"Kui käsite, härra ülemleitnant, kassi ära tappa, siis ..."

[Madis Reivik]

Mõrv Võrumaal

https://digiajakirjad.postimees.ee/8155 ... vaike-laps

Käpardlikkus on muidugi paha aga elusa sea söömine oleks vist veel koledam.

[Castellum]

Mõrv Võrumaal

https://digiajakirjad.postimees.ee/8155 ... vaike-laps

Käpardlikkus on muidugi paha aga elusa sea söömine oleks vist veel koledam.

"Kogenud lihunik võtab nähtu kokku: «Erakordselt piinav tapmisviis. Käpardlikkuse musternäide.»"

Kui looma piinarikas ja käpardlik tapmine on Reiviku arust naljarubriiki väärt, et tegu küll ikka väga väärastunud mõtlemisega.

Kui ikka tahad seast sülti ja vorsti saada, tuleb sellesse, et siga annab oma elu ära, ikka lugupidavalt suhtuda. Saadki teha niimoodi, et see juhtuks võimalikult vähem valusalt.

See on Eestis vähemalt 1930-st olnud ka teema. Maailmas on selleks juba palju varem leiutatud selline asi:
https://en.wikipedia.org/wiki/Captive_bolt_pistol
mida mingil kujul ka Eestis üritati siis juurutada.

Üldislet on Reiviku postitus nii vales kohas kui annab olla ja moded võiks selle kustutada ära, ja minu oma ka siis.

[maksipoiss]

See on Eestis vähemalt 1930-st olnud ka teema. Maailmas on selleks juba palju varem leiutatud selline asi:
https://en.wikipedia.org/wiki/Captive_bolt_pistol
mida mingil kujul ka Eestis üritati siis juurutada.

Vanasti ,kui mina lapsena seatapmist kõrvalt vaatasin , anti seale tuimestuseks kuvaldaga vasta nosu

[davidsoniharald]

Ma ei tea kui naljakas need lood on aga minu lapsepõlvest siis sellised juhtumid:

Seatapp. Taat otsustas, et mis seal ikka, teeb ise ära. Muidu jooda seda tapumeest ja mida kõike. Pole vaja, suskab ise ära. Lambaid ju elu jooksul küll tapetud. Siga siis veeti sulust välja. See kuram aga sai aru, et midagi ei ole õige ja üldse ei tahtnud tulla. Lõpuks ikka tuli, kui köis ümber jala seoti ja jõudu kasutati. Siis tapaprotsess. Hoop kirve silmaga ja siis nuga. Veri voolas, segasin verd. Sinnani läks asi plaani päraselt. Siis otsustas siga, et ta ikka ei ole selle plaaniga nõus ja võttis jalad alla. Pani võpsiku poole jooksu. Hetk oli hämmeldust ja siis haaras taat kirve ja järele. Rullus lahti järgnev stseen: Siga kappas mööda heinamaad eest ära, taat kirves pea kohal järgi jooksmas ja laob seale kirvega pea pihta. Üritas kirve teraga virutada aga poole löögi peal mõtles ümber, et ikka silmaga vaja lüüa. Kirves maandus lapiti sea pihta. Teisel korral läks juba silmaga aga siga ikka kappas edasi. Neljas-viies löök võttis jalad alt ja nii ta sinna keset heinamaad otsa sai. Saime seatapuga hakkama.


Järgmine seatapp. Olles eelmisest fiaskost õppust võtnud, sidusime see kord sea kinni, et see jooksu ei paneks. Taat pani see kord ka püssi valmis. No juhuks kui siga ikkagi otsustab jälle jooksu panna. Sai kogu tapuprotsess ilma suurema draamata mööda saadetud. Nagu sellistel puhkudel ikka, kutsuti ka tuttavaid linnast lihakeha jagama. Oli üks kunstniku härra jõudnud meie juurde ajaks kui siga juba rippus. Tuli vaatas, mis toimub ja uudistas protsessi. Nägi ka valmis pandud püssi. Võttis selle püssi ja vajutas päästikule. "Oligi laetud..." kogeles ta vaid pärast lasku. Lask läks õnneks paksu metsa poole.

Ja kolmas lugu on õite võigas: Oli taat ühes naabertalus abiks midagi toimetamas. Samal ajal toimus seal ka seatapp. Kuna aga nii peremees kui seatapja armastasid üleliia kärakat panna, olid nad protsessi alguseks kangesti vintis. Protsess algas. Siga löödi ja torgati.. valesse kohta. Siis löödi ja torgati uuesti valesse kohta. Siis lasti siga püssiga. Kuul viis seal pool kõrva peast. Siis sai mu taadil siiber sellest kometist ja läks torkas õigesse kohta. Siis lõpuks suri ka siga maha.

