Madis Reivik kirjutas: ↑12 Dets, 2024 10:05
dr Sci, kas sa paned oma väidetele viited ka või võtad sujuvalt järgmise teema üles ?
Ootaks viidet selle kohta, millal ja kuidas valitsus sai volituse sõjaväge kamandada.
piibliteema tõstatas vakf Vello Palm ... ma ei saa midagi parata kui ma olen oma elus igatsugu kirjandust lugenud (see ei tähenda et ma kõike usuks) Ja Koraan on lugemata, pole isegi veel riiulis. Mein Kamph on lugemata (on olemas aastaid) jne ...
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni
2025. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Probleem siis sellest et sõjaline operatsioon millest me ei tea, ja kuhu VV (mitte Varro vaid Valitsus) võib saata 100 sõjaväelast tegema ei tea mida ilma täiendava Riigikogu mandaadita. Tavakodanik ei saa aru, juristid saavad. Juristid tõlgendavad ka erinevalt, aga sellist halli ala ei tohiks luua. Põhimõtteliselt on teema selles et kui Nato või EL annab võimaluse liikmete vägede viimiseks toetuseks Ukrainasse (Gruusiasse, Rumeeniasse, Mehhikosse) siis ilma rahvalt mandaati küsimata jooksev peaminister saab anda korralduse et selline kompanii suurune üksus saadetakse ka otsesesse lahingutegevusse.
Dr.Sci kirjutas: ↑12 Dets, 2024 18:17
Probleem siis sellest et sõjaline operatsioon millest me ei tea, ja kuhu VV (mitte Varro vaid Valitsus) võib saata 100 sõjaväelast tegema ei tea mida ilma täiendava Riigikogu mandaadita. Tavakodanik ei saa aru, juristid saavad. Juristid tõlgendavad ka erinevalt, aga sellist halli ala ei tohiks luua. Põhimõtteliselt on teema selles et kui Nato või EL annab võimaluse liikmete vägede viimiseks toetuseks Ukrainasse (Gruusiasse, Rumeeniasse, Mehhikosse) siis ilma rahvalt mandaati küsimata jooksev peaminister saab anda korralduse et selline kompanii suurune üksus saadetakse ka otsesesse lahingutegevusse.
See on mingi täielik pudru ja kapsad. Mingi segaduse tekitamine ja lihtlabane sõnavaht.
Algatuseks loe palun seletuskirja, neid tasub alati lugeda. VV võib uuel missioonil osalemise alustamiseotsustada, kuid teavitab koheselt nii presidenti kui ka riigikogu. Riigikogu otsustab missiooni pikendamise ja võib alati vastu võtta otsuse missioonil osalemise keelamise kohta.
Kõik muu Su postituses on lihtlabane populistlik sõnavaht. No kuidas saab NATO, EL, ÜRO alustada sõjalise missiooniga, millest "meie midagi ei tea"? No kuidas saab selline asi juhtuda? No mis asi see "nato" siis on, mis salaja, kuskil tagakambrites "rahvale vaenulikke" plaane sepitseb? Jälle liiga palju mingite vandenõudega toitunud? Ja mis tähendab "rahvalt mandaadi küsimine"??? Millal seda mandaati siis küsitakse teiste missioonide korral?
Ja mis tähendab "ei tea mida"??? No mis jama ajamine see on? No kuidas mingi umbmäärane "ei tea mida" mahub lausesse "rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"?
Lihtlabane populistlik vaht ja pläma. Igasugune lugupidamine kadunud.
Dr.Sci kirjutas: ↑12 Dets, 2024 18:17
Probleem siis sellest et sõjaline operatsioon millest me ei tea, ja kuhu VV (mitte Varro vaid Valitsus) võib saata 100 sõjaväelast tegema ei tea mida ilma täiendava Riigikogu mandaadita. Tavakodanik ei saa aru, juristid saavad. Juristid tõlgendavad ka erinevalt, aga sellist halli ala ei tohiks luua. Põhimõtteliselt on teema selles et kui Nato või EL annab võimaluse liikmete vägede viimiseks toetuseks Ukrainasse (Gruusiasse, Rumeeniasse, Mehhikosse) siis ilma rahvalt mandaati küsimata jooksev peaminister saab anda korralduse et selline kompanii suurune üksus saadetakse ka otsesesse lahingutegevusse.
