Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[TALUPOEG TALUJA]

Just. Ma ise ka imestasin kunagi, et miks vaja on uut raudteed teha, kui vana peale oleks saanud edukalt ja odavamalt midagi luua. Ja arvatavasti oli juba enne RB ehitust teada, et läheb kaevandamiseks. Miks muidu selline suur ehitus ette võeti.

t.

Et läheb siis mille kaevandamiseks?

Hetkel täpselt öelda ei oska kuna kõrtsis veel ei räägita.

[AndresTy]

.......
Üks hea asi siiski on RB. puhul. Nimelt seda liiva, mulda ja muud sodi saab sellest vallist ka kauges tulevikus võtta. Midagi ei lähe raisku! Kuskile kosmosesse see ju ära ei haihtu.

Ja kui liiprid välja vahetada saab rööpad 1524 peale tõsta ja on võimalik praegused Elroni rongid liinile panna. Tegelikult - kruusa ja liiva juba tassitakese, liiprite ja rööbasteni läheb veel kaua... võimalik et ongi mõistlik 1524-ga jätkata...

Mis puutus kellegi siinpool toodud märkust et RB-le analoogset kaubatransiiti praegu pole siis jah... rööbaste vahekaugus muutub - aga ma ei tea mitusada või tuhat korda odavam oleks olnud RB asemel kuhugi Poola/Leedu piirile ehitada korralik ümberlaadimisterminal (ja remontida olemasolev TLN-Pärnu liin ja taastada Pärnust edasi...)

See perspektiivitu unistus kuulub utoopia valdkonda. 1520 mm arendamiseks sellisel moel poleks Euroopa rahastust taha tulnud. Nende prioriteet on siiski üleeuroopalise 1435 mm raudteevõrgu arendamine. 1520 mm arendamine oleks pidanud toimuma eraldi kokkuleppel - ühisel nägemusel - kõigil kolmel Balti riigil omavahel, millest suure tõenäosusega poleks asja küünemustagi võrra saanud. Praeguse 1435 mm projekti juures on Euroopast saadav raha, see mis ühendab.

Selline plaan töötaks siis, kui Eesti, Läti, Leedu kuuluksid EL asemel Venemaa koosseisu.

[Dr.Sci]

Just. Ma ise ka imestasin kunagi, et miks vaja on uut raudteed teha, kui vana peale oleks saanud edukalt ja odavamalt midagi luua. Ja arvatavasti oli juba enne RB ehitust teada, et läheb kaevandamiseks. Miks muidu selline suur ehitus ette võeti.

t.

Loll küsimus et milleks. Suurte ehituste pealt teenib keegi suurt raha... pudeneb ka pisematele tegijatele... on sattunud ka minu taskusse, vähemalt töö tegemise eest. Aga päris arvestava koore riisuvad ka poliitikud ja nõustajad ja arvajad jms seltskond kel suht suva (kui saunas vabalt rääkida) mis lõpuks saab. Kust see suur raha tuleb ... ka minu taskust, aga proovin jääda kasumisse, ntx akf AndresTy (ja mõned teised) jääb netomaksjaks oma pensioni arvelt kuni surmani.

[AMvA]

.......
Üks hea asi siiski on RB. puhul. Nimelt seda liiva, mulda ja muud sodi saab sellest vallist ka kauges tulevikus võtta. Midagi ei lähe raisku! Kuskile kosmosesse see ju ära ei haihtu.

Ja kui liiprid välja vahetada saab rööpad 1524 peale tõsta ja on võimalik praegused Elroni rongid liinile panna. Tegelikult - kruusa ja liiva juba tassitakese, liiprite ja rööbasteni läheb veel kaua... võimalik et ongi mõistlik 1524-ga jätkata...

Mis puutus kellegi siinpool toodud märkust et RB-le analoogset kaubatransiiti praegu pole siis jah... rööbaste vahekaugus muutub - aga ma ei tea mitusada või tuhat korda odavam oleks olnud RB asemel kuhugi Poola/Leedu piirile ehitada korralik ümberlaadimisterminal (ja remontida olemasolev TLN-Pärnu liin ja taastada Pärnust edasi...)

Leedu-Poola piiril on korralik terminal
https://ltginfra.lt/paslaugos/terminalu ... ai/kaunas/

[Madis Reivik]

Esiteks ei näe sisulist vahet haake ja konteineri laadimisel. Ja miks peaks üleüldse konteinerisse laadima, võib ju sellesama haake vagunile tõsta, paljudel haagetel on laadimiseks aasad olemas. Ja ka vagunile saab laadimiseks vajadusel küljelt ligi. Või on labi ussi suguelundi vaja tõestada, et pole võimalik?


Kuidas see haage vagunile tõstetakse ? Äkki jagad mõne pildi ?
Veelkord: VAGUNIT saab laadida ainult raudteeterminalis.
Konteinerit saab laadida kus iganes aga konteineri vedu on kallim, kuna vajab tõstukit peale-maha tõstmiseks.
Sisuline vahe konteineri ja haake vahel on siis, kui laaditakse mingit pikemat kola, nt seadmeid või metallprofiile vms. Küljelt laadimine on ikka hulga mõnusam tegevus.

Mul pole sulle vaja midagi tõestada, ma lihtsalt näitan et su argumendid ei ole korrektsed.

[Madis Reivik]

Seda ka tead, et Eurotunneli ühes otsas on ~50miljonit elanikku ja teises otsas veelgi enam? SKP-s mõõdetuna on mõlemas otsas vähemalt suurusjärgu rohkem jõukust kui kogu RB kaetaval alal.

Sedapidi vaadates oleks RB ühes otsas ju ka 25 miljonit ja teises terve EU...Ja kui raudtee sedavõrd mõttetu on, siis miks küll Rootsis ja Taanis pidevalt sõitvaid ronge näha on? Näiteks DB Cargo (vana Railion EG, raudteeveod Rootsist Taani ja sealt läbi Padborgi edasi Euroopasse) aastatulu oli 2022 lausa 56,3 miljardit eurot.

Mitte aastatulu vaid KÄIVE. Ja seda KOGU grupil mitte Rootsi-Taani vedudel. Kasum oli ca 5 miljardit.

Aga RBga võrrelda seda...rahvastiku ja tööstuse tihedus.. no ei ole võrreldav.

[Fucs]

.......
Üks hea asi siiski on RB. puhul. Nimelt seda liiva, mulda ja muud sodi saab sellest vallist ka kauges tulevikus võtta. Midagi ei lähe raisku! Kuskile kosmosesse see ju ära ei haihtu.

Ja kui liiprid välja vahetada saab rööpad 1524 peale tõsta ja on võimalik praegused Elroni rongid liinile panna. Tegelikult - kruusa ja liiva juba tassitakese, liiprite ja rööbasteni läheb veel kaua... võimalik et ongi mõistlik 1524-ga jätkata...

Mis puutus kellegi siinpool toodud märkust et RB-le analoogset kaubatransiiti praegu pole siis jah... rööbaste vahekaugus muutub - aga ma ei tea mitusada või tuhat korda odavam oleks olnud RB asemel kuhugi Poola/Leedu piirile ehitada korralik ümberlaadimisterminal (ja remontida olemasolev TLN-Pärnu liin ja taastada Pärnust edasi...)

Asjapulgad vastavad, MIKS ei valitud Rail Baltica jaoks teisi trasse (ja miks ei kasutatud vana trassi)
https://www.rbestonia.ee/1010-pohjust-m ... si-trasse/
Korduma kippuvad küsimused
https://www.rbestonia.ee/kkk/

Praegu on ka raudtee olemas.... aga ikkagi tahetakse muud transporti kasutada.

