalikult uttegaasi ja puidujäätmeid.
https://www.err.ee/1608399551/eesti-ene ... kivivabaks

*

Algsed nägemused ja põhjendused:
Eesti TA KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3/2012 (40)
Algus kell 14.00, lõpp kell 16.30 23. oktoober 2012
https://www.akadeemia.ee/wp-content/upl ... 012_40.pdf

Protokoll nr.3/2012 Lisa: Auvere elektrijaama otstarbekusest
Eesti TA Energeetikanõukogu seisukoht
https://www.akadeemia.ee/wp-content/upl ... kusest.pdf

Kui me ei kasuta oma energeetiliste tootmisvõimsuste tagamiseks põlevkivi, on ainuvõimalus suurevõimsuseliste energaplokkide ehitamine Venemaalt imporditaval gaasil. Avatud energiaturu tingimustes ei ole õige lootma jääda energia sisseostule ja uue Eesti ja Soome vahelisele kaabli käikuandmisele, kuna ka meie naaberriigid ise impordivad elektrit. Kui aga riikides uusi jaamu ei ehitata ja loodetakse ainult naabritele, tekib
mõne aja jooksul olukord, kus elektrihinna pideva tõusu tingimustes riigid on sunnitud energiaturu kas osaliselt või täielikult sulgema...

...Uutes põlevkivi plokkides on võimalik põletada kuni 50% mahus biokütuseid...

...Energia julgeolekut on rõhutanud EL, kuid ta pole pakkunud julgeoleku tagamise reaalseid meetodeid. EL energiapoliitika on liialt CO2 emisioonikeskne, kuid see käsitlus on deklaratiivne, puudub teaduslikult põhjendatud lähenemine. Energia julgeoleku peab tagama iga riik ise.

Mõjud keskkonnale põlevkivi põletamisel on ületähtsustatud. Süsihappegaasi emissioon uutes plokkides on väiksem kui kivisöe põletamisel tekkiv
CO2 hulk suure vesiniku sisalduse tõttu põlevkivis. Rikastatud põlevkivi põletamisega saab veelgi süsihappegaasi emissiooni vähendada. Keevkiht põletustehnoloogia kasutamisel SO2 heide keskkonda puudub, NOx emissioon on allapool lubatud piiri.

Tuhaväljad tuha ladestamiseks on olemas....

...Põlevkivienergeetika asendusvõimalused on piiratud.
Koostootmisjaamade rajamist piirab soojaturu piiratus ja soojatarbimise hajutatus. Liialt kallis on soojusvõrkude ehitus. Väikesevõimsuselised koostootmisjaamad on hinnalt väga kallid ja muutuvkoormusel ebaökonoomsed. Oluline on soojustarbe alanemise trend. Koostootmisjaamade edasise arendamisega võib katta ainult tühise osa elektrienergia vajadusest.

Põlevkivi asendamine ainult biokütusega ei ole võimalik vajaliku ressursi puudumise tõttu. Probleemiks kujuneb samuti veokaugus. Ressursi pideval vähenemisel ka biomassi hind tõuseb. Elektri genereerimine biokütusest hajustootmisena ei ole konkurentsivõimeline seadmete kalli hinna ja madala efektiivsuse tõttu.

Ka tuuleparkide arendamine nii maismaal ja avamerel ei saa suure kapitali vajaduse ja koormuste kõikumise kompenseerimise vajaduse tõttu olla konkursivõimeline. Võimsuse kompenseerimise küsimus on tuuleparkide arendamisel üks olulisemaid ja ka keerukamaid probleeme. Puuduvad elektrilised ühendused avamere tuuleparkide toodetud elektri juhtimiseks elektrivõrku.

Ainult taastuvenergiale tuginemine elektri genereerimisel viib paratamatult elektrihinna tõusule või riik peab tootjat toetama, mida ka praegu tehakse....

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Üleminek taastuvenergeetikale läheb Eestile maksma 14 miljardit

Teine pealkiri sealt samast : Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist

Ehk keegi meenutab - kui suur on 1000 MW tuumajaama maksumus .

[Dr.Sci]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Üleminek taastuvenergeetikale läheb Eestile maksma 14 miljardit

Teine pealkiri sealt samast : Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist

Ehk keegi meenutab - kui suur on 1000 MW tuumajaama maksumus .

