Süvaoperatsioon

[Kapