Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Rääkisin hiljuti ühe põllumehega, kes ütles, et lõpetas osaliselt tänu kliimamuutustele põllupidamise ära. Suvivili ei tasu enam ammu ära ja nüüd on talivili ka kahtlaseks läinud. Kusjuures asi ei ole mitte selles, et kliima oleks muutunud lõunamaisemaks - et saaks lihtsalt hakata kasutama Leedu või Poola sorte ja agrotehnilisi võtteid - vaid et kõik on ebastabiilsem. Olgugi, et näiteks talv on tervikuna soojem, tuleb -20 ikkagi millalgi ära ja võtab lõunapoolsetele maadele mõeldud sordid ära. Ainus, mis stabiilselt saaki annab, on rukis, aga kogu aeg ei saa ühe ja sama maa peal rukist kasvatada.

Mehe sõnum oli konkreetne - kui keegi kliimamuutust eitab, siis ta on lihtsalt idioot.

Just.
Kehva suusailma oli ka varem, aga mis tööalaselt hakkab probleeme tekitama, on igasugu ekstreemsuste sagenemine. Alles paar nädalat tagasi, erilise tormihoiatuseta oli pool Harjumaad pime ja Paldiski maantee äärne murdunud puid täis. Viimati nädalavahetusel, kus pooles Eestis tuli out-of-blue 20 cm lund maha.

Meil maal vahetati kartulit ja otra omavahel, ega ka muid kultuure ei saa kogu aeg samas kohas kasvatada. Aga noh, kui sa oma 0,25 hektarit kartulimaad jõuad vajadusel ka kastekannuga kastmas käia, siis suured kartulipõllud võtab põud väga hästi ära. Aga ka liig vihmane suvi.

[isonts]

Rääkisin hiljuti ühe põllumehega, kes ütles, et lõpetas osaliselt tänu kliimamuutustele põllupidamise ära. Suvivili ei tasu enam ammu ära ja nüüd on talivili ka kahtlaseks läinud. Kusjuures asi ei ole mitte selles, et kliima oleks muutunud lõunamaisemaks - et saaks lihtsalt hakata kasutama Leedu või Poola sorte ja agrotehnilisi võtteid - vaid et kõik on ebastabiilsem. Olgugi, et näiteks talv on tervikuna soojem, tuleb -20 ikkagi millalgi ära ja võtab lõunapoolsetele maadele mõeldud sordid ära. Ainus, mis stabiilselt saaki annab, on rukis, aga kogu aeg ei saa ühe ja sama maa peal rukist kasvatada.

Mehe sõnum oli konkreetne - kui keegi kliimamuutust eitab, siis ta on lihtsalt idioot.

Iga tegevust lõpetav põllumees on taevakingitus neile, kes jätkavad. Ega siis põllud sööti jää. Iga vabanenud põllulapike on peaaaegu "kullahinnaga"
Traditsioonilised kultuurid asendatakse vähe ebatraditsioonilisteaga või kliimat kannatava vastu.
Ma kuulan peaaegu iga nv saunas kuidas põllumehed omi asju arutavad. Kliimamuutust on raske eitada, aga ma ei ole nagu tähele pannud erilist vingumist selle üle. Pigem on mulle jäänud mulje, et kasvatakse mida kasvatada annab ja seda kraami, mille eest makstakse. Rohkem on teemaks järjest moodsam ja võimekam tehnika, mille soetamisega ei tundu probleeme olevat.
Peaksin järgmine kord natuke rohkem süvenema ja suunavamid küsimusi esitama.
Annan siis teada, mida ka kliimamuutustest arvatakse ja kuidas see on mõjutanud kasvatavate sortide valikusse.

[affa]

Mis üldse on Eesti huvi selles protsessis osaleda? Mõnus kui on soojem, küttarved on väiksemad ja talveriided ei pea nii paksud olema.
Selle sügise näitel võib kliima soojenemise üle vaid rõõmustada ja loota, et soojeneb veelgi.

Mulle on kuidagi tekkinud mulje, et kliima soojenedes hakkab jää kohtades, kus teda rohkem on, hoogsalt sulama ja selle tagajärjel aeglustub või koguni peatub siiakanti sooja toov hoovus(oli vist Golfi hoovus?) ning siinne kliima muutub kaunis viluks. Mäletamist mööda võrreldi tundraga. Palju kohatine jahenemine, piirkonniti tõusuvee alla jäävad praegu kuivad alad ja muu säärane praegust väidetavat soojenemist väidetavalt põhjustava liigi arvukust ja seeläbi soojenemise jätkumist mõjutab, on kindlasti võimalik välja arvutada.

[Kapten Trumm]

Õige, probleem pole suusailmade kadumine, vaid äkilisus, kuidas need suusailmad tulevad. Ma olen oma erialal töötanud 21 aastat ja ilmaimed, mis toovad nt kaasa elektrikatkestused, on just viimase 5-6 aasta teema.

[Kapten Trumm]

Iga tegevust lõpetav põllumees on taevakingitus neile, kes jätkavad. Ega siis põllud sööti jää. Iga vabanenud põllulapike on peaaaegu "kullahinnaga" Traditsioonilised kultuurid asendatakse vähe ebatraditsioonilisteaga või kliimat kannatava vastu.

Põllumeeste hädakisa on ikka päris kõva viimasel ajal, ju siis jääb neid kangekaelseid jätkajaid järjest vähemaks.

[Fucs]

Tegelikult on väga palju meie metsasid soostunud just peale taasiseseisvumist, põhjusel, et kuivenduse töötamise eest enam keegi konkreetselt ei vastutanud, kraavid lasti täis kasvata, pinnavee tase tõusis ja vanasti kuivad alad soostusid. Omavalitsused tegelevad teemaga ainult episoodiliselt ja enamikes kohtades pole isegi ametnikku, kes maaomanikele (kes peaks oma maa piires asja korras hoidma) jalaga tagumenti tagumas käiks.

Sõltub veehaardest-kraavist mis su maal on ja kellele see kuulub - mõned polegi omaniku mure ja kov/pta hoolitseb nende korrasoleku eest. Küsitakse isegi omaniku nõusolekuid territooriumile minekuks et hooldustöid teha, saadetakse olukorrast pilte jne.

Just. Oleneb kas kraavid, eesvoolud jms on mingi maaparandussüsteemi osa või mitte.
Riiklike maaparandussüsteemide seire, korrashoiu ja hoolduse eest vastutab riik (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja selle volitatud asutused nt. Põllumajandus- ja Toiduamet) Maaparandusseaduse alusel. Metsakuivendussüsteemidega tegeleb lisaks ka Kliimaministeerium ja selle volitatud asutus RMK erinevate seaduste alusel sh nt Looduskaitseseadus ja Metsaseadus > Maaparandusseadus.

Kui maaparandussüsteemi osa on eravalduses, siis peab seda korras hoidma omanik.

MAK2030 probleemide rühm:

Töörühma probleemid:
Majandus: K.3.9 Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust
Sotsiaal: K.3.10 Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud
Ökoloogia: K.3.11 Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi
Majandus: K.3.12 Kraavivõrk erametsas hooldamata
Ökoloogia: K.5.1 Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund on halb

Veidi üle 30% Eesti maismaapinnast on kaetud maaparandussüsteemidega. Eestis on ligikaudu 640 tuhat ha kuivendatud põllumaad ja 700 tuhat ha kuivendatud metsamaad Nii silmaga hoomatavad kraavid, kui ka maa sees olevad dreenitorud, on maa lahutamatud osad.

Milleks?
Kuivendus- või niisutussüsteemid loovad eelduse põllu- või metsamaa paremaks majandamiseks. Selleks, et maaparandussüsteemid toimiks, on vaja neid järjepidevalt hooldada - teha maaparandushoiutöid. Sademeterohketel aastatel, nagu oli 2012. aasta, tekib kuivendatud maa kasutajatel probleeme just saagikoristusperioodil – põld ei kanna masinaid. Suuremad vooluhulgad toovad välja amortiseeruvate maaparandusehitiste nõrgad kohad.

Kes?
Maaomanikud ei tea sageli, et nende maadel asuvad kuivendussüsteemid ning et kuivendussüsteemide korrashoid on nende kohustus. Probleemide ilmnemisel ei osata nõu saamiseks kellegi poole pöörduda. Sageli paikneb üks kuivendussüsteem mitme maaomaniku maal ning maaparandussüsteemi hoolduse ja hoiu küsimustes ei pruugi maaomanike erinevad huvid kokku langeda. Paraku on maaomanike ühine tegutsemine maaparandussüsteemi korrashoiul pea ainus viis saavutamaks selle toimimist.

https://pta.agri.ee/sites/default/files ... ushoid.pdf

Riigimetsa Majandamise Keskus
KUIVENDUSSÜSTEEMIDE MAJANDAMISE STRATEEGIA

Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk
ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Samuti soodustab soostumist suhteliselt
tasane pinnamood ja vee äravoolu aeglustav vett väheläbilaskev pinnas. Pikemas
ajaloolises tagasivaates on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute
kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Aastasadu- ja
tuhandeid kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks
puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega.

Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 19. sajandi 20.-ndatel
aastatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 19. sajandi 40.-ndatest aastatest.
Esimesed soometsade kuivendamist käsitlevad artiklid ilmusid 19. sajandi 70.-ndatel
aastatel, kus oli uuritud kuivenduse mõju ning välja toodud, kuidas kuivendamine mõjub
hästi männi- ja kuuse juurdekasvule.

20. sajandi alguses oli Eestis juba olemas rikkalik metsamaade kuivendamise kogemus.
Sajandi 20.-ndatel aastatel koostati kava kõikide liigniiskete riigimetsade kuivendamiseks,
mis osutus ebareaalseks. 1923.a. riigimetsade kuivendamisega siiski vähehaaval alustati
ja kuni 1941. aastani kaevati riigimetsadesse 2200-2600 km uusi kraave. Kuivendatud
metsade pindalaks hinnati 85 000 - 200 000 ha. Kuni 1950. aastani rajati metsadesse
kuivenduskraave reeglina käsitsi. Metsakuivendustööde maht tõusis alates 1951. aastast
kiiresti ja saavutas haripunkti aastatel 1969 -1975, kui kuivendati ligikaudu 150 000 ha
metsamaid.

Veel 20. sajandi keskpaigas oli metsakuivenduse ainus eesmärk liigveest vabanemine.
Laialiajamata mullavallid ja sildadeta kraavid olid metsas liikumisel ja töötamisel tõsiseks
takistuseks.

Eestis on kuivendatud ligikaudu 520 000-560 000 ha metsamaid, nende seas ka enne II
Maailmasõda hõreda kuivendusvõrguga kaetud metsamaad.

Metsamaade kuivendamise tulemusel suurenes Eestis puidu juurdekasv ligikaudu 2 tm iga
kuivendatud maa hektari kohta aastas. Eesti kohta tervikuna saab kuivendatud maadelt
hinnanguliselt lisajuurdekasvu kuni 1 000 000 tm aastas eeldusel, et kuivendussüsteeme
hooldatakse regulaarselt ja kuivendatud maid majandatakse intensiivselt.

RMK hallataval territooriumil on ligikaudu 460 000 ha metsakuivendussüsteeme.
Metsakuivendussüsteemid on RMK käsutusse antud riigivara, mille ligikaudseks rahaliseks
väärtuseks (rekonstrueerimise 2005. aasta keskmise hektari maksumuse alusel / 2200
krooni hektar) on 950 000 000 krooni. RMK üks ülesanne riigivaraseaduse kohaselt on ka
selle vara säilimise tagamine.

Rangelt kaitstavates metsades on ligikaudu 40 000 ha kuivendussüsteeme, mis jäetakse
rekonstrueerimata. Aastatel 1995-2010 on riigimetsas rekonstrueeritud ligikaudu 97 000
ha metsakuivendussüsteeme. Majandatavates- ja majandamispiirangutega metsades
paikneb rekonstrueerimist vajavaid kuivendussüsteeme veel ligikaudu 320 000 hektarit.

https://media.rmk.ee/files/kuivendussys ... ndatud.pdf

VBL on kellegil huvitav lugeda.

[isonts]

ma ootan pikisilmi seda päeva, kui keegi keda tegelikult ka kuulatakse tõuseb püsti (nt. Rooma paavst ) ja ütleb, et see on elu, mis tuleb meil sellises keskonnas elada. Sa kas kohaned või sured.
Minul on ausalt öeldes jumaslt s.tt või moos, millises kliimatingimustes minu lapselapselapsed elama peavad. Kui nad on veelgi suuremad lumehelbekesed, kui tänapäeva lapsed siis palju õnne neile kohanemisel... Ma mäletan kui bussist maha jäin ja pidin koolist jala koju tulema talvel. Ülelumevallide polnud võimalik põldu näha. Ma olin muidugi pisikest kasvu ka, aga oli ikka omamoodi kole aeg küll. Krt korralike riideid ka ei olnud. Mingist paksemast riidest kasukas, läkiläki ja kommunaari viltsaapad. Niisama väljas käisime tavaliste viltidega. Tänapäeval pannakse lumisema ilmaga vähe kõrgema servaga kets jalga...

[isonts]

Iga tegevust lõpetav põllumees on taevakingitus neile, kes jätkavad. Ega siis põllud sööti jää. Iga vabanenud põllulapike on peaaaegu "kullahinnaga" Traditsioonilised kultuurid asendatakse vähe ebatraditsioonilisteaga või kliimat kannatava vastu.

Põllumeeste hädakisa on ikka päris kõva viimasel ajal, ju siis jääb neid kangekaelseid jätkajaid järjest vähemaks.

Muidugi tulebi kisa tõsta, sellest kisast sõltub hukka läinud saagi eest saadav toetus. Aga ma siiski jään selle juurde, et iga vabaks jäänud maalapi pärast hakkava allesjäänud põllumehed hirmsat moodi võitlema ja võidab see, kes rohkem raha selle eest on valmis välja käima.
Minule on jäänud mulje, et loobuvad need, kes on liialt spetsialiseerunud või on maad ainult nii palju, et tullakse otsotsaga kokku. Juurde rentimiseks pole piisavalt konkurentsi võimelised või pole piisavalt turgu oma toodangule. Toetusega elab ära, aga mis elu see on? töö lõputu tööö

[Kriku]

Minul on ausalt öeldes jumaslt s.tt või moos, millises kliimatingimustes minu lapselapselapsed elama peavad.

Pärast meid tulgu või veeuputus?

Täpselt samamoodi võiks keegi öelda, et tal on jumala moos, mis võimu all lapselapselapsed elama peavad või mis keelt räägivad .

[isonts]

Minul on ausalt öeldes jumaslt s.tt või moos, millises kliimatingimustes minu lapselapselapsed elama peavad.

Pärast meid tulgu või veeuputus?

Täpselt samamoodi võiks keegi öelda, et tal on jumala moos, mis võimu all lapselapselapsed elama peavad või mis keelt räägivad .

Tuleviku ei tea meist ette mitte keegi ja ma siia võrdusmärki ei tõmbaks ka. Minu jaoks võrreldamatud asjad. Rohepöörde vastasusest kremlimeelsust ja putinismi näha on juba eriliselt kõva level.
Olen üsna veendunud, et meil pakke ja pakendit eraldi kogudes ja nõmme raba uputades gangese jõge puhtamaks ei muutu ning vihmametsade raiumist ei peata. Samas kõvasti relvastudes on võimalik reaalselt kurjale vastasele vastu astuda küll.

[Kriku]

Minu jaoks võrreldamatud asjad.

Minu jaoks mitte.

Rohepöörde vastasusest kremlimeelsust ja putinismi näha on juba eriliselt kõva level.

Keegi pole midagi sellist väitnud.

[isonts]

Minu jaoks võrreldamatud asjad.

Minu jaoks mitte.

Rohepöörde vastasusest kremlimeelsust ja putinismi näha on juba eriliselt kõva level.

Keegi pole midagi sellist väitnud.

no millist teise võimu all elamist ja teist keelt rääkimist siis akf oma postitusega silmas pidas? EU sa ju sellega oemtigi ei mõelnud ja usud või mitte siis oma peres kuulen lapsi igapäevaselt teist keelt rääkimas ja see ei ole õnneks vene keel.

[Kriku]

Ma ei öelnud, et rohepöörde vastasus on kremlimeelsus või putinism. Küll aga arvan ma, et tsitaadis

Minul on ausalt öeldes jumaslt s.tt või moos, millises kliimatingimustes minu lapselapselapsed elama peavad.

väljendatu on ühtviisi rumal ja vastutustundetu nii kliima- kui poliitiliste tingimuste kohta.

[isonts]

Ma ei öelnud, et rohepöörde vastasus on kremlimeelsus või putinism. Küll aga arvan ma, et tsitaadis

Minul on ausalt öeldes jumaslt s.tt või moos, millises kliimatingimustes minu lapselapselapsed elama peavad.

väljendatu on ühtviisi rumal ja vastutustundetu nii kliima- kui poliitiliste tingimuste kohta.

Nad peavad nendes kliima tingimustes hakkama saama. Ja niii kaua kui rohepööret pööratakse igalpool mujal ainult, mitte seal kus tegelikult sittatakse siis on meie põrkamine siin rumal ja vastutustundetu.
Toome paraleeriks meie välisoperatsioonid. Kas otseselt konflikit sekkumise asemel oleks hoopis parem tulemus, kui Estcoy sõidaks louvre muuseumi ja liimiks seaal cv90l kõik luugid kinni ja tõmbaks käsipidurid peale?
Kaltsupeadel endil oleks ilmselt väga naljakas

[Kriku]

Ja niii kaua kui rohepööret pööratakse igalpool mujal ainult, mitte seal kus tegelikult sittatakse

1990-2022 vähenes EU kasvuhoonegaaside heide 31%: https://www.eea.europa.eu/en/analysis/i ... ion-trends .