See on mingi täielik pudru ja kapsad. Mingi segaduse tekitamine ja lihtlabane sõnavaht.
Algatuseks loe palun seletuskirja, neid tasub alati lugeda. VV võib uuel missioonil osalemise alustamiseotsustada, kuid teavitab koheselt nii presidenti kui ka riigikogu. Riigikogu otsustab missiooni pikendamise ja võib alati vastu võtta otsuse missioonil osalemise keelamise kohta.
Kõik muu Su postituses on lihtlabane populistlik sõnavaht. No kuidas saab NATO, EL, ÜRO alustada sõjalise missiooniga, millest "meie midagi ei tea"? No kuidas saab selline asi juhtuda? No mis asi see "nato" siis on, mis salaja, kuskil tagakambrites "rahvale vaenulikke" plaane sepitseb? Jälle liiga palju mingite vandenõudega toitunud? Ja mis tähendab "rahvalt mandaadi küsimine"??? Millal seda mandaati siis küsitakse teiste missioonide korral?
Ja mis tähendab "ei tea mida"??? No mis jama ajamine see on? No kuidas mingi umbmäärane "ei tea mida" mahub lausesse "rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"?
Lihtlabane populistlik vaht ja pläma. Igasugune lugupidamine kadunud.
Ma lugesin seletuskirja. Lugesin eelnõud. Tegelikult kuulasin ka istungit ennast ks see oli teemaks. Ja küsimused jäid õhku rippuma.
Kõige lugupidamisega - kas vastavale eelnõule tuginedes saab kuni 100 meest saata suvalisse (EL,NATO, ÜRO) poolt aktsepteeritud konflikti reaalset sõjalist tegevust läbi viima väljaspoo RK mandaati - kui viitsisid jälgida, siis eri konfliktikoldete missioonid ja nende pikendamine samas perioodis läbisid kõik eraldi arutelud - ka väga tulised - aga tuleviku suhtes anti piiratud jõudude kasutuse osas blankoveksel.
Eelnõu seab 2025. aastaks sama piirmäära välislepingu alusel KV-laste esmakordsel välismaisel missioonil kasutamiseks kui 2024. aastal. Ei midagi erakorralist.
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on sama, mis 2024. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse seaduse alusel.
Ma ei kujuta ette, mis küsimused jäid "õhku rippuma". Enam selgemalt ei saa kirjutada.
Kriteeriumid missioonidele on samuti paigas - esiteks ei ole "ei tea kuhu, ei tea mida", vaid ikka NATO, EL, ÜRO jne. Ja kõik need organisatsioonid võtavad vastu otsuseid, kus Eesti on laua taga. Sinul (ja kindlasti Vooglaiul) on mingi alaväärsuskompleksides siplev vandenõumaailm, et "meist miskit ei sõltu" ja veelgi hullem - et iseseisvat riiki polegi olemas ja siin istuvad "asehaldurid". Tema sõnad, mida Sina kordad.
Ja teine kriteerium otsustamisel on ajakriteerium. No kui ei ole ajakriitiline, siis EI SAA valitsus kuskile "midagi saata". Ei ole võimalik. Jällegi - vandenõumaailmas on kõik võimalik, aga ma räägin reaalsest maailmast.
Ja et see selge oleks, siis JUBA PRAEGU on palju asju sarnaselt seadustesse sisse kirjutatud, kus Riigikogu on (eelkõige ajakriitilisust silmas pidades) delegeerinud oma volitusi ära.
Vabariigi president võib välja kuulutada sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, kuid ... kui riigikogu otsustab sõjaseisukorra välja kuulutamata jätta või ei taha mobilisatsiooni korraldada, siis need presidendi otsused tühistatakse.
Valitsus võib välja kuulutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, kuid selle peab heaks kiitma Riigikogu. Kui heakskiitu ei tule, siis valitsuse otsus tühistatakse. Kõrgendatud kaitsevalmidus tähendab muuhulgas seda, et riigieelarvet võib ümber teha ja raha ringi tõstma hakata. Need aga on riigikogu pädevused ja ülesanded.