Aga lõppeks. Kui tööd tegi ilma viinaveata seatapja, siis ei saanud siga arugi, mis juhtus. Kõks ja veri kausis. Siga tapetud ilma mingi draamata.

[Kriku]

Oli üks kunstniku härra jõudnud meie juurde ajaks kui siga juba rippus. Tuli vaatas, mis toimub ja uudistas protsessi. Nägi ka valmis pandud püssi. Võttis selle püssi ja vajutas päästikule. "Oligi laetud..." kogeles ta vaid pärast lasku. Lask läks õnneks paksu metsa poole.

Tjaa, akf vtl vist postitas viimati tähelepaneku, et maailma kaks kõige valjemat heli on pauk, kui ootad klõpsu, ja klõps, kui ootad pauku...

Kui tööd tegi ilma viinaveata seatapja, siis ei saanud siga arugi, mis juhtus. Kõks ja veri kausis. Siga tapetud ilma mingi draamata.

Tolstoi "Holstomeri" lõpus on kirjeldus hobusetapust, kuidas professionaal töötab. Täpselt sama asi, et vana kõike näinud hobune ootas eluraskustele alla vandunult, et ju vist hakkavad jälle "ravima" - tema kogemused 19. sajandi veterinaariaga olid sellised, et kasutu ahistamine tuleb ära kannatada - aga tõmmati hoopis kähku üle kõri, millegipärast hakkas silme ees virvendama ning jalad läksid nõrgaks ja oligi kogu lugu.

Tänapäeval on seadusega keelatud lapsele loomatappu näidata, et kahjustab psüühikat. Ma kunagi rääkisin sellest isale ja tema hakkas naerma, et ta peaks selle järgi parandamatult kahjustatud olema... Tänapäeva 70+ maal kasvanud mehed on valdavas osas näinud, ma arvan.

[LupusII]

Krt esimest korda seatapu juures olla ... ma olin vast 18-19 . Polnud seda teadlikus elus näinud . Siga ei löödud . Äiapapa ütles ,et tema looma ei löö oma loom ikkagi. Aga krt mul võttis esimesel korral põlve värisema . Hiljem harjusin ära . Aga koduseale noaga kallale mina ei läinudgi . Metsasiga on küll noaga teise ilma aidatud ,aga see on juba teine lugu.

[mart2]

... Tänapäeval on seadusega keelatud lapsele loomatappu näidata, et kahjustab psüühikat...

Nojah, parem vaadaku filme, kus inimesed üksteist nüsivad ja veri pritsib, need ei tekita traumat vaid teevad leidlikuks !

Olin 13, kui vanaisa mulle riistad kätte andis ja ütles - Nüüd on aeg ise esimest korda oinas lihaks teha! Ise seisis kõrval ja juhendas.
Just nii - mitte tappa, vaid lihaks teha! See paneb asjad mõistuses perspektiivi.
Olin enne seda mitmel aastal abiks käinud, ikka samm sammult: algul seatapul karva võtjatele jalga hoidmas ja valmis tükke majja viimas, siis juba osalesin tükeldamisel ning hiljem vaatasin, kuid tuleb korralikult tapatööd teha. Kõigepealt oli alati löök kirvesilmaga ...
Kõigil lastelastel olid "omad" lemmikud. Vanaema seletas, et hellita pealegi - peale surma tasub loom sulle selle rõõmu eest eriti maitseva lihaga.
Kõik olid seletusega rahul.

PS. Ennem seatappu ei võetud mitte üks tilk! Peale "tsuskamist" kui töö korralikult tehtud ja veri jooksis, sai ühe pitsi tsuskaja.
Pitsi sea mälestuseks tõsteti peale töö lõppu, kui laua taga värskelt praetud seamaksa manustati.

[Fucs]

Ma olen nt 80-ndate lõpus näinud, kuidas ilma tagaluugita ZIL kallajaga toodi lihakombinaati vigane elusloom (mingi vigastuse või haigusega loomad veeti sanitaartapamajja ja nendest tehti tavaliselt lihakonserve, aga ka nt. seda toonast "lihaleiba") ja see lehm kallutati maha otse santapamaja ukse ette ! Vigased või haiged lehmad tavaliselt püsti ise ei seisnud ega liikunud enam, vaid lamasid ainult. Ja sestap valatigi nad kallajatelt maha otse santapamaja ukse taha.

Tapamaja suured väravad tehti lahti, lihunik või selle abiline tõmbas pika keti uksest välja, sidus selle lehmale ümber tagajala ja delfriga tõmmati loom sisse ja laealla rippu.
Elusana.... Edasi juba sõitis tapale....