Võrdled võrreldamatut! Praegu RB laadset raudteed - mis võimaldaks kaubatransiiti Euroopaga - Eestis olemas ei ole.

Just. + nagu ma juba vist 10 korda olen siin üritanud arvamust avaldada - see mis toimub PRAEGU võite 2035 ja sealt edasi ära unustada, sest siis ei toimu asjad enam nii nagu praegu... ja ma ei näe ühtegi õlekõrt mis mulle lubaks... või annaks natukenegi lootust, et EU rohepöörased fosiilkütuseid (ja/või muid transpordiliike) surnuks ei maksustaks ja oma toetusi (toetavaid tegevusi) niiviisi ümber ei organiseeriks, et elektriraudteed saavad edaspidi kamaluga ja muudelt transpordiliikidelt võetakse kamaluga.... mistõttu hakkavad üsna varsti ka meil siin kehtima teistsugused reaalsused kui PRAEGU.

Just. Ma ise ka imestasin kunagi, et miks vaja on uut raudteed teha, kui vana peale oleks saanud edukalt ja odavamalt midagi luua. Ja arvatavasti oli juba enne RB ehitust teada, et läheb kaevandamiseks. Miks muidu selline suur ehitus ette võeti.

t.

Loll küsimus et milleks. Suurte ehituste pealt teenib keegi suurt raha... pudeneb ka pisematele tegijatele... on sattunud ka minu taskusse, vähemalt töö tegemise eest. Aga päris arvestava koore riisuvad ka poliitikud ja nõustajad ja arvajad jms seltskond kel suht suva (kui saunas vabalt rääkida) mis lõpuks saab. Kust see suur raha tuleb ... ka minu taskust, aga proovin jääda kasumisse, ntx akf AndresTy (ja mõned teised) jääb netomaksjaks oma pensioni arvelt kuni surmani.

Novat jah. Sa ei saanudki ühtegi RB-ga seotud sillaehituse-projekteerimise lepingut? Ma praegu pädevaid numbreid ei leia, kui palju erinevaid EESTI ettevõtteid selle RB-ga hetkel seotud on (maamõõtjad/geodesistid, geoloogid, projekteerijad/planeerijad, metsamajandajad/ülestöötlejad, ehitajad, transpordiettevõtted, tarindite- jms tootjad, kütusemüüjad, toitlustajad jne jne), oma töölistele palka maksavad ja ettevõtetele kasumeid teenivad... või kes kus kui palju igasuguseid ressursitasusid, kompensatsioone jms saavad, aga nii üldisemas plaanis mingeid numbreid on moka otsast puistatud....

27 september 2023 [Asjaosaliste endi jutt]

Kui maanteede ehitamise väljavaated on lähiaastatel kasinad, aitab ennekõike just Rail Baltica arendamine meie ehitussektorit käigus hoida. Üle 700 miljoni Eesti majandusse Ainuüksi Euroopa Ühendamise rahastust on Rail Baltica projekti Eesti osa ning eelkõige meie ehitus- ja taristuehituse sektor saanud senini pea 300 miljonit eurot ning viimase rahastamisvooru tulemusena veel üle 200 miljoni euro, mille osas langetati rahastusvooru otsus käesoleva aasta juuni lõpus. Koos riigi omaosalusega räägime seega summast, mis on üle 700 miljoni euro ning mis valdavalt ka meie majandusse jõuab. See hoiab töös meie ehitussektorit ja selle mõju ulatub kaugemalegi, panustades tegelikult paljude meie elanike töökohtadesse ning heaolusse.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=railbalt ... ----------

27. juulil 2024 [Ehitussektorist ühe esindaja jutt]

Ei tasu unustada asjaolu, et olenevalt riigist ja maksupoliitikast jõuab suurtest taristuprojektidest maksude näol riigikassasse otse tagasi 20-40% investeeringust.

