Riigi rahandus või riigi võlg...ütleme et kraabivad selle raha kokku. Aga "erasektoris" mis on ka poolenisti riigisektor on võlakoormus kasvanud kahe aastaga umbes samas vääringus kogu nende 2025 aasta eelarvega.Gideonic kirjutas: ↑02 Dets, 2024 15:36 Prune60 on selline huvitav tegelane, kes uudiste kalanäoga refereeriminse asemel viitsib ka neid veidi rohkem analüüsida. Tal päris hea lõim selle 2025 a. eelarve kohta.
Ega eriti ei imesta ka kui vaadata nende 2025. aasta eelarve käkki, kus enamik puudujäägist peaks kompenseerima võlakirjad. Tasub kiigataga kuidas sellega läheb see aasta, kus isegi 2024. a. 3. kvartali eesmärkidest on 500 miljardit rutsi puudu ja oktsionid jäävad lihtsalt ära ühegi pakkumiseta.
2025.a. on defitsiidiks plaanitud 1,173 triljonit. Tuletaks meelde fakti et venemaal on jõhker inflatsioon ja 21% baasintress. Veelgi enam, 2024. aastal planeeriti defitsiidiks märksa rohkem (1,595 triljonit rubla) ning ka seda tõsteti vähemalt kahel korral kogusummanie 3,62 triljonit. Eh vääri see eelarve minumeelest paberitki mida sellele kulutatud on.
Teine valus asi on, et pangad ei anna fikseeritud intressiga laene või "mõistliku" intressiga laene. Ütleme paasintress plus 4%, siis 25% laenu ei saa. Pangad ei võta seda riski. Fikseeritud laenu kujul.
Suurem osa laenudest on ujuva intressiga, ka need mis võeti 7% paasintressiga.
Plus pangad ise, kes on laenamiseks pidanud raha laenama.
Illustreerimiseks miljoni eurone laen 21% plus panga kulud ja kasum ütleme ümmarguse 25% siis aastane intressimakse on 250000 eurot. Selle sa maksad kasumist, plus palgasurve, mille sa maksad kasumist, maksud, jne..
Ja kui minna veel täpsemaks ja mitte vaadata kogu võlga ja selle kasvamist, vaid ainult ettevõtjate võlakoormuse kasvu, siis see on viimase kahe aastaga kasvand kaks ja pool korda.
Mina näen seal kasvavat võlakriisi.