Teine ekstreem, mida ma samal ajaperioodil vanas lihakombinaadis nägin oli järgmine:
Sigade eelbaas ehk laut, kuhu sead kombinaadis kokku veeti, asus tapamajast ca 100-150m kaugusel. Sigu aeti mingi koguse kaupa (umbes 20 siga korraga) läbi lihakombinaadi territooriumi eelbaasist tapamajani omal jalal. Selleks oli ehitatud eelbaasist tapamajani aedikutega ajamistee, mis ristus vahepeal sisehoovi ühe sõiduteega. Seal ristumiskohas olid liigutatavad piirded, mis pandi paika kui sigu aeti ja võeti ära kui sead olid tapamajja aetud. Sigade ajamise ajal siis hoovis liiklust ei toimunud ja masinad seisid ning ootasid, millal läbi pääseb.

Sigu ajasid elektripiitsadega eelbaasist tapamajja valdavalt mingid kriminaali ja kõrilõikaja välimusega kiilakad täistätoveeritud tegelased.
Kuna sead tundsid, et lähevad tapale, siis nad troppasid pidevalt ja tahtsid tagasi minna. Siis need tätokates vennad lasid elektripiitsadel sigade seljas tantsida ja oli selline kohutav kõrvulukustav seakisa, et omavahel rääkida ei saanud.

Noja siis ühel korral pani üks suurem siga sealt liigutatavate aedikute vahelt jooksu. Jooksis lihaka õuepeale masinate vahele ja kolm meest üritasid teda kätte saada.
Küllap oli seda varemgi korduvalt juhtunud ja nad teadsid, et siga tagasi sinna ajamisaedikusse lageda õuepealt ajada on aeganõudev ja keeruline.
Sestap haaras üks nendest tuletõrje vahendite stendilt kohe selle tuletõrje pika pootshaagi ja teised ajasid sea ühte aianurka, kust siga enam põgenema ei saanud.
See pootshaagiga mees siis virutas täiest jõust selle pootshaagi seale selga kinni ja mehed lohistasid huilgava sea mööda maad rahulikult tapamajja....

Milliseid praktikaid varasemalt kasutati võib "ridade vahelt" välja lugeda vanast määrusest "Nõuded põllumajanduslooma tapaeelse pidamise ja kohtlemise kohta"

Looma ei tohi hirmutada, ärritada ega halvasti kohelda. Looma ei tohi lüüa ega suruda nende tundlikule kehapiirkonnale. Keelatud on tegevused nagu sabade keeramine, purustamine ja murdmine ning silmadest haaramine. Looma ei ole lubatud tõsta peast, sabast ega karvadest või muudest kehaosadest, s.t viisil, mis põhjustab loomale valu ja kannatusi.

Elektripiitsa on lubatud kasutada ainult täiskasvanud veise ja sea puhul, kes keeldub liikumast. Vältida tuleb üle kahe sekundi kestvat elektrišokki ja ruumipuudusest tekkivat paanikat. Elektrišokki on lubatud kasutada ainult looma tagapoole lihastele.

Konteinerit, milles veetakse loomi, ei tohi lasta kukkuda, samuti loopida ega kallutada.

https://www.riigiteataja.ee/akt/85824

Praegu kehtivad normid "konveiermeetodil" loomade tapmisel

Uimastamis- ja tapmismeetodid

Looma tohib surmata üksnes pärast uimastamist. Teadvuse ja tundlikkuse puudumine tuleb tagada kuni looma surmani.

.../...
- matseratsioon (st kogu looma silmapilkne purustamine, mida kasutatakse vastkoorunud üleliigsete tibude surmamiseks);
- tservikaaldislokatsioon (st kaela venitamine ja keeramine käte abil või mehhaaniliselt aju verevarustuse katkestamiseks, mida kasutatakse kodulindude puhul kaaluga kuni 5 kg, kusjuures üks inimene ei tohi kasutada nimetatud meetodit rohkem kui 70 looma puhul päevas);
- löök pähe (loomaliigid, kelle puhul on lubatud kasutada: põrsad, lambatalled, kitsetalled, küülikud, jänesed, karusloomad ja kodulinnud eluskaaluga kuni 5 kg, kusjuures üks inimene ei tohi kasutada nimetatud meetodit rohkem kui 70 looma puhul päevas);
...
Uimastamise nõuet ei kohaldata loomade suhtes, kelle puhul teatud religioossete rituaalide tõttu kasutatakse erilisi tapmisviise tingimusel, et tapmine toimub tapamajas.

https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maao ... -surmamine

[Kriku]

- matseratsioon (st kogu looma silmapilkne purustamine, mida kasutatakse vastkoorunud üleliigsete tibude surmamiseks)

Vaata kui peen väljend on laiaks astumise kohta.

