Õhutõrje

[Peeter]

Teen siia nüüd ühe järjekordse postituse selgitamaks ühe õhutõrjekompleksi sõlme võimalikke erinevaid lahendusi. Antud juhul käsitleme S-400-t ja seda just võrdluses nüüd Patrioti uue radari artiklitega. Panen kõigepealt pildi süsteemi osistest, mis loomulikult ei ole täies mahus (ammugi mitte siis veel täies võimalikus lahingukoguses), lihtsalt olulisemad:

Siit on nüüd näha erinevad RLS-id kompleksi koosseisus. Ülesanded on neil erinevad, ja sellest ka erinevused, ka tehnilises lahenduses. Nüüd paneme pildi selle sama tehnika ja kompleksi baasil koostatud õhukaitse suurema rinde või territooriumi ulatuses:

s-400 võrgulahendus.jpg (41.26 KiB) Vaadatud 1026 korda

Ja nüüd selgitused&kommentaarid. Tegemist siis ühe S-400 "tavalise" kompleksiga, mille keskmeks võib lugeda seda 55K6E-d. Keskus läheb omakorda võrku ja on suuteline suhtlema infot jagama ja vastu võtma nii Poljanalt, kui A-50-lt kuni alla välja vajadusel ka Tor-i Ranžiirilt 9C737. Keskselt istub suur 91H6E, millel on kaks radarit nn "seljad koos", tagamaks kiiret ja põhjalikku ja "leviaukudeta" (pean silmas pöörlemisega seotud seireta alasid) ruumipilti. See ruumipilt koos tööülesande jne-ga edastatakse või ka võetakse vastu ja täiendatakse vmt ja edastatakse oma "alltöövõtja-üksustele" 98Ж6Е. Selle koosseisus istub 92Н6Е mis teeb ringvaatlust ja sihitamist. Sellele lisaks teeb täiendavat tööd 96Л6Е. See aparaat on suuteline töötama nii 360 kraadi, kui ka vajadusel ainult sektoripõhiselt 0 kuni 60, või siis kuni 120 kradi. Selle juures tegeleb see masin täpsema sihtmärkide koordineerimise, trasside määramise ja arvestamise jne kõige muuga, st erinevate RLS-ide erinevate saatjate koosmõjus saadud täpsemate arvestamistega ja seejärgse sihitamisega. Lisaks on veel järjekordselt ka sellel masinal täpsustus-laiendus-üksused-sõlmed:

s-400 96LP-VP-600x600.jpg (26.81 KiB) Vaadatud 1026 korda

Need on tema töö täpsustajad, just madalas kõrgusalas. Iseenesest kõik need erinevad suured RLS-id on suutelised töötama ühises standardiseeritud võrgus ja seda nii vastu võtma, kui ka täiendama/täiustama jne. Enamus neist masinast omavad ka täiendavaid versioone tõstetuna masti otsa, no ikka nii 20-25 meetrit. Osadel neist on veel täiendavad versioonid töötamiseks keerulisemates tingimustes, näiteks mägisel maastikul jne. Selliste lahendustega on väidetud nägema ja sihitama kuni 300-400km no nii saja meetri kõrguseni ja 100-150 km raadiuses kuni 5 meetri kõrguseni. Siin on toodud ära päris palju võrguks, võrguvõimekuseks ja/või võrgupikendamiseks vajalikke seadmeid. Erinevate repiiteritega on võimalik tõsta seadmete vahelist kaugust kuni 100 km peale. On kohti, kus on kaabeldus, aga ka neis kohtades on võimalik paralleelse tehnika korral võrguülekanne ja seega kauguse tõstmine (S-300 PVO ja PVO SV- versioonidel oleme seda erinevat võimalust juba ka käsitlenud).
Praegu oleme vaadelnud ainult ruumipildi loomist ja märkide jälgimist koos sihitamisega. Stardiseadmeteni, nende arvuni, omakorda nende ühendumis- ja ühildumisvõimekusest ega ammugi mitte võimalikest rakettidest pole me veel teemat vaadelnudki. See siiani vaadeldud tehnika on suuteine toimima nii S-300, kui ka ülespoole perspektiivse s-500ni kõikide teistega koos. Selle tehnika laadsed sõlmed on olemas olnud esimestes versioonides erinevates variatsioonides ka S-300 täiendavate osistena omaette numbritega, aga tervikpilti vaatleme praegu siin S-400 kompleksi osadena. Kogu see S-400 teematika ja tehnika on niivõrd mahukas, et see vajaks kohe järjest erinevate sõlmede kaupa ülesehituse läbivaatamist. Täna näiteks ainult seiretemaatika. Ja ka pilte oleksin tahtnud rohkem panna, aga ainult 3 mahub postitusse. Jääb siis nii, jätkame edaspidi.
Seadmete kogus, nende kasutamisvõimalused & -komplektatsioon ja nende numeratsioon on külluslik. Ja paljud neist on "vägggade-vägggade" väärtuslikud. Ja ma ei pea silmas siin pelgalt rahapakke. Ma arvan, et ka selle postitusega olen ma järjeordselt ära näidanud kui lihtne on selles teemas teelt eksida ja leida, et juba pelgalt ühele 9C317 või 9C36-le pihta saamist suureks asjaks pidada....
Ja neid komplekse siin kirjeldades ei ole vist enam mõtet kirjutada kui paljumitusadat märki nad üheaegselt suudavad leida, jälgida, profileerida, sihitada ja seejärel kui paljusid rakette (samaaegselt) suudavad kompleksid välja saata jne jne. Arvutusvõimekus on tohutult arenenud ja kas see on nüüd 80 või 200 või nüüd juba 500 kuni 1000, ohjahhh mis seal vahet... Stardiseadmed ja hävitusinstrumendid elik raketid on olulised tänapäevaks.

Ahjaa võrdluseks erinevast insenerimõttest. S-400 puhul on arvestatud "seljad-kokku-radariga", täpsustustel kasutatakse iseseisvaid täiendavaid tõstetud vastuvõtjaid (justkui seesama eelpool käsitletud Patria-süsteem, milles selgitasin, kuidas erinevates kohtades hajutatult paiknevad (täiendavad) vastuvõtjad aitavad luua paremat 3D-pilti hetkeolukorrast). Samas MIM-104 arendajad on valinud radari tuunimiseks versiooni, kus pearadar on ühel teljel ja täiuslikuma ruumipildi saamiseks kiirestiarenevas situatsiooniruumis on 120 kraadi alla paigutatud seljataha kahes suunas täiendavad väiksemad radarid. Tunduvad olema väiksemad ja madalal, ometigi teadaoleva tehnilise info järgi on nad määratud just madalalt lendavate objektide suhtes võimaliku kiiresti muutuva situatsioonipildi täiustamiseks. Kumb suund on mitte lihtsalt perspektiivikam, vaid just lahingute mõttes elujõulisem, ei oska/taha mina siin öelda. Aga minu arvates tõenäoliselt on ka MIM-104 arendajatel juba olemas või arenduses analoogne "lisamajakate-lahendus"
Tänaseks aitab. Kiireks läheb.

[Peeter]

Ja täienduseks eelmisele postitusele veel: Kogu seda mansahvti ja massinaid on venelased ja ukrainlased omalajal koos arendanud ja projekteerinud ja komplekteerinud. Nii, et ei ole see pelgalt ainult vene-mant. Ukrainlastel on sellel alal kõva know-how ja tööstusbaas, lihtsalt neid kuradi tjjblaorke ja nende kaasajooksikuid põhja-koerlasi ja keda iganes on liiga palju.....

[Kilo Tango]

... Enamus neist masinast omavad ka täiendavaid versioone tõstetuna masti otsa, no ikka nii 20-25 meetrit. Selliste lahendustega on väidetud nägema ja sihitama kuni 300-400km no nii saja meetri kõrguseni ja 100-150 km raadiuses kuni 5 meetri kõrguseni. ...

