Kaitseliit

[mongol]

Tead, aitangi. Neid, kes seda vajavad. Need, kes ise ka spetsid on, no vabandust, tõesti ei trügi pakkuma. Eriti kui kõigemad spetsid sellistel endal käepärast. Tõe huvides - olen aidanud ka, kui ilusti küsitakse ja tunnistatakse, et tegelt ikka mulligi ei tea või oska. Kui ma sel puhul juhtumisi oskan ja tean, ikka aitan.

[Kapten Trumm]

Varitsuse (aga ka teiste väikeüksuste formaatide puhul) hakkavad näkku peksma igasugu üksikmehe, paari ja jaotaseme koostöö puudujäägid, mida kõvad rangerid enamasti harjutada ei taha/ei viitsi ja mida ka enamasti suurõppuste formaat ei toeta (vaja oleks õppuse eel paar päeva koostööõpet). Kui ikka varitseja tuli ei taba (laskeoskus puudulik, positsioonivalik kehva jne), siis varitsetav ei kanna lihtsalt kaotusi. Või kui maskeering on kehva ja tulija näeb sind kaugelt. Või kui T ja L ei toimi ja eemaldumisel panevad kõik ühekorraga plehku - vastasel ei jää muud kui sihtida ja tulistada. Asi siis saada "tulemused", kus varitsetav lasi pool jagu maha, ise kaotusi kandmata.

Minu absoluutne lemmik on need brittide hallid multicam vormid teeäärses suvises rohus - veoauto "tornis" olev vaatleja näeb neid tavaliselt ammu enne tapatsooni jõudmist, meeskond jalastub "vales" kohas ja ründab varitsust tiivalt - ongi üritus pekkis.

Laserid on armutud. Soovitan soojalt näha see paar tundi vaeva nende tööle panekuga, virisev reakoosseis saab paremini aru oma ellujäämise võimalustest (või nende puudumisest) päris lahingus.

[kraal]

Drillima peab mõlemat. Nii varitsema kui varitsusse sattumist.
Kui varitsetav jõuab juba jalastuda ja ringkaitse võtta on varitsus läbikukkunud.
Korralik varitsus kestab lühikest aega ja tuli on väga intensiivne.
Nagu akf Mongol kirjutas. Heal juhul jääb üks kaks Aini ellu.

[Kapten Trumm]

Drillima peab mõlemat. Nii varitsema kui varitsusse sattumist.
Kui varitsetav jõuab juba jalastuda ja ringkaitse võtta on varitsus läbikukkunud.
Korralik varitsus kestab lühikest aega ja tuli on väga intensiivne.
Nagu akf Mongol kirjutas. Heal juhul jääb üks kaks Aini ellu.

Ellujäämise võimalused ja ladusaks tegevuseks vajalik drill on kaks ise asja. Kui jagu läheb rünnakule ja seal on võimalus, et kuulipilduja niidab kõik maha, kas siis jätame tule ja liikumise samamoodi harjutamata...et kama 2, mismoodi sinna kuulipilduja otsa joosta....?

Meie maastikul on küllalt suur varitsusse sattumise võimalus ja mingil elementaartasemel peaks tegutseda nagu oskama, kõiki lepikuid läbi kammides (millised on palju) jõuab Tallinnast Narva mitme päeva pärast, st tuleb võtta kaalutletud risk ja peatuda võimalikult vähe. Ja muud varitsusvastased asjad tulevad kõik hiljem, enne võiks jagu suuta end autokastist erilise hämminguta alla saada. Ka kastist maha saamise tehnika ilma hüppeliigest väänamata või vesti esiservaga lõuahaaki saamata nõuab harjutamist.

Niipalju, kui ma olen pidanud varitsuste vastu ise tegutsema, siis üllatavalt tihti on (õigesti organiseeritud vaatluse abil) seda varitsust juba eemalt näha (kehv korraldus), õigel ajal ja kiiresti (sõiduki ettevalmistus, tegevuse drillitus) on võimalik hakata kiirelt tegutsema ja kaks aini võib alles jääda ka varitsejatest endast. Kõik pole eriüksused, osa lasevad mööda ja mõni RPG rakett ei lõhkegi jne.