[Rebane11]

Vast 10 aastaselt pidin juba verevõtja ja segaja olema. Edasi sai spetsialiteediks vasaku esikintsu puhastamine, jõudsin karjääris parema tagakintsuni välja. Tsuskamine ja lahkamine, selleni oleks mul veel palju aastaid läinud, nood asjad tegid vanad kogenud mehed. Kiirelt läks, kui igaüks teadis täpselt oma kohustusi ja volitusi, ei tekkinud asjatut rabelemist ega seletamist.
Aga viimased aastat seaga maadlusmatse ei peetud, pandi nöör ümber kärsa ja teine ots seoti kuhugi kinni. Siga pani kohe tagurpidi käigu sisse ja sikutas. Mitte ühtegi liikutust, ainult sikutas. Kuni veretult maha kukkus.

[retti]

Loomakaitseseadus mingit uimastamist sea kodusel tapmisel ei nõua.
LKS § 13 lõige 1
Loomakaitseaktivistid peavad seadust teadma ja ajakirjanik(ud) oleks pidanud teadma.
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013
Ps sea tapmisel tehakse torge südame ees olevasse veenipõimikusse,mitte südamesse. Selline torge tagab,et veri voolab ühtlaselt kogu organismist välja. Küljelt südamesse tehtav torge kuulub slaavi kombestikku.

[Fucs]

- matseratsioon (st kogu looma silmapilkne purustamine, mida kasutatakse vastkoorunud üleliigsete tibude surmamiseks)

Vaata kui peen väljend on laiaks astumise kohta.

Novat jah.
Mind aga pani hoopis kulme kergitama see

Uimastamise nõuet ei kohaldata loomade suhtes, kelle puhul teatud religioossete rituaalide tõttu kasutatakse erilisi tapmisviise tingimusel, et tapmine toimub tapamajas.

..sest see oli mulle midagi uut... kuigi vastav seadus juba 2001 vastu on võetud...

Looma religioossel eesmärgil tapmise korraldamise ja läbiviimise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/73109

..hakkasin ennast siis nüüd harima sellel teemal ka... et kes siis tänasel päeval enam loomi religioossel rituaalil tapab...

Kes tapab religiooni pärast loomi?

Loomakaitseseaduses on kirjas, et Eestis on “lubatud looma tapmine religioossel eesmärgil”. Millisel usurühmal küll sellist seadusesätet tarvis läheb?

Eeskätt juutidel ja moslemitel, kinnitab veterinaar- ja toiduameti loomakaitse osakonna juhataja Matti Nautras...

.... Eesti loomakaitseseadus nõuab, et loom tuleb enne tapmist uimastada. Aga juutide ja moslemite religioosne traditsioon ei luba süüa looma ega lindu, kes on enne tapmist uimastatud – loom peab olema täie teadvuse juures. Ning seetõttu lubabki seadus teha juutide-moslemite jaoks erandi...

...“Eesti juudid on nii venestatud ja eestistatud, et meil lihtsalt ei ole kosher-toidu järele suurt vajadust,” ütleb Juudi Kogukonna esimees Cilja Laud. “Aga viimase kolme aasta jooksul on seda siiski üha enam küsima hakatud.” ....

....Kuid loomade religioosne tapmine kuulub ka Eesti maausuliste traditsioonide juurde.

“Tänapäeval on Eestis loomi ohverdanud üksikud maausulised,” räägib maa- ja taarausulisi koondava Maavalla Koja tegevsekretär Ahto Kaasik. Tavaline ohvriloom on lammas, kes tõotatakse juba tallena ohverdada. Veterinaarametnikku maausuliste ohverdamiste juures olnud pole. “Seadus on koomiline ja ei arvesta põlisrahva tavadega,” ütleb Kaasik. Viimase rahvaloenduse andmetel on Eestis 1081 taara- ja maausulist.

https://epl.delfi.ee/artikkel/50985786/ ... rast-loomi

Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina....

[maksipoiss]

Tänapäeva 70+ maal kasvanud mehed on valdavas osas näinud, ma arvan.

20 aastat võid sealt rahulikult maha võtta

[Rebane11]

Mitu aastat seavaba elu siis maal juba on? Vist 6 aastat sellest, kui viimane pujään sai ettekirjutuse, hiljem mingi rangema paberi ja sellega lõppesid sigadused meie kandis. Aga tema oli niigi nagu viimane metsavend. Põhimass lõpetas - oli sunnitud lõpetama enne mileeniumi.

[davidsoniharald]

Aastatuhande paiku olid meil ka viimased sead pidamisel. Asi lõppes, kuna liha oli saada ja jõudis osta palju tahad. Ei leitud enam mõtet sel sea pidamisel.