Kudamoodu? Minu rehnuti järgi jääb mistahes radarisignaal maakera nuka taha kinni ammu enne 400km.
Ehk siis eeldusel, et radar on 25m kõrgusel ja sihtmärk on 100m kõrgusel on maksimaalne nägemisulatus kõiksugu atmosfäärimurdumisi arvestades ~62km. Seda muide kipub kinnitama ka Ukraina praktika.

Nii madala sihtmärgi nägemiseks peaks radar olema ca. 10km kõrgusel. Ma ei tea miks, aga mu kõhutunne ütleb, et orkidel nii pikka mastiga veokit radari jaoks ei ole

[Peeter]

Ma samamoodi sügasin kukalt, kui neid katvusgraafikuid silmas pidasin... Aga samas on kohe ka küsimused, mis peast läbi jooksid.... Näiteks kui Osa-le ja ka Tor-ile tehti madalalt liikuvate märkide tuvastusvõime parendamiseks lisa-antenn-kanal, siis tõsteti see kõrgemale, kui antud ZRK ringvaatlusradar. Täpselt samamoodi on see Buki sihitamisradar kaugemate ja madalamate sihtmärkide jälgimiseks ja sihitamiseks tõstetud 25 meetrise masti otsa, ja saanud indeksiks selle 9C36. Täpselt samamoodi on venelased neid täiendusi teinud juba S-300 ja sealt edasi S-400 tõstes asju masti otsa. Aga nüüd tuleb MIM-104 edasiarendus, kus just täiendavad madalalt ja kiiresti lendavate objektide käsitlemiseks paigaldatud lisaradarid on vaat, et isegi madalamal veel kui põhiradar? Ja sa selle kohta ei küsigi midagi? Ega tee ääremärkustki? Pole kahtlusi ega kõhklusi? Aga samas 25-30 meetrise masti otsa aetu tekitab küsimusi?
P.S. Minul näiteks on... kõhklusi.

P.S. Ma kirjeldan infot, ja ma ei saa ei kinnitada, ega ümberlükata antud numbreid, need on venelaste antud andmed ostjate jaoks.
P.S. Kirjeldades seda hunnikut tehnikat millest kogu see mitmekihiline nii õhuseire, kui ka õhukaitse koosneb, siis ma olen jätkuvalt seisukohal, et kui minginegi arendusinstrument nt Pantsiir ka peaks ebaõnnestuma oma saamisprotsessis ja (järjekordsetes) arenduskatsetustes kuskil katsetel ja ka kuskil mingis Süürias, siis kindlasti pole selle pärast mõtet naeruvääristada kogu seda eelpool toodud radariteplejaadi. Teeme ainult iseendit lolliks.

[Kilo Tango]

... Aga nüüd tuleb MIM-104 edasiarendus, kus just täiendavad madalalt ja kiiresti lendavate objektide käsitlemiseks paigaldatud lisaradarid on vaat, et isegi madalamal veel kui põhiradar? Ja sa selle kohta ei küsigi midagi? Ega tee ääremärkustki? Pole kahtlusi ega kõhklusi? ...

Muidugi mitte, sest siinkohal on ju jutt S-400-st. Mitte MIM-104 uuest radarist. OIeks sellest jutt, kirjutaksin samamoodi, et "kudamoodu?". Kirjutaksin selle pärast, et huvitab. Mitte selle pärast, et pilgata.

Samas faktid põllul jäävad faktideks S-400 puhul - miskipärast ei näe see S-400 400km kaugusel 100m kõrgusel lendavaid objekte. Isegi palju lähemal ei näe.

[Peeter]

Mitte selle pärast, et pilgata.

Samas faktid põllul jäävad faktideks S-400 puhul - miskipärast ei näe see S-400 400km kaugusel 100m kõrgusel lendavaid objekte. Isegi palju lähemal ei näe.

