Kaitsetööstus

[isonts]

https://www.youtube.com/watch?v=3rBDsDM7FfU
alates 6.20 näeb kuidas asi täpselt toimub...

[AMvA]

Nii heade põhjendustega seadus, et mitte ühtegi tehast pole suudetud püsti panna.

Äkki me ise oleme mökud?

Nimeta mulle mõni edukas Eesti kapitalile kuuluv tootmisettevõte, mis ei teeks allhanget ja toodaks maailmas ainulaadset ja hinnatud toodet, mis ei ole pelgalt tarkvara. Ja seda ilma mingite piiranguteta.

[Kriku]

Nimeta mulle mõni edukas Eesti kapitalile kuuluv tootmisettevõte, mis ei teeks allhanget ja toodaks maailmas ainulaadset ja hinnatud toodet, mis on pelgalt tarkvara.

[AMvA]

Nimeta mulle mõni edukas Eesti kapitalile kuuluv tootmisettevõte, mis ei teeks allhanget ja toodaks maailmas ainulaadset ja hinnatud toodet, mis on pelgalt tarkvara.

Wise äkki? Hetkel on küll omanikering laienenud rahvusvaheliseks aga alguses oli siiski eestlaste enamusosalus.

[Kriku]

Asub Londonis alates 2006.

Kaugeneb teemast, aga minu arust pole meil sellist "maailmas ainulaadset ja hinnatud toodet" üheski valdkonnas. Ja ei saagi olla, sest kõik, kellel hakkab hästi minema, kaasavad välisinvestorid või lähevad rahvusvahelisele börsile ning kolivad Eestist ära. See on puhtalt äriline otsus. Muidu sinu poolt sõnastatud küsimuse vastus võiks olla Skeleton, aga nemad on ka ammu ära kolinud.

[raqon]

Ja nüüd paneb see kõik mees joondu ja valvel ja seejärel loeb siitkohast Relvaseadust kuni lõunani (või kuidas KV-s käske jagataksegi)
Et midagi Eestis toota mis relva meenutab ... ei hakka tsiteerima kuid Marek Strandberg viimases Kukkuvas Õunas (kukkuv raadio) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184836 koos külalisega tegi teema päris hästi selgeks. Lugedes siinkohaseid jutustusi ja projekte.... ei oskagi mõnele AKF-ile õiget paralleeli tõmmata - 1 variant on Oskar Luts ja "Ärimehed" ja teine oleks Eduard Bornhöe "Kuulsuse narrid".

Nagu saates järelkuulatav on siis teoreetiliselt võid sa midagi relvataolist paberile joonistada - aga kui see paberil variant satub arvutisse ja sealt pilve (Onedrive/Dropbox jne) oled juba Euroopa mastaabis kurjategija. Sest pilveserver võib asuda ... Hiinas. Aga hakata oma maastikutel roomikul roomavale droonile kasvõi vintrauda aretama füüsiliselt, lõhkeainest ei maksa rääkidagi.. edu.

OT kah. Tervitused siinkohal ka Madis Reivikule kes ühes teises lõimes palus tuua näiteid et kas jälgitakse ja ahistatakse... see et nn "punane kraana" oli õigel ajal koha peal tähendas et jälgitakse. Mitte ainult PPA ei jälgi, ebaseaduslikku (kohtulahendite põhjal) jälgimistegevust teeb näiteks ka Keskkonnaamet, küsige mis iganes aktiivsemalt jahi/kalamehelt. Või lugege kohtukroonikat kus päris mõjukate kohtuasjade puhul on kohtusaalis tuvastatud et tõendeid on korjatud ebaseaduslikult. (ja korjatakse edasi, aga nende põhjal otsitakse situatsiooni kus saaks seadusliku "tegevuse" läbi viia) Ahistamisega on samad näited - paraku on ka isiklikke kokkupuuteid.