Infrastruktuuri ehitus on väga tööjõu- ning ressursimahukas. Seni on Eesti omaosalus Rail Balticu investeeringu puhul olnud 15% ehituse maksumusest. On ilmselge, et Rail Baltic toob raha Eesti majandusse ja on praegusel väga keerulisel ajal üks väheseid majandust elavdavaid projekte.
https://www.eestikillustik.ee/just-rail-baltic-aitaks/

06.08.2024 [Poliitiku jutt]

Rail Baltica ehitus tähendab otseseid investeeringuid taristusse ja tellimusi Eesti ettevõtetele ligi 1,5 miljardi euro väärtuses. Ja seda kuni 2027. aastani. Sealt edasi veel üks miljard investeeringuid järgmise kahe aasta jooksul....

...Praeguste kaasfinantseerimise tingimustega on Rail Baltic riigieelarvele positiivne projekt. Eesti kaasrahastus on 15 protsenti. Samal ajal laekub Rail Balticu ehitusest maksudena riigieelarvesse 20–30 protsenti, mis tähendab, et 1,5-miljardiline investeering toob riigieelarvesse täiendavad 75 kuni 225 miljonit eurot.
https://reform.ee/uudised/andres-sutt-v ... n-eestile/

* * * *

Kelbas. Olen ise rongiga Tallinnast Varssavisse sõitnud, Tallinnast läks rong välja kella kolme paiku pärastlõunal ja Varssavis oli kuueks hommikul.

nojah, eks siis peab ootama kuni asi valmis saab ja siis selgub tõde.
aga pime usk on kahjulik asi küll.
siinsamas teemaski on korduvalt läbi käinud, et aeglane kaubavedu ei mahu kiirete reisirongide vahele. üks niit, vähe vahejaamu, kaup liigub pisikeste juppide kaupa ja enamasti öösel.

Minule jäi kõrva et : rb ehitusmaksumus hinnati kaks korda odavamaks kui sarnane raudtee ehitus mujal euroopas , ühe rööpapaariga raudteele teise hilisem juurdeehitamine on ebareaalne ehk 4 - 5 korda kallim kui ehitada kohe kahe rööpapaariga raudtee , lisaks erinevad üliuhked eu poolse rahastuseta ehitatavad lisad , on mille üle mõtiskleda , aga me muudkui rühime eesmärgi nimel , nimetame selle riigikaitsega seotud objektiks ja jälle saab raha põletada

Juunis 2024 valmis asjapulkadel uus tasuvusuuring.
Seal siis härrad kirjutavad muuhulgas...

Värskeim tasuvusanalüüs (CBA) näitab, et Rail Baltica on majanduslikult tasuv ja selle eeldatav positiivne majanduslik netomõju on 6,6 miljardit eurot, tuginedes eeldatavale varade elutsüklile.

Taristu lisandumisega kaasnevaks kaudseks kogumõjuks SKP-le hinnatakse 15,5–23,5 miljardit eurot, nagu on välja toodud laiemas majandusmõju analüüsis. Need laiemad majanduslikud mõjud hõlmavad mh sõjalist liikuvust, positiivset mõju keskkonnale, sotsiaalset võrdsust, uuest majanduskoridorist tulenevat sünergiat ja mõju tarneahelatele....

....Tasuvusuuringu üks põhijäreldusi osundab, et reisijatevedu genereerib 80% kogu Rail Baltica eeldatavast kasust, millele lisanduvad keskkonnaaspektid (14%) ja kaubavedu (5%). Tänu Rail Balticale ühendatakse Baltimaad Euroopa raudteevõrgustikuga, mis suurendab SKP-kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas....