Minu arvates pole mõtet midagi pilgata meil siin kõigil.
Ja minu arvates pole mõtet ei üle müstifitseerida, ega ka naeruvääristada ühtki sellist tehnilist apastraati. Jah mingeid jutte, et kuskil keegi midagi olevat S-400 midagi mitte näinud jne olen ju ka mina kuulnud. Ja on loogiline seepeale ütelda, et ju ta siis madalale ikkagi ei näe. Samas ei ole meil siin mitte midagi teada, millist tehnikat kasutati, milline oli selle versioon, millised olid asjaolud, töörežiim ja milline oli inimfaktori osakaal. Ma juba siin näitasin, milliseid erinevaid seire ja sihitamissüsteeme selles kompleksis on, ja ega me siiani suurt tea, mis ja millega ja kuidasmoodi seal siis toimus, vaid lihtsalt tiražeerime seda infot, et S-400 polevat sittagi näinud ega fikseerinud... Ja eraldi teema on üldse see, et mida siis lugeda S-400-ks? Kas 55K6E-st allapoole kogu värk? Või ainult kogum, mis on koodiga 98Ж6Е? Või ainult 92H6E koos ühe paari 5П85-ga? Ilmselgelt on neil variantidel igaühel võimekus erinev. Täpselt samaoodi, et mis on siis Buk? Kas üks sihitamis- ja stardiseade on ikka juba kompleks? Ja kogu see meie vaidlemine siin muutub samamoodi mõttetuks, kui võtta näiteks S-400 aluseks 55K6E mille kõrval istub põhiline ringseireradar 91H6E ja millel mitmel eraldi suunal istub repiiter pikendustena (kuni 100 km) allüksus koodiga 98Ж6Е, mille koosseisus on täiendav seireradar 92H6? Ja kuskil istub veel täiendav 96Л6? Mõned asjad neist võivad olla mastiga tõstetud versioonis. Mida ta kuskile või kuskilt näeb või sihitab on sihuke teema, mida meie kontrollida ei saagi, aga need, kes praktiliste katsetega seda teha saaks, vat need oma lennuvahenditega seda tegema ei kipu...

P.S. Ja üleüldse: ma ei taha mitte kuidagi moodi norija ja laiajana välja paista, aga vaikse tagasihoidliku häälega siiski ütlen: Me peaks omale asjad selgeks tegema, et mida me siis tahame või arvame. Kui mingi antennikompleks või selle osa venepoolel pihta saab ja mahapõletatakse (ükskõik kui suur alates Poljanast ja lõpetades Buk-i Tor-iga) siis räägivad kõik kui oluline see litakas ikka oli ja kui palju see veel kõik maksis dollarites, aga kui enne sellist pauku veel "viinamarjad meie jaoks hapud on", siis on tegemist kompleksiga, mis nagunii-mittesittagi-ei-näe. Aga isegi F-16-tega sinna nende tööraadiusessse kah minema ei tiku...
P.S. Selle viimase lõigu igaühel enese jaoks lahtimõtestamisel soovitan vaadata eilset kolmapäevast "Esimest Stuudiot", võtab nii mõnelgi ehk silmaklapid maha. Saade üllatas mingis mõttes oma üksmeelsusega ja nii mitmetestki asjadest suht avatult rääkimisega.


P.S. Seda, et Ukrainas S-300 vanad RLS-id uutes oludes hätta jäävad, seda on aegajalt kah ikka kostunud. Ja seda mõlemalt poolelt. Olud ongi muutunud ju.

[Kriku]

Seda nüüd küll, aga maakera kumerusest tingitud piirid on ju igal radaril ühes ja samas kohas ja olenevad kõrgusest, mitte radari margist?