Äkki sa ise viitsiksid relvaseaduse läbi lugeda?
Seal ei ole ühtegi punkti, mis keelaks relvade ja laskemoona tootmise kui sellise. Lihtsalt sellisele tootmisele on teatvad nõuded, mis on ka täisesti loogilised.

Siin kohal tuleks mõelda ka seda, et kas me tahame iga suvaline ise õppinud vend paneks garaažis kontrollimata ja järelvalveta keskkonnas kokku laenguid või sõjarelvi?
Teatavasti on Eestis selle ühe tehase teinud GoCraft, kelle tehas vastab nõuetele, seega seadus ei keela, vaid sätestab nõudeid, mida tuleb täita.

Eelkõige järelvalve ja kontrolli eesmärk oleks see, et kui läheb kuhugi asi, siis see on logitav, ning välistaks iseeenesest jalutama minemist.

[Kapten Trumm]

Näiteks Javelini kumulatiivlaengul pole üleüldse mingit metallist kesta. Tahad sa väita, et RPG-7 soomustläbitavus on kesta tõttu parem, kui Javelinil?

On ikka. Füüsika kehtib ka Javelini kohta.
https://ordnance.com/fgm-148-javelin-an ... aways.html

[Kriku]

Lehekülg arutelu RPG-st droonimoonana läks omaette teemaks: viewtopic.php?t=56494 .

[Kalakala]

Asub Londonis alates 2006.

Kaugeneb teemast, aga minu arust pole meil sellist "maailmas ainulaadset ja hinnatud toodet" üheski valdkonnas. Ja ei saagi olla, sest kõik, kellel hakkab hästi minema, kaasavad välisinvestorid või lähevad rahvusvahelisele börsile ning kolivad Eestist ära. See on puhtalt äriline otsus. Muidu sinu poolt sõnastatud küsimuse vastus võiks olla Skeleton, aga nemad on ka ammu ära kolinud.

Algne küsimus oli tootmisettevõtte kohta. Tootmine ongi selline tuim tegevus, mis delegeeritakse allhankijatele, kui tegu ei ole just sellise knowhowga mida on parem mitte jagada. Parem küsimus oleks nimeta Eesti ettevõte mis tegeleb maailma tasemel tootearendusega.

Vastuses tuleb paratamatult leppida sellega, et puhast Eesti asja pole olemas, nagu pole geneetiliselt tõupuhast eestlast. Kas on rahvusvahelist raha sees, või kasutatakse muu maa komponente, või on mingi osa arendusestki tehtud mujal. Nende mööndustega siis lisaks juba mainitud Skeletonile.

https://milremrobotics.com/ on vähemalt Euroopa mastaabis tegija. Arendab ja toodab Eestis taskutanke.

https://www.starship.xyz/ arendab, toodab ja opereerib isesõitvaid viimase miili kuller droone. Kaua aega olid nad kõige enim kilomeetreid läbinud isesõidukid maailmas. Võibolla on siiani. 7 millionit saadetist kohale toimetatud. 150 000 tänavaületust päevas.

https://bolt.eu/en-ee/ pole ammu enam lihtsalt tarkvara äpp. Tõenäoliselt üks suurima kapitalisatsiooniga Eesti juurtega ettevõtmisi. Arendavad vaikselt isesõitvat taksot. Arendavad tõukse. Ma ei usu, et nad neid ise toodavad selleks puudub vähimgi vajadus. Selleks on allhankijad. Loomulikult nende äri tuum on teenused. Nende mõju on globaalne.