Seega - sõnavaht, et pretsedenditu jne on lihtsalt sõnavaht.
Dr. Sci - vooglaiu "kaitsmisel" ajad jama, toetud vandenõumaailmale ja eirad fakte.
Kriku juba kirjutas (ja egas mitte tema üksi), et ei ole "valitsus otsustab saata, ei tea kuhu, tegema ei tea mida". Ja et asi selge oleks - kindlasti vooglaid, aga mulle tundub, et ka Sina, arvate, et Eesti ei ole iseseisev riiki, või siis lausa, et me oleme mõne teise riigi provints ja ripats. Et meil on asehaldurid ja mitte riigijuhid!?! Ja põhiküsimus, mida te lahendate, on see, et te ei taha olla USA provints (mida me muidugi pole), vaid hoopis mõne teise riigi oma. Venemaa loomulikult. Palju õnne sellise mõttelaadiga.
Aga tagasi konkreetse eelnõu juurde. Kriteeriumid riigikogu poolt on seatud ju väga selgelt. Esiteks missiooni sisu ja vorm (sellest räägitud palju), aga teiseks ajakriitilisus. No ei ole valitsusel õigust otsustada, kui tegemist ei ole ajakriitilise otsusega. Ja ennetavalt palun, ära hakka jaurama, et mis see ajakriitilisus on. Minu jaoks väga selge - kui riigikogu jõuab menetleda tavapäraselt, ei ole ajakriitiline. Ja veelkord - NATO, EL, ÜRO ei otsusta mitte midagi ilma meieta. NATO ei võta ette ühtegi tegevust ilma meieta. Konsensus.
Aga teiseks pööran tähelepanu, et juba praegu on meie seadusandluses riigikogu delegeerinud osa oma õigustest teistele institutsioonidele. Loe riigikaitseseadust. President võib erijuhtudel välja kuulutada nii sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni. Need on puhtalt riigikogu otsused. Kui riigikogu neid otsuseid heaks ei kiida, kaotavad need kehtivuse. Valitsus võib välja kuulutada kõrgendatud kaitsevalmiduse ning hakata koheselt muutma riigieelarvet ja kasutama reserve. Riigikogu peab sellega nõus olema, kui ei, siis otsused tühistatakse. Mille poolest erineb missioonidele saatmine nendest näidetest?
Veiko Palm kirjutas: ↑13 Dets, 2024 15:49
Dr. Sci - vooglaiu "kaitsmisel" ajad jama, toetud vandenõumaailmale ja eirad fakte.
Kriku juba kirjutas (ja egas mitte tema üksi), et ei ole "valitsus otsustab saata, ei tea kuhu, tegema ei tea mida". Ja et asi selge oleks - kindlasti vooglaid, aga mulle tundub, et ka Sina, arvate, et Eesti ei ole iseseisev riiki, või siis lausa, et me oleme mõne teise riigi provints ja ripats. Et meil on asehaldurid ja mitte riigijuhid!?! Ja põhiküsimus, mida te lahendate, on see, et te ei taha olla USA provints (mida me muidugi pole), vaid hoopis mõne teise riigi oma. Venemaa loomulikult. Palju õnne sellise mõttelaadiga.
Aga tagasi konkreetse eelnõu juurde. Kriteeriumid riigikogu poolt on seatud ju väga selgelt. Esiteks missiooni sisu ja vorm (sellest räägitud palju), aga teiseks ajakriitilisus. No ei ole valitsusel õigust otsustada, kui tegemist ei ole ajakriitilise otsusega. Ja ennetavalt palun, ära hakka jaurama, et mis see ajakriitilisus on. Minu jaoks väga selge - kui riigikogu jõuab menetleda tavapäraselt, ei ole ajakriitiline. Ja veelkord - NATO, EL, ÜRO ei otsusta mitte midagi ilma meieta. NATO ei võta ette ühtegi tegevust ilma meieta. Konsensus.