[Peeter]

Jah, muidugi. Mina vaatan ju kah samu fakte ja andmeid ja analüüsin siis neid. Ja siis mõtlen, et huvitav kuidas nad seda küll saavutavad? Ega ukrainlaste loodud oma analoogne S-300-400-ga samaväärne lahendus, mille pilti ka siin juba jagasin, on ju kah samamoodi madalal, võiks öelda, veel, et isegi madalamal, sest temal või temaga koos töötaval kui nüüd mälu ei peta, siis on seesamalaadne ristkülikantenn isegi mingis versioonis külili, mitte püstises asendis...
Ja muidugi pean märkima, et minu sõnavalik oli liiga meelevaldne ja nende täpsustavate märkuste tegemise eest teen kummarduse koos tänusõnadega, sest ka ennast on ju ikka vaja parandada ja ebakõladele tähelepanu juhtimine on vaja ära läbi arutada ikkagi. Pean tegema täpsustuse: katvusgraafik oli joonistatud maa kumerust modeleerides ja hakkas see tõesti 5 meetrist ja jooksis see ikka pikalt nii madalal, ja seejärel hakkas üles keerama ja seal sadade kilomeetrite taga oli ühe radari tuvastuskaugus ja kõrgus juba loomulikult hoopis kõrgemal, aga no tekst oli muidugi oluliselt paljulubavam, kui kõrval olev üheainsa radari diagramm. Ju tekst ja nägemus oli siis mingi terviklikuma seirelahenduse oma, ja lisaks ehk ka "müügi-reklaami-optimistlikum".
Üldiselt ei ole minu asi neid numbreid klattida, või vastu vaielda. Lihtsalt vangutan pead, et ju ta siis võtab... Ega "müstika" oli ju juba isegi see, kuidas moodi juba vanal-vanal Ossal pandi üks paarikümnesentimeetrine antenniriba tavalisele ringradarile peale lisaks, ja siis ilmus "tehnitšeskoje opissanijesse" kiri, et nüüd see versioon võtvat ringradarit kuni 15km-lt kuni 5-10 meetrit alumist serva? Mulle väideti, et kui helikopter paneb labad käima ja tibagi ainult kerkib, siis juba fikseeritud? No-ma-ei-tea? Künkadki on kõrgemad kui 5 meerit ju ja see Ossa ringradar on ikka suht madalal võrreldes nende "suuremate vendadega"?... Kui Buk-i esialgsele ringradarile pisteti ülemisse serva samamoodi lisaks see madalale nägemist võimaldav kitsas sektor ja lubatakse kah 9C18M-seeriale -1, -2, -3-le järjest arenenumaid ime-madal- ja ka kaugusnäitajaid?
Ja vat olen ise kah pead vangutanud, et ju siis nii on, ega keegi pole kuskil tikkunud ümber kah lükkama et "kogu see värk on üks suur jama", pigem kõlab igatsugu (ka meie poolsete) sõjaliste ekspertide ja asjapulkade suust, et see sama tehnika on ikka tõsine sõna ja selle toimisega tuleb tõsiselt arvestada, ja et nii venelased, kui ukrainlased on nii suurtükinduses, kui ka õhutõrjes väga tõsiselt võetavad tegijad....? No mis mul öelda siis on?
Ja vat selle taustal ongi üllatuslik vaadata, et MIM-104 arendusel on need samad antennid täienduseks pandud suisa hoopis madalamale 120 kraadi peale? Justkui lihtsalt lairibakõrguses parema ja kiirema pildi saamiseks, aga et väikeste ja madalalt lendavate paremaks selekeerimiseks? Ju siis kah nii on....

Ma lihtsalt tõlgin ja selgitan mingi asja olemust või numbreid...

[Kilo Tango]

Akf Peeter, see kõik on suurepärane, mis sa teed ja ma ei kahtle sugugi sinu pädevuses, aga mul on juba veres kõiksugu tekste kriitilise meelega ja kaheldes lugeda. Nii, et palun vabandust selle pärast.

Nii kaugele maakera nuka taha nägemiseks on vaja OTH radareid nagu näiteks orkide 29B6 (https://en.wikipedia.org/wiki/Container_radar), mis kasutavad ionosfäärilt peegeldumist. Allolevalt pildilt selgub, miks seda ei saa kasutada S-400 osana (see on lihtsalt VÄGA-VÄGA SUUR).