On pikk rida ettevõtmisi kus tegeletakse fantastilise arendusega, kuid nende mõju pole (veel) globaalne.

https://www.gscan.eu/ Arendab ja ehitab müon tomograafe. Nendega saab vaadata mis on Cheopsi püramiidi sees, või mis on Paldiski reaktori kesta sees, või kas Su silla konstruktsioonide sisemine ilu on endiselt alles, või kas piiri ületavasse rekkasse pole salakaupa peidetud.

https://aio.bio/ Arendab tehnoloogiat mille abil tehakse saepurust palmiõli asendajat.

https://www.lightcodephotonics.com/ Arendab 3D kaameraid, kus footon lõigatakse pikuti pooleks ja mõõdetakse selle lennuaega. No pooleks ikka ei lõigata aga ühekaupa footoneid kasutatakse ära küll.

https://biotatec.com/ Arendab biokaevandamise tehnoloogiat, kus väga huvitavaid materjale võetakse tooraine seest välja kasutades spetsiaalselt selleks aretatud mikroorganismide ainevahetuse protsesse. Põhimõtteliselt võib sellisel meetodil tuumakütuse jäätmetest uraani välja võtta või näiteks anaeroobsete bakterite abil asteroide kaevandada.

https://fibenol.com/ Arendab puidutööstuse jäätmetest keemiatööstuse tooraine valmistamise tehnoloogiat. Piloot tehas Imaveres. Toodetakse ligniini ja tselluloosi suhkruid, millega saab asendada pahast naftakeemia tööstusest tulevaid aineid.

https://elcogen.com/ ja https://www.galttec.com/ Arendavad ja toodavad vesiniku baasil kütuseelemente.

https://h2electro.com/ ja https://stargatehydrogen.com/ Arendavad ja toodavad vesiniku tootmise hüdrolüüsi seadmeid.

https://solarstone.com/ Arendab ja toodab päikesekatuseid. Arendamisel on enneolematu automatiseerituse tasemega tootmisliiin.

https://upcatalyst.com/ Teeb tehnoloogiat mille abil püütakse korstnast CO2 kinni ja tehakse sellest nanosüsinikku ja süsiniku nanotorusid. Samuti tehakse nanotorusid saepurust ja ligniinist.

Mul saab tint otsa, muidu võib siin veel jätkata. Kaitsetööstuse mõõde on neist ehk kõige tugevam Lightcode Photonicsil. Kõik nad toodavad kõrvalproduktina nutikaid inimesi kes mõistavad teha keerukaid ja huvitavaid asju, mitte ainult haamriga alasi peale lüüa. Mitte, et see kuidagi halvustamist vääriks.

Kui lisada siia veel mõni firma, mis tegeleb vähem ulmeliste asjadega siis...

https://www.respo.ee/ ja https://www.tiki.ee/ Arendavad ja toodavad kahe peale üle poole põhja Euroopa sõiduautode järelhaagistest.

https://ehlprofiles.ee/tooted/ ja https://www.combiwood.ee/et toodavad olulise osa põhjamaade höövelliistudest.

Puidufirmad pole ammu enam saeveskid kus tondid morni näoga palke veeretavad. Seal on automaatliinid ja mõnel pool on roboteid rohkem kui inimesi. Kõikvõimalikke, palkmaju, moodulmaju, peegelmaju, iglusid, tünnisaunu tootvaid firmasid on mitu peotäit erinevatele maitsetele.

https://cleveron.com/solutions/ Arendab ja toodab Viljandis pakiautomaate. Sealt pungus välja https://clevon.com/ mis arendab suuremaid isesõitvaid pakidroone ja läks mitte ülearu edukalt börsile. Kahepeale tegid nad koos Mainoriga oma Inseneri Akadeemia, sest haridussüsteemi pakkumine jääb nende nõudlusele alla. https://clevon.com/et-academy/

https://www.vkg.ee/polevkivikutteoli/ ja https://industry.enefit.com/et/teenused ... olevkivist ning https://www.keemiatoostus.ee/tootmine/ Toodavad pidevalt põlevkiviõli. Eesti teadus ja tööstus on kahtlemata põlevkiviõli tehnoloogia suveränne liider maailmas. Hetkel on nafta hind liiga madal, selleks, et selle äri laienemine ennast ära tasuks. Kui nafta hind kõrgel oli siis olid Enefitil projektid Jordaanias ja Utahs. Teistel olid plaanid Marokos, Hiinas ja Austraalias. Utah asi tuli Enefitil lõpuks püksi, kuid ei saa välistada, et asjaolude muutudes on globaalne ja edukas äri uuesti võimalik. Seni hoitakse oskusi elus.

Raskemasinaehituse poole pealt võib ära mainida Sõnajalgade tuulikud. Vendadel on sitt iseloom ja seal ümber on palju asjatut kära ning skandaali, kuid vähemalt nende ambitsioon on globaalne. See ei ole alusetu. Nende enda arendatud tuulikutel on oma unikaalne patentidega kaitstud eelis. Nad arendavad oma asja järjekindlalt edasi ja suuremat sorti edulugu pole kaugeltki välistatud. http://www.eleon.ee/et/

See sai nüüd pikk ja suuresti OT aga Eesti tööstusel ja teadusel pole häda midagi. Vähem vingumist ja saba korstnaks. Eesti lipuga võib laias maailmas häbenemata ringi käia küll.

[Lemet]

Akf Kalakala on ära teeninud aplausi. Loodetavasti võib seda postitust ka mujal sotsmeedias virisejatele sarvede vahele lajatamiseks kasutada?

[Dr.Sci]

Akf Kalakala on ära teeninud aplausi. Loodetavasti võib seda postitust ka mujal sotsmeedias virisejatele sarvede vahele lajatamiseks kasutada?

Eestlased teevad ja mõtlevad super asju - ei vaidle vastu. Aga mis puutub militaarvaldkonda, siis toodud referentside võrdluses võiks ma ka end samasse punti lisada, projekteerides uutesse sildadesse kriitilistesse kohtadesse laengukambreid tuleviku sapööride meeleheaks.

Kus on ettevõtted kes tegelevad relvade arendamise/tootmisega (torud, padrunid, mürsud, miinid, elektromagneetilised sh laser/maser kiirgurid, juhitavad raketid või vähemalt nende sihtimiselektroonika, lõhkeainega varustatud enesetapudroonid jne) Aatomitehnoloogiast ei hakkaks vist rääkimagi... Selle asemel räägime tõukside tootmisest ja soomukite ümberehitamisest kui edusammudest. Milrem kui ilmselt suurim militaristlik edulugu on ka tegelikult vaid robottraktorite tootja, peale ei tohi nad midagi aretatada... Starship ... sobib hästi anonüümselt pommide kohale toimetamiseks, juhul kui autod suvatsevad üle tee lasta... müoontomograafia iseenesest on huvitav ja ilmselt tulevikutehnoloogia aga militaariga vähe seost. Aga näiteks päikesekatused ... täna räägitakse päikeseparkidest hoopis kui elektroonilist luuret häirivast valdkonnast.

Et kui teemaks on kaitsetööstus siis on ikkagi vähe ette näidata... konkreetselt kaitse osas näiteks planeeritakse mingit masspunkrite süsteemi... aga ausalt öeldes, osade konkursil osalejate punkrisse ei läheks suurema pommitamise korral, pigem varjuks sohu. Jne.

[Madis Reivik]

Pikk nimekiri... aga kus seal tööstus oli ?

[Kalakala]

Akf Kalakala on ära teeninud aplausi. Loodetavasti võib seda postitust ka mujal sotsmeedias virisejatele sarvede vahele lajatamiseks kasutada?

Eestlased teevad ja mõtlevad super asju - ei vaidle vastu. Aga mis puutub militaarvaldkonda, siis toodud referentside võrdluses võiks ma ka end samasse punti lisada, projekteerides uutesse sildadesse kriitilistesse kohtadesse laengukambreid tuleviku sapööride meeleheaks.

Kus on ettevõtted kes tegelevad relvade arendamise/tootmisega (torud, padrunid, mürsud, miinid, elektromagneetilised sh laser/maser kiirgurid, juhitavad raketid või vähemalt nende sihtimiselektroonika, lõhkeainega varustatud enesetapudroonid jne) Aatomitehnoloogiast ei hakkaks vist rääkimagi... Selle asemel räägime tõukside tootmisest ja soomukite ümberehitamisest kui edusammudest. Milrem kui ilmselt suurim militaristlik edulugu on ka tegelikult vaid robottraktorite tootja, peale ei tohi nad midagi aretatada... Starship ... sobib hästi anonüümselt pommide kohale toimetamiseks, juhul kui autod suvatsevad üle tee lasta... müoontomograafia iseenesest on huvitav ja ilmselt tulevikutehnoloogia aga militaariga vähe seost. Aga näiteks päikesekatused ... täna räägitakse päikeseparkidest hoopis kui elektroonilist luuret häirivast valdkonnast.

Et kui teemaks on kaitsetööstus siis on ikkagi vähe ette näidata... konkreetselt kaitse osas näiteks planeeritakse mingit masspunkrite süsteemi... aga ausalt öeldes, osade konkursil osalejate punkrisse ei läheks suurema pommitamise korral, pigem varjuks sohu. Jne.

Ma sain aru, et algne küsimus ei puudutanud kitsalt kaitsetööstust vaid tööstust laiemalt ja kaitsetööstuse kitsama valdkonnaga on kaasfoorumlased niigi kursis. Kaitsetööstusel on olemas oma liit kus enamus kes ennast selles vallas tegevateks firmadeks peavad on ilusti kokku kogunenud. Siin nad on https://defence.ee/cluster-and-members/
Mõni neist teeb ehk ainult sõdurisaapale paelu aga kaitsetööstus seegi. Kuid leiab ka palju muljetavaldavamat. Seal on mitu drooni tegijat, on elektroonilise sõjapidamise tehnoloogia arendajaid, on luuretehnoloogia tegijaid, on jälgimissüsteemide tegijad. On veel hulka kellest ma ei tea mida nad täpselt teevad. Rahvusvahelised liikmed on ka kambas. Nimed nagu BAE Systems, Raytheon ja SAAB on üles loetud. Kui see kodumaine seltskond vilets on, siis selliseid nimesid seal poleks.

Kui küsida kus on kogu puuduv sõjatööstus mis teeks Eestis aatomiallveelaevu, siis selleks peab alustuseks Peterburi ära võtma. Peterburi Kirovi tehased tegid allveelaevade käiguosa, seal oli hiilgeaegadel tööl 40 000 inimest ja tehase territoorium oli 40 hektarit koos sisetranspordi liiklusmiilitsaga. Nende 40 000 hulgast vähemalt 400 on insenerid.

Küsisin tehisaru käest palju maailmas keskelt läbi insenere on. Tehisaru ütles, et arenenud tööstusriikides nagu Saksamaa, Jaapan, Lõuna Korea ja USA on 10-20 inseneri 1000 elaniku kohta. Keskmise sissetulekuga riikides nagu India ja Brasiilia on 5-10 insenenri 1000 elaniku kohta. Vaesemates riikides, kus loodusteadustele rõhku ei panda on alla viie. Küsisin palju Eestis on ja tehisaru ütles, et ta täpselt ei tea aga kiitis, et Eestis on ikka väga hästi. Ma ütlesin, et paku. Ta siis pakkus, et ehk 8-12 inseneri 1000 elaniku kohta. Ehk siis kokku 10000 - 15000 inseneri kogu riigi kohta. Palju neist annaks kaitsetööstuses rakendada pole täpselt teada. Osa neist hoiab meie veetorud puhtad ja asfalteerivad tänavad ära. See piir tuleb Eestis väga kiiresti kätte, kui Sa tahad midagi mastaapsemat ette võtta siis tuleb tahes tahtmata mujale laieneda. Milrem ostis ära Rootsi inseneribüroo ja osa arendusest toimub seal. Nii Milremis kui Clevonis töötavad mitmed India ja Iraani päritolu doktorandid ja teaduste doktorid, kes on oma kraadi saanud Eesti ülikoolides ja nüüd töötavad siin. Mitte, et nad kuidagi Eesti omadest paremad oleks aga see taimelava on lihtsalt piiratud ja andekate inimeste suhtarv on enam vähem püsiv. Inseneridest üksi ei piisa, vaja on ettevõtjaid, kes julgeksid oma raha siia alla panna. Selleks, et keegi siia raha alla paneks peab olema mingi prognoositav turu nõudlus. Vaja on ka oskajaid managere, kes inseneridele õigel ajal ütlevad, et lõpetage see kuradi arendamine nüüd ära. Loeme, et versioon üks on valmis ja müüme mõne vahepeal maha. Ka Sõnajalgade tuulegeneraatorite arendus toimub enamuses Saksamaal ja Soomes aga intellektuaalomand on nende oma.

Milrem on palju enamat kui robottraktorite tegija. Peale võib igaüks kruvida täpselt seda mida keegi tahab. Nad pole kunagi seda omale eesmärgiks seadnudki, et nad laskeseadmeid aretavad. Teised on selleks vaeva näinud, et kõikvõimalikud torud olemas oleks. Suurem platvorm nimega Type X RCV on neil kodulehel igal juhul kahes lahingvariandis. Combat, millel on automaatkahur ja Combat with Loitering Ammunition System. Need relvad ei ole tõenäoliselt nende tehtud ja miks peakski, kõike ei jaksa keegi. Milremil on vähemalt kolm unikaalset eelist. 1. Taskutank THeMIS on hübriid masin mis käib nii sisepõlemismootoriga kui ka elektriga. Elektriga käib väga vaikselt. 2. Kogu masinavärk asub roomikute sees ja nende vahel pole praktiliselt mitte midagi peale neid ühendava platvormi, mille võib lihtsalt ära kruvida. See tähedab, et kes iganes tahab sellele platvormile oma rakendust külge aretada omab totaalset vabadust kahe roomiku vahel teha mida tahab. 3. Autonoomia pakett on eraldi müüdav toode, mida võib kasutusele võtta ükskõik milline firma, kes teebki robottraktoreid, nii et paneb vanale traktorile automnoomia paki külge. Seal on väga suur vahe kuidas Tesla sugused isesõitvad autod ja THeMISe sugused masinad maastikust aru saavad. Teslad sõidavad autonoomselt ainult neid teid pidi, mida kas sama või mõni muu Tesla on juba tuhandeid kordi läbinud. Milrem peab toime tulema suvalise maastikuga, mida enne pole näinud.

[Kriku]

Küsisin palju Eestis on ja tehisaru ütles, et ta täpselt ei tea aga kiitis, et Eestis on ikka väga hästi. Ma ütlesin, et paku. Ta siis pakkus, et ehk 8-12 inseneri 1000 elaniku kohta. Ehk siis kokku 10000 - 15000 inseneri kogu riigi kohta.

Väga arhitektuurne meetod. Siit leheküljelt peaks saama kokku mingi arvu: https://www.kutseregister.ee/et/valjavotted/? . Mul pole aega tegeleda.

[raqon]

Küsisin palju Eestis on ja tehisaru ütles, et ta täpselt ei tea aga kiitis, et Eestis on ikka väga hästi. Ma ütlesin, et paku. Ta siis pakkus, et ehk 8-12 inseneri 1000 elaniku kohta. Ehk siis kokku 10000 - 15000 inseneri kogu riigi kohta.

Väga arhitektuurne meetod. Siit leheküljelt peaks saama kokku mingi arvu: https://www.kutseregister.ee/et/valjavotted/? . Mul pole aega tegeleda.

Tasemed käes ~7000 inseneril, kuid mina käisin koolis, siis mulle veel seda kohe koolist ei antud, pidi eraldi kutse taotlema ja eksami tegema. Paljud jätsid selle tegemata, seega 10000 võiks olla OK number.