Aga teiseks pööran tähelepanu, et juba praegu on meie seadusandluses riigikogu delegeerinud osa oma õigustest teistele institutsioonidele. Loe riigikaitseseadust. President võib erijuhtudel välja kuulutada nii sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni. Need on puhtalt riigikogu otsused. Kui riigikogu neid otsuseid heaks ei kiida, kaotavad need kehtivuse. Valitsus võib välja kuulutada kõrgendatud kaitsevalmiduse ning hakata koheselt muutma riigieelarvet ja kasutama reserve. Riigikogu peab sellega nõus olema, kui ei, siis otsused tühistatakse. Mille poolest erineb missioonidele saatmine nendest näidetest?
Maailm ongi vandenõusid täis. Selliseid millest me midagi et tea. Ja need mida tihti sots meedias vmj välja tuuakse ja millest räägitakse on absurdsed jällegi. Ei, ma ma ei toetu neile
Aga eelmine nädal läbis Riigikogu päris paras ports KV missioonide pikendamisi (mille kallal ka opositsioon hambaid teritas) aga need olid vähemalt konkreetsed asjad. Antud eelnõu annab vabad käed (siinkohal ei maksa tugineda sellele mis keegi kuskilt puldist suusõnaliselt lubab, seaduse tekst on ju avalik, lakooniline ja väga austatud kf võiks tuua selle tekstist konkreetse missiooni välja:
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni
2025. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Jah, Riigikogu delegeeribki osa asju mis on tema kompententsis edasi valitsusele, sama toimub ka KOV-ides, vähemalt meie omas. Mõned delegeerimised on mõistlikud, kuid igat asja ei peaks. Tänu sellele näeb mõni asjas tonti ja seadusrikkumist, mõnel on suva. Siinkohal tuletaks meelde (mõne arvates täiesti asjasse puutumatu märkus kindlasti) aga Hitler pääses võimule täiesti demokraatlikul viisil, Sheev Palpatine samamoodi.
Madis Reivik kirjutas: ↑13 Dets, 2024 17:28
Kõrgharidusega vanem inimene peaks teadma mis asi on Reductio ad Hitlerum ja peaks ka mõistma et see muudab ta jutu naeruväärseks.
Seda väljendit meile küll tehnilises mehaanikas ja teadusfilosoofias ei õpetatud, muudes ainetes ka - aga juhuslikult ikka tean, ps, minu eelmise kommentaari sees oligi see meelega üle võimendatud näide, toomaks lihtsalt välja et rahva poolt valitud saadikud võivad oma otsustes minna kohati liiga kaugele.
Dr.Sci kirjutas: ↑13 Dets, 2024 17:16
...
Aga eelmine nädal läbis Riigikogu päris paras ports KV missioonide pikendamisi (mille kallal ka opositsioon hambaid teritas) aga need olid vähemalt konkreetsed asjad. Antud eelnõu annab vabad käed (siinkohal ei maksa tugineda sellele mis keegi kuskilt puldist suusõnaliselt lubab, seaduse tekst on ju avalik, lakooniline ja väga austatud kf võiks tuua selle tekstist konkreetse missiooni välja:
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni
2025. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Jah, Riigikogu delegeeribki osa asju mis on tema kompententsis edasi valitsusele, sama toimub ka KOV-ides, vähemalt meie omas. Mõned delegeerimised on mõistlikud, kuid igat asja ei peaks. Tänu sellele näeb mõni asjas tonti ja seadusrikkumist, mõnel on suva. Siinkohal tuletaks meelde (mõne arvates täiesti asjasse puutumatu märkus kindlasti) aga Hitler pääses võimule täiesti demokraatlikul viisil, Sheev Palpatine samamoodi.
Kui Riigikogu (mille liige on VV) delegeerib midagi Valitsusele, siis on nad ise vastutavad näiteks võimaliku Ukraina seosega.
Samas nõuda, et Peaminister annaks tulevikku suunatud lubaduse, on jaburuse tipp - ei suudaks Kallas, Michal, Varro ega D. Sci lubada, et järgmisel aastal ta midagi enda või lähedase turvalisuse nimel ette ei võtaks.
Mis siis, kui tuleks relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel ning mõlemad osapooled sooviksid eestlasi näha eraldusjoonel turvamas?
Aaa... Varro ei luba ...
Hüpoteetiliselt saab mida iganes konstrueerida, eriti kui on vaja ajusid pesta ja propagandat teha!
Üks asi on kindel - Varrole ei meeldi praegune demokraatlik Eesti Vabariik!
Vahe Venemaa ja Eesti vahel on oluline - meil on enamuse õigus, Venemaal on Võimu ja sellele alluva Kiriku õigus (rahva käest ei küsita) ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Madis Reivik kirjutas: ↑13 Dets, 2024 17:28
Kõrgharidusega vanem inimene peaks teadma mis asi on Reductio ad Hitlerum ja peaks ka mõistma et see muudab ta jutu naeruväärseks.
Seda väljendit meile küll tehnilises mehaanikas ja teadusfilosoofias ei õpetatud, muudes ainetes ka - aga juhuslikult ikka tean, ps, minu eelmise kommentaari sees oligi see meelega üle võimendatud näide, toomaks lihtsalt välja et rahva poolt valitud saadikud võivad oma otsustes minna kohati liiga kaugele.
Dr.Sci kirjutas: ↑13 Dets, 2024 17:16Aga eelmine nädal läbis Riigikogu päris paras ports KV missioonide pikendamisi (mille kallal ka opositsioon hambaid teritas) aga need olid vähemalt konkreetsed asjad. Antud eelnõu annab vabad käed
Mis "annab vabad käed"... Kiire otsing tuvastas sarnase eelnõu ettepaneku juba 2019. aastaks ja sealsamas öeldakse, et oli ka 2018. aastal selline piirarv (küll 50 KV-last). Millal selle praktikaga alustati, ei viitsi praegu välja otsida, aga näiteks akf A4 kindlasti teab peast.
Kannan ette: võimalus Riigikogul määrata igaks aastaks nn blanko-mandaat loodi Riigikaitseseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2016. Pole 100% kindel, aga suhteliselt veendunud, et sellise mandaadi või veksli küsimist on ka Vabariigi Valitsus/kaitseministeerium rakendanud alates sellest ajast.
Vajadus sellise blanko-mandaadi loomise järele oli toona (ja on endiselt) kokkuvõttes umbes järgmine: ma ei tea (ja pole vist ka enam oluline) kuidas asju tehti segastel ja metsikutel 1990. aastatel, aga viimased u veerandsada aastat on Eesti kaitseväelaste saatmine rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele (kõnekeeles ’välismissioonidele’) toimunud alati Riigikogu otsusega. Sisuliselt käib asi niimoodi, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi kaardistavad ära välismissioonid, kus osalemine oleks nende hinnangul vajalik, mõistlik, otstarbekas jne jne, koostavad vastava Riigikogu otsuse eelnõu, saavad sellele heakskiidu Vabariigi Valitsusest (kes loomulikult võib ka kollektiivselt „ei“ öelda), kes siis saadab otsuse eelnõu edasi Riigikogule arutamiseks ja otsustamiseks. Kui tegemist ei ole mingi erakorralise ja kiireloomulise operatsiooniga (tavaliselt ei ole), siis võtab Riigikogus eelnõu arutamine ja menetlemine esmalt riigikaitsekomisjonis (kuhu alati kutsutakse välja ka kaitseminister ja kaitseväe juhataja selgitama, et kuhu ja mida nemad siis Eesti poisse tegema tahavad saata) ja seejärel Riigikogu nn suures saalis koos kahe või kolme lugemisega aega keskeltläbi mitte vähem kui 2-3 kuud. Seejuures moodustavad üsna suure osa sellistest otsustest mitte uute välismissioonide käivitamine, vaid enamustel juhtudel juba käimasolevate operatsioonide pikendamised, sest harva piirdub Eesti kaitseväe osalus mõnel missioonil vaid 1-2 rotatsiooniga; missioonid üldiselt kipuvad kestma aastaid, mõnedel juhtudel (nt igasugused ÜRO rahutagamis- ja vaatlusmissioonid Lähis-Idas) lausa aastakümneid.
Alates u 2000. aastate keskpaigast on tavaks kujunenud, et valitsus (loe: kaitseministeerium ja -vägi) ei kalla Riigikogule neid mandaatide otsuseid kaela n-ö jooksvalt vastavalt vajaduse tekkimisele või otsuse eelnõude valmimisele, vaid kõik järgmiseks aastaks plaanitavad ja ettenähtavad eelnõud üritatakse Riigikogule üle anda sügisistungjärgu alguses ühe suure paketina (st missioonid ise ja nende üle hääletamine toimub ikkagi igaühe kohta eraldi), millele siis tavaliselt kas novembriks või detsembriks Riigikogult ka mandaadid kätte saadakse. See on kokkuvõttes kõigi jaoks mõistlikuim ja vähemkoormavaim viis ning võimaldab ka Riigikogul arutada kõiki (või enamikke) järgmise aasta missioone ühe suurema tervikuna, st on kokkuvõttes üks suurem arutelu ja otsused, kuhu siis kõikjale Eesti kaitseväelased järgmisel aastal missioonile lähevad või kus jätkavad.
Kitsaskohad – mille tõttu selline blanko-mandaadi küsimine ka u 2014-15 väljanuputati ja seadusesse kirjutati – tekivad siis, kui mõni uus operatsioon tekib n-ö ootamatult ja plaaniväliselt ning kuhu Eestil võib tulenevalt meie laiematest julgeolekupoliitilistest huvidest ja liitlassuhetest tahtmine panustada kohe ja kiiresti, n-ö esimeste seas, et näidata end liitlastele kui kiirelt reageerivat ja ka kaugemate liitlaste murede vastu huvi tundvat aktiivset riiki. Mis on iseenesest ka väga loogiline ja isegi paratamatu, sest meie väiksusest tulenevalt ei hakka me kunagi nendel operatsioonidel silma paistma suure massiga (mis kuskil missioonipiirkonnas võiks olukorda kardinaalselt liitlaste kasuks pöörata), vaid pigem kiiruse, julguse ja ilma piiranguteta lahingüksustega, mis väiksusest hoolimata võivad iga uue missiooni alguses olla isegi olulisemad, kui hilisem „mass“.
Klassikaline näide (mis omal ajal käivitas tegelikult ka selle blanko-mandaadi loomise): vaevalt jõudis 2013. aasta lõpus tint kuivada Riigikogu otsuste eelnõudel 2014. aastaks ettenähtud mandaatide osas, kui Kesk-Aafrika Vabariigis toimus mingisugune järjekordne kollaps, mida meie võtmeliitlane Prantsusmaa tormas sinna lahendama, lükates paralleelselt käima ka Euroopa Liidu vastava operatsiooni ning küsides otse abi ja tuge ka Eesti-sugustelt liitlastelt, kes üldiselt olid silma paistnud kui asjalikud ja aktiivsed missioonil-käijad. Toona suudeti selle missioonikäivitamine teljel ministeerium-valitsus-Riigikogu läbi arutada ja ära otsustada n-ö kiirkorras, u 2014. aasta veebruari keskpaigaks (Eesti kaitseväelaste endi lähetamine Aafrikasse samas venis seejärel veel omajagu igasugustel logistilistel jms põhjustel, kuid seda polnud 2014. aasta alguses ette näha), aga tajuti vajadust luua ka mingi kiirem mehhanism.
Teised, „banaalsemad“ näited selle blanko-mandaadi senise reaalse rakendamise kohta on ära toodud ka ülalviidatud 2025. aasta blanko-mandaadi seletuskirjas: alates 2020. aastast on seda blankot kasutatud tegelikult mitte lahingüksuste, vaid üksikute staabiohvitseride lähetamiseks (seni peamiselt Euroopa Liidu) missioonidele, mis on loodud, või millede tegevusala on kiiresti laiendatud.
Varro Vooglaiul on iseenesest õigus, et kui Riigikogul või selle liikmete enamusel on soov ja tahe, siis on Riigikogul võimalik tulla kokku ka istungjärkude väliselt n-ö erakorraliselt ning otsustada uue missioonide käivitamine kiirkorras, 1-2 päeva jooksul. Aga nüüd kujutame ette, et kiireloomuline vajadus saata näiteks üks staabiohvitser sellele samale Euroopa Liidu Mosambiigi väljaõppemissioonile oleks tekkinud mitte Riigikogu istungjärkude ajal kevadel, sügisel või talvel, vaid nt keset südasuve, juulikuus, kui Riigikogul on oma tavapärane u kahe kuu pikkune „suvepuhkus“. Noh, pakkuge ruttu, kas Riigikogu juhatus ja enamus fraktsioone oleksid huvitatud tulema tööle tagasi keset suve, et sellist globaalküsimust arutada ja lahendada?
Seejuures, et akf Dr. Sci’l eriti hirmus oleks, juhin tähelepanu sellele, et blankomandaat ei puuduta vaid NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO missioone, vaid ka mõne (üksiku) NATO liikmesriigi juhitud sõjalist operatsiooni. St sisuliselt näeb blanko-mandaat ette võimaluse panustada ka mõnesse meie võtmeliitlase n-ö tahtekoalitsiooni a la Iraak 2003, mis oli mitte NATO, vaid üha NATO liikmesriigi USA juhitud operatsioon, millel alguses polnud ka mingit ÜRO laiemat mandaati.
Kogu selle teema, praeguse ning ka mõne nädala eesti Riigikogus selle blanko-mandaadi üle käinud arutelu muudab eriti lõbusaks ja irooniliseks järgmised asjaolud. Nimelt raius Riigikogus mitte ainult Varro Vooglaid, vaid ka Mart Helme jt EKRE rahvasaadikud, et selline blankomandaat on oma olemuselt täiesti vastuvõtmatu ja Põhiseaduse-vastane. Iroonia seisneb selles, et iseenesest on mõned EKRE liikmed ka varasematel aastatel Riigikogus sellise blanko-veksli asjus küsimusi küsinud või ka sellise mandaadi vastu hääletanud, kuid tervel real aastatel, nt 2019. aastal, on nad oma hääled sellise mandaadi poolt andud. Ja veksli esmakordne rakendamine 2020. aasta aprillis toimus valitsuse poolt, mille üheks osapooleks oli ka EKRE. Toona nad miskipärast ei tuvastanud sellise mehhanismi karjuvad põhiseadusevastasust.
Teine, ja veel parem fun fact samast ooperist: pikki aastaid olid selle nn blanko-mandaadi Kaitseministeeriumi poolt küsitud piirarvuks 50 kaitseväelast – ei olnud ette näha, et me suudaksime kiiresti, ootamatult ja plaaniväliselt kuskile missioonile saata suurema kui ühe jalaväerühma või Mereväe aluse suuruse allüksuse, ja ega keegi ausalt öeldes ka väga ei tihanud Riigikogult n-ö igaks juhuks küsida suuremat mandaati, sest ega kõik tajuvad, et see blanko-mandaat on põhjusega sihuke tundlik asi siiski. Seda suurem oli asjaosaliste üllatus, kui vist 2022. aasta sügisel (kui arutati mandaate 2023. aastaks) tegid Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil mitmed toona opositsioonilise EKRE fraktsiooni liikmed (esmajoones vist Leo Kunnas ja Alar Laneman) ettepaneku anda Valitsusele igaks juhuks kohe suurem mandaat – 100. Tõsi, toona tekkis see arutelu ja piirarvu suurendamine asjaolust, et kaitseministeerium oli varem Poolasse piiriehitustöödele suunanud Eesti kaitseväelasi üldse ilma igasuguse valitsuse või Riigikogu mandaadiga, n-ö kaitseministri poolt rahvusvahelise sõjalise koostöö raames (saab ka nii, aga siis on kaitseväelased väljas väga piiratud mandaadi ja jõukasutamisõigustega), aga fakt on see, et kõigest kahe aasta eest andis seesama opositsiooniline EKRE rahuliku südamega valitsusele kaks korda suuremad õigused „Riigikogu eest suvaotsuste tegemiseks“.
Kiire otsing tuvastas sarnase eelnõu ettepaneku juba 2019. aastaks ja sealsamas öeldakse, et oli ka 2018. aastal selline piirarv (küll 50 KV-last). Millal selle praktikaga alustati, ei viitsi praegu välja otsida, aga näiteks akf A4 kindlasti teab peast.