Vbl. on algeselt mõeldud pigem seda, et S-400 on võimeline juhtima raketti 400km kaugusel & 100m kõrgusel asuva sihtmärgi pihta? See on vähe teine teema nagu sa isegi tead - tõrjerakett saab lennata kõrgemat trajektoori pidi ja on seega juhtradarile nähtav kuni rakett ise ise hakkab sihtmärki "nägema". Aga see eeldab, et see 400km kaugusel & 100m kõrgusel olev objekt on mingi OTH radariga või muu meetodiga eelnevalt avastatud.

Ma kahtlustan, et vähemalt osa füüsikast kehtib ka orkidemaal ja otsenähtavuse radarid ei suuda ikkagi horisondi taha näha, sest neil lihtsalt puuduvad selleks piisavalt suured antennid. Muidugi KUI nad seda suudavad, siis oleks hirmus huvitav teada saada, kuidas seda tehakse. Sest nii palju, kui mina elektromagentismist taipan ei ole see sentimeeterlaine alas (91N6E) võimalik.

Mingil määran näevad ka sentimeeterlaine alas opereerivad radarid maakera nuka taha (otsenähtavuse kaugus 25m masti ja 100m sihtmärgi kõrguse puhul oleks ju ainult 21km). Aga 400km nähtavust väljub siiski teadaoleva füüsika raamidest.

Ehk siis kokkuvõtteks: Ma usun, et 91N6E võib näha 400 km kaugusel VÕI 100m kõrgusel olevaid objekte, aga mitte mõlemat korraga. Küll aga võib see olla võimeline juhtima tõrjeraketti sellisel kaugusel & kõrgusel asuva objekti pihta.

[Kapten Trumm]

S-400 maksimaalne laskekaugus saavutatakse nii, et sihtmärki jälgib mingi muu, sihtmärki lähedal olev radar, mitte see, mis S-400 üksuses on. Või A-50.
Ehk siis - Pihkva oblastis olev S-400 suudab efektiivselt tulistada Ämari lennuvälja piirkonda siis, kui venelased on vallutanud nt Tahkuna poolsaare ja pannud sinna oma radarid püsti. Ja linkinud selle värgi Pihkva oblasti omaga ära.

Enamik S-400 rakettidest on SARH, st vaja on oma radari peegeldust sihtmärgist. Kui on ka ARH, siis tuleb arvesse võtta, et sellise suurusega radar, mis saab ÕT raketi ninas olla (ja mida on reaalne pardal oleva elektriga toita) ei näe kaugemale kui mõnikümmend km. See tähendab, et 400 km kaugusele laskmiseks on seda nt 350 km vaja muudmoodi juhtida. Kui raketi pardal on INS, siis muidugi on vaja teada sihtmärgi kaardiruutu.

Kui vaadata, kaua võtab aega lend kaugusele 400 km, siis siin tekivad oma probleemid. 1 km/sek võtab see aega 400 sekundit ehk 7 minutit. Sihtmärk, avastades rünnaku, jõuab teha palju. Näiteks Ämari puhul lihtsalt maanduda - kaob radari silmapiiri taha ära ja valmis.

[Peeter]

Vbl. on algeselt mõeldud pigem seda, et S-400 on võimeline juhtima raketti 400km kaugusel & 100m kõrgusel asuva sihtmärgi pihta? See on vähe teine teema nagu sa isegi tead - tõrjerakett saab lennata kõrgemat trajektoori pidi ja on seega juhtradarile nähtav kuni rakett ise ise hakkab sihtmärki "nägema". Aga see eeldab, et see 400km kaugusel & 100m kõrgusel olev objekt on mingi OTH radariga või muu meetodiga eelnevalt avastatud.

Ma kahtlustan, et vähemalt osa füüsikast kehtib ka orkidemaal ja otsenähtavuse radarid ei suuda ikkagi horisondi taha näha, sest neil lihtsalt puuduvad selleks piisavalt suured antennid. Muidugi KUI nad seda suudavad, siis oleks hirmus huvitav teada saada, kuidas seda tehakse. Sest nii palju, kui mina elektromagentismist taipan ei ole see sentimeeterlaine alas (91N6E) võimalik.