....Laiema sotsiaalmajandusliku kasu saavutamiseks nii kohalikul, Baltikumiülesel kui ka EL-i tasandil on oluline Rail Baltica täismahus realiseerumine. Samas osundab tasuvusanalüüs, et projekti elluviimine aastaks 2030 nõuab prioriseerimist ja etapiviisilist elluviimist. Vastavalt TEN-T määruses sätestatule peab Rail Baltica esimene etapp valmima, luues kiire ühenduse Tallinna ja Poola piiri vahel aastaks 2030. Loodav raudteekoridor jõuab Poolas piirini kahe rööpapaariga ja jätkub Baltimaades ühe rööpapaariga põhja suunas, sh mõnedes lõikudes Eestis ja Lätis kahe rööpapaariga. Esimese etapi tulemiks on funktsionaalsete lõikude valmimine, millest igaühel on võimalik raudteeliiklust opereerida.

https://www.railbaltica.org/et/rail-bal ... -analysis/

Ilmselt selle peale (? Holm kirjutas jutu 14.06.2024 ja muutis seal midagi 13.07.2024 ning RB seltskond avalikustas oma uue tasuvusuuringu 10.06.2024) kirjutas riigikontrolör Janar Holm põrmustava artikli
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedaval ... fault.aspx

Tulevased nn "hoolduskulud" olekski nagu alustuseks kõige tähtsamad teada... et kui palju aastas läheb ja kust see raha võetakse (kes maksab).
2017 algses Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüsis oli

2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rail_Baltic

Holm kirjutab, et

raudtee kasutuselevõtu järel [on] vaja Eestis praeguste hinnangute kohaselt riigieelarvest opereerimis- ja hoolduskuludeks 62–89 miljonit eurot aastas.

Rohelised pasundasid seepeale, et

hoolduskulud raudteel toovad täiendava lisakulu aastas ca 100 miljonit eurot.
https://rohelised.ee/pressiteade/evelyn ... b-peatada/

Kuidas need numbrid on saadud ja kust täpsemalt tulevad, nüüd kiiruga ei leidnud (ja kahjuks pole aega kauem ka otsida).
+ siis see, et mis sinna RB nn "hoolduskulude" sisse on TÄPSELT arvestatud.... ja mida ei ole arvestatud (kui on midagi sellist).
+ ja kui keegi leiaks võrdluseks täpsed numbrid praeguse olemasoleva raudteetaristu hoolduskulude kohta kokku (kokku ses mõttes, et erinevad kuluread) näiteks Tallinn-Tapa-Tartu-Valga suunal või siis ka Tallinn-Tapa-Narva suunal...ja kust see raha kokku tuleb, oleks kena vaadelda... kahjuks ma pean oma tähtsad otsingud ajapuudusel praegu pooleli jätma... kõik mis jõudsin välja otsida oli:

18.02.23
Eesti Raudtee neelab aina rohkem raha, juurde on vaja 30 miljonit eurot
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/ ... onit-eurot

08.10.2024
Eesti Raudtee peab kulusid 15 miljoni euro võrra kärpima

"Me peame üle vaatama kogu meie kulubaasi, kärpima erinevaid artikleid alates raudtee hoolduskuludest kuni töötajatega seotud kuludeni välja. Meil on ajalooline investeerimisperiood, kus me viie aastaga investeerime üle 500 miljoni euro raudtee uuendamisse, selleks on meil vaja töötajaid.

https://www.err.ee/1609485031/eesti-rau ... ra-karpima

ja
AS Eesti Raudtee Majandusaasta aruanded... jõudsin esimeseni 2023 omani...
https://ariregister.rik.ee/est/company/ ... 9011401363
...millesse ma ei jõua enam süveneda hetkel...
...ja kui RB hoolduskuludesse on arvestatud ka veeremi hooldus, siis peaks ka nt AS Operaili vist vaatama??
...ja kui RB hoolduskuludesse on arvestatud ka mingid muud kulud, siis peaks veel neid eraldi otsima ja võrdlema...

[davidsoniharald]

Madis Reivikule: Haakega veok sõidab platvormvagunile, mis on samal tasapinnal laadimisplatvormiga. Seal juures ei ole veokit ennast tingimata vaja, piisab ainult haakest. Terminalis on spets laadimisveokid haagete peale ja maha laadimiseks. Täpselt nagu laevas. Siin on terve jõutuubi video filmitud veokist:

https://youtu.be/X8r0kjJvvIY?si=cX8lVZz47jDX6U4V

Ise insener aga küsib vahel niiiiii rumalaid küsimusi, et piinlik lugeda.

[Madis Reivik]

Iseenesest võiks RB-l mingid trammilaadsed ollused kohe vurama hakata. Ülemistelt Jürisse, sealt edasi.. päris palju inimesi saaks ära teenindada.
Mingeid erilisi lisainvesteeringuid vaja ei oleks.

[davidsoniharald]

Iseenesest võiks RB-l mingid trammilaadsed ollused kohe vurama hakata. Ülemistelt Jürisse, sealt edasi.. päris palju inimesi saaks ära teenindada.
Mingeid erilisi lisainvesteeringuid vaja ei oleks.

Aeg käsidreziine hakata müüma

[Madis Reivik]

Madis Reivikule: Haakega veok sõidab platvormvagunile, mis on samal tasapinnal laadimisplatvormiga. Seal juures ei ole veokit ennast tingimata vaja, piisab ainult haakest. Terminalis on spets laadimisveokid haagete peale ja maha laadimiseks. Täpselt nagu laevas. Siin on terve jõutuubi video filmitud veokist:

https://youtu.be/X8r0kjJvvIY?si=cX8lVZz47jDX6U4V

Ise insener aga küsib vahel niiiiii rumalaid küsimusi, et piinlik lugeda.

Mind pani imestama jutt "haake vagunile tõstmisest" aga noh kui sul vahet pole siis võta heaks, said mind lolliks pidada vähemalt.

Kui RB-l suudetaks teha analoogsed vagunid sõiduautodele (nagu Soomes) siis oleks kõva sõna.

[Lemet]

Kuidas see haage vagunile tõstetakse ? Äkki jagad mõne pildi ?

https://www.projectcargojournal.com/mod ... dpr=accept

[Dr.Sci]

Kuidas see haage vagunile tõstetakse ? Äkki jagad mõne pildi ?

https://www.projectcargojournal.com/mod ... dpr=accept

Tõsi või? Kus see juhtuma saab hakkama? Ilmselt mitte Ülemiste reisiterminals... nüüd tuleb 100 teadjat kes ütlevad et Muuga sadamas... ainult et kui on reaalselt ehituses Pärnu - Tallinn kiirraudtee (linnaservast linna väga serva) reisiterminalid, siis see mismoodi kaup liigub pole üldse avaliku silma alla sattunud. Ka mitteavaliku - ühel või teisel viisil satuvad vastavad lahendused, kasvõi miski etapi proj/eksp hinnaküsimuse osas, mu töölauale. Ja mida hetkel ei ole, seda lähitulevikus ei tule. Ehitusse. Mitte 2030 IMHO

[Madis Reivik]

Hakkab looma.. kui sellised võimekused luuakse siis on lootust et midagi hakkab isegi liikuma raudteel. Aga see tähendab vastava terminali ehitamist, ei ole tegelikult mingi eriline investeering ja kuhugi Sõjamäe kanti mahuks ära kah. Ja lähedal on sadam jms.

Treila ei pea isegi olema "craneable", kui kasutada

https://www.cargobeamer.com/technology

Ma ise unistan võimalusest sõita autoga rongi peale, seal tukkuda ja süüa ja siis nt kusagil Varssavis oma autoga rongilt maha sõita. Ei mingit autorenti ega huinaad ega kohvrite lohistamist.

[Some]

Kui akf Fucsi viiteid lugeda siis üks reisikiirrongidest tulebki sõiduautovaguniga ja ka kaubarongidele tulevad variandid poolhaagiste veoks. Too viimane variant paneb selles osas pead sügama, et kuidas Vanasadamas maha tulevad poolhaagised Muuga terminali toimetatakse?