[affa]

Soome jalaväe aastaraamatu kasutuselevõetavate Ukraina õppetundide peatükis oldi seisukohal, et kolmeliikmelistest gruppidest alates moodustuvad idanaabri droonide jaoks sihtmärgid. Samuti soovitati kohe, kui liikumine peatub(isegi kui ollakse väsinud), alustada kaevumisega ja telkides majutamine lõpetada ning varustada võitlejad bivydega. Kas M.R. kirjeldatud maakaitserühma SOP-i on lähiajal plaanis Ukraina kogemusest lähtuvalt muuta?

[Trtmppa]

Oskab keegi veidikene rääkida millega tegeleb Kaitseliidu Allohvitseride Kogu?

[mongol]

Viimasel ajal on pigem varjusurmas olnud ja ainult suvine rattamatk on toimunud.

[LupusII]

Miks iga uus KL juht peab mingeid muudatusi tegema?

[Madis Reivik]

See on vist teise teema jutt aga ma küsiks - kas kaasaegses või siis I MS tüüpi sõjas on püssiga tsiviilist mingitki kasu ? Enamus hävitustööd teeb kahur- ja lennuvägi.

Ei taha üldse norida aga äkki Kaitseliit arvab et sõda peetakse metsas kaevikus..

[affa]

See on vist teise teema jutt aga ma küsiks - kas kaasaegses või siis I MS tüüpi sõjas on püssiga tsiviilist mingitki kasu ? Enamus hävitustööd teeb kahur- ja lennuvägi.

Ei taha üldse norida aga äkki Kaitseliit arvab et sõda peetakse metsas kaevikus..

Kaitseliidust ei tea, aga Soome jalaväe aastaraamatus kirjutati Ukraina õppetundidele viidates, et idanaaber kaevub koheselt peale rindejoone nihutamist ja kaevikutes(idanaabri omades) võitlemist peab juba ajateenistuses harjutama hakkama.
Samuti toonitati korduvalt, et rindejoont nihutab endiselt jalavägi.

[mongol]

Ei taha üldse norida aga äkki Kaitseliit arvab et sõda peetakse metsas kaevikus..

Pikalt-pikalt arvaski, nüüd on vähemalt osa allüksusigi aru saanud, et kaevumine on üks esimesi asju, mida on väga mõistlik teha. Õigem oleks laskepesa ja -positsiooni ettevalmistamiseks seda nimetada, sest kus meil sõda pidama hakatakse? Tõenäoliselt metsas ja linnas. Metsas saad kaevuda, linnas pead laskepositsiooni ette valmistama - ei piisa akna alumisest vasakust nurgast või ümber nurga piilumisest. Majadega võib üldse olla olukord, kus nad on alles vaid aerofotol, reaalsuses pead majast jäänud hunnikut positsiooniks kasutama.

[KategorieC]

idanaaber kaevub koheselt peale rindejoone nihutamist ja kaevikutes(idanaabri omades).

Kas see on venelaste puhul viimasel ajal teisiti olnud? Kes vähegi 2. maailmasõja ajalugu lugenud siis seal oli täpselt sama.

[affa]

...
linnas pead laskepositsiooni ette valmistama - ei piisa akna alumisest vasakust nurgast või ümber nurga piilumisest. Majadega võib üldse olla olukord, kus nad on alles vaid aerofotol, reaalsuses pead majast jäänud hunnikut positsiooniks kasutama.

Hoonestatud alal võitlemise kohta oli Soome jalaväe aastaraamatus idanaabri kohta toodud välja, et vastase viibimise korral ehitistes on idanaabri esmane valik ehitise hävitamine kaudtulega.

[mongol]

Hoonestatud alal võitlemise kohta oli Soome jalaväe aastaraamatus idanaabri kohta toodud välja, et vastase viibimise korral ehitistes on idanaabri esmane valik ehitise hävitamine kaudtulega.

Jep. See ei välista hiljem nende rusude kasutamist positsioonina või hoone eelnevat kindlustamist (nt varisemiskindlamaks).

[affa]

Ei vaidle, peegeldan. Veel mainiti hoonestatud alal saadud vigastuste tekkepõhjuste osas varingute(minu arusaamist pidi mitte kaudtule tabamusest vaid hiljem, kahjustaud ehitises) ja tabamusi saanud ehitistes leiduvate teravate
esemete - armatuurraud jms.- suurt osakaalu.

Kus muidu eestikeelsete Ukraina õppetundidega on õimalik tutvuda?