Mingil määran näevad ka sentimeeterlaine alas opereerivad radarid maakera nuka taha (otsenähtavuse kaugus 25m masti ja 100m sihtmärgi kõrguse puhul oleks ju ainult 21km). Aga 400km nähtavust väljub siiski teadaoleva füüsika raamidest.

Ehk siis kokkuvõtteks: Ma usun, et 91N6E võib näha 400 km kaugusel VÕI 100m kõrgusel olevaid objekte, aga mitte mõlemat korraga. Küll aga võib see olla võimeline juhtima tõrjeraketti sellisel kaugusel & kõrgusel asuva objekti pihta.

Jah muidugi ma olen selle kõigega nõus ja sama meelt. Täiesti. Minu arvates samamoodi kehtivad ka neile füüsikareeglid. Ja samamoodi olen ma nõus, et see 91N6E üksi iseseisvalt ei-tea-kui-kaugele-ja-madalale-nägemine on üks enam-kui-kahtlane-väide. Isegi kui kasutada täiendavaid tõste- ja abivahendeid jne. Aga A-50-ga võib selle augu juba katta. Aga see oleks siis juba osaline võimekus pelgalt sihitada kuhugile sinna midagi, mis võiks siis ise ennast edasi sihitada.... aga see ei ole ju iseseisev ruumiseirevõimekus 400 km taha (ja ka seal maha)... Hea kui 100 kildini kuni 30 meetrit (10 korrust) reaalselt katab, kui 20 meetrit (6 korrust) siis võiks juba öelda nagu Elioni reklaamis kunagi selle kohta, et kunagi on olemas televiisorid, milledes on kõik filmid sees: "ulme".

Aga nende tehniliste piiride kompamise ja meil nende mõistmise või mittemõistmise kohta on mul üks hea filosoofiline kalambuur ühe tuntud isikuga (lähi)ajaloost kirjutada, lihtsalt praegu läheb see pikaks. Kui mahti saan, teen seda õhtul, kui külalised on ära läinud ja lapselapse tuttu olen saanud.

[Peeter]

Sihtmärk, avastades rünnaku, jõuab teha palju. Näiteks Ämari puhul lihtsalt maanduda - kaob radari silmapiiri taha ära ja valmis.

Madalale ekraanilt välja laskuva märgi korral lajatab raketi sellesse kohta, kus märk alla välja läks. Ära arva, et sa täielikult ära kaod. Arvesta, et (mida me siin ei ole veel käsitlenud), et sihitamisinfoks võib tulla ka info Poljanalt, kes sinu asukoha peilimisel kasutab lisaks neile S-300-400 sentimeeterlainealas tegutsevaile seireradaritele ka teisi erinevaid nii detsis kui vist oli ka igatsugu muid töötavaid seireradareid. Poljana saab info kätte väga erinevate sageduste peal töötavatelt seireinstrumentidelt, nii ülalt õhust, kui alt maast, analüüsib ja paneb siis sellest tervikliku ruumipildi kokku, mida edastab enda all töötavatele kompleksidele. See kaardilt välja "ära kadumine" ei käi nii lihtsalt... Nii, et sul on vaja kiirelt maas lestad teha kõige täiega.
P.S. Ka ukrainlastel on(oli) Poljana olemas.

[Kapten Trumm]

Paraku on neil radaritel ühine viga, igasugune elektromagnetkiirus levib vaid otsesuunas ja maakera kumeruse taha nii täpseks tööks kui on üksiku lennuki jälgimine, nad ei näe. Peale A-50 siin eriti miski ei aita. On olemas horisonditagused radarid, aga need pole jälle piisava täpsusega. 400 km kaugusel radarist kipub see alumine horisont olema seal 10 km kõrgusel, seega niitevlend on kindlasti arukas mõte.

Kui tegemist on nt hävituslennukiga, vähegi on nähtavust ja piloodil julgust laskuda nt 10 m kõrgusele, siis üsna Ämari ligidal on üks sobiv maastikuline iseärasus, mille taha lennates saab eksitada mistahes A2A raketti, mis vene territooriumilt tuleb.

Ehk siis kui kabiinis hakkab liigselt piiksuma, siis on siiski toimiv taktika suruda juhisele ja laskuda sellele nn elupäästvale kõrgusele.

[Peeter]

Aga mispärast üldse selline arvamine, et kuskile 400 kilomeetri taga on vaja üksikut lennukit jahtida? Küll muud moodi kätte saab, kui ikka vaja on.

[Peeter]

Panen lisaks veel mõned lõigud, jutt käib siis horisonditaguste sihtmärkide pihta kõmmutamisest:


Радиолокационный комплекс обнаружения воздушных целей 91Н6Е работает в дециметровом частотном диапазоне и является вариантом развития станции 64Н6Е, используемой в составе С-300ПМ. Все элементы комплекса размещены на шасси МЗКТ-7930.
***
В открытых источниках говорится, что РЛК 91Н6Е способен брать на автоматическое сопровождение баллистические цели с ЭПР 0,4 кв. м, летящие со скоростью до 4800 м/с на дальности до 230 км. Крупные высотные воздушные цели берутся на сопровождение с 530 км. Максимальная дальность обнаружения – 600 км.
***
Дальность поражения цели ЗУР 9М96Е2 — 120 км, высота поражения — от 5 м до 30 км, масса — 420 кг. Управление малогабаритными ракетами — комбинированное. На большей части траектории полета задействуется программируемый автопилот, использующий информацию о координатах цели, вводимую в бортовую аппаратуру ЗУР наземными средствами ЗРК перед стартом и корректируемой в процессе полета по радиолинии. На конечном участке полета ракета наводится на цель активной радиолокационной головкой самонаведения. Несмотря на рекламу, не имеется информации, что ЗУР 9М96Е и 9М96Е2 действительно входят в боекомплект С-400 привлекаемых к прикрытию реальных объектов.
***
Стрельба по загоризонтным целям за пределами радиовидимости наземных локаторов наведения потребовала установки на ракете принципиально новой головки самонаведения, способной работать как в полуактивном, так и в активном режиме. В последнем случае ракета после набора высоты по команде с земли переводится в режим поиска и, обнаружив цель, наводится на нее самостоятельно.
***
Согласно имеющейся информации, габариты и масса ЗУР 40Н6Е близки к ракетам 48Н6Е2 и 48Н6Е3, что позволяет использовать стандартные ТПК. По уточнённым данным, дальняя граница зоны поражения ЗУР 40Н6Е составляет 380 км. Досягаемость по высоте — 10-30000 м. В ряде источников говорится, что ракета 40Н6Е была принята на вооружение в 2015 году. Однако до недавнего времени ЗУР этого типа в войсках не было, и процесс насыщения дальнобойными ракетами строевых дивизионов, несущих боевое дежурство, находится в начальной стадии.

Kui nüüd see 30K6 (st 55K6 koos 91H6-ga) istub ühes kohas, aga see tema all-lahingüksus 98Ж6Е (st 92H6 koos 96Л6-e ja mõne5П85-ga) istub 100 kilomeetrise lingi otsas, siis nii vana 48H6-e, kui uue 9M96-e korral korral pikeneb see maa selles suunas veelgi. Palju tuleb siis veel 40H6-e ulatus lisaks lubatud/reklaamitud 380 km-le... või täpsus sihitamises ka lähemal?

Muidugi ei saa ma järjekordselt jätta rõhku panemata ääremärkustele, mis artiklites on läbi jooksnud (nagu nii PVO, kui ka muude asjade puhul varemgi...): kuigi asjad on juba enam kui 10 aasta agasi välja töötatud ja ka relvastusse võetud, siis on märkusi, et nende reaalse olemasolu kohta armee käes/kasutuses ei ole(vat) siiamaani mingeid andmeid.