Vaatasin virtuaalsesse kristallkuuli ja seal näidati (ma usaldan mõneti selle statistikat)
"Kokkuvõttes võiks eeldada, et 1000 MW jaama maksumus jääb 6–9 miljardi euro vahemikku ja projekt võib valmida umbes aastaks 2035–2040."

Seda siis regioonis Balti+Skandinaavia, ja kui alustame 2025.

Natuke veel ette ennustades:

Eeldused ja arvutused

Ehituskulud: 6–9 miljardit eurot.
Eluaeg: 60 aastat on realistlik eluiga kaasaegsetele tuumaelektrijaamadele.
Kapitali kulu: Keskmine tootluse ootus investoritele on 5–7%, mis sisaldab finantseerimisriske ja jaama pikka tööaega.
Tootlikkus: 1000 MW tuumaelektrijaam töötab keskmiselt aastas umbes 90% võimsusel, toodab ligikaudu 7,9 TWh (teravatt-tundi) elektrit aastas.
Tegevuskulud: Lisaks ehituskuludele on jaama aastased tegevuskulud (kütus, hooldus, töötajate palgad) umbes 10–15 €/MWh.

Elektri müügihinna arvutus

Kui arvestada neid tegureid, siis tagamaks jaama mõistliku kasumlikkuse ja investeeringu tagasiteenimise, võiks elektri müügihind kujuneda järgmiselt:

Kapitalikulude katmine: 6–9 miljardi euro jaotamine 60 aasta peale ja diskonteerimine annaks vajaliku aastase tulueesmärgi, näiteks:
6 miljardi euro puhul aastane tulu vajaks umbes 300–400 miljonit eurot aastas.
9 miljardi euro puhul umbes 450–500 miljonit eurot aastas.

Elektri tootmiskulu: See sisaldab kapitalikulusid ja tegevuskulusid.
Kapitalikulu katmiseks ja 10–15 €/MWh tegevuskuludega lisandub umbes 60–90 €/MWh vajalik müügihind.

Kokkuvõte

Tuumaelektrijaama elektrimüügihind kasumlikkuse tagamiseks peaks jääma umbes 60–90 €/MWh vahemikku. See võib siiski erineda sõltuvalt lõplikest ehituskuludest, kapitali kuludest, jaama kasutusastmest ja finantseerimistingimustest.

... oleks ilmselt 10 aasta pärast päris soodne, hetkel istudes küünla ja säästupirni seltsis ja vaadates madala energia tarbimisega telekat kulub ikkagi selleks elektrit hinnaga 160 €/MWh ja see tundub mõningaid muid õhtuid vaadates hetkel päris soodne.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Proovides tänaseks lõpetada -
Stabiilse energiahinna tagamiseks 1 miljoni elanikuga riigis oleks mõistlik, kui salvestusvõimsus oleks vähemalt 100–200 GWh, et katta nädalased kõikumised, ja täiendavalt lühiajaliste kõikumiste katmiseks 15–30 GWh kiiresti kasutatavat salvestusmahtu. See võimaldaks riigil tasakaalustada taastuvenergia toodangu kõikumisi, vältida kallist importi hinnatõusude ajal ning tagada elanikele ja ettevõtetele stabiilne hin --- Paldiski pump-hüdroeletrijaam aka "energiasalv" peaks olema võimsusega 0.5 GW mida peaks suutma välja anda 12 tunnise töötsükli ajal ... kuivõrd pidevalt ja mis on see nn töötsükkel jätan akf-de lõbuks otsida.

[maksipoiss]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Üleminek taastuvenergeetikale läheb Eestile maksma 14 miljardit
Teine pealkiri sealt samast : Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist

Päris masendav väljavaade Eesti majandusele

[kraal]

Tuumaelektrijaama elektrimüügihind kasumlikkuse tagamiseks peaks jääma umbes 60–90 €/MWh vahemikku. See võib siiski erineda sõltuvalt lõplikest ehituskuludest, kapitali kuludest, jaama kasutusastmest ja finantseerimistingimustest.

Lisame siia Soomes Olkilouto 1 ja 2 omahinna

Saksamaal oli tuumajaamades toodetus elektri omahind enne nende sulgemist ca 28 eurot MW/h

Keda huvitab siis võib otsida palju maksavad šveitslased tuumajaamast saadava toasooja eest. Võrreldes Tallinnas makstavava hinnaga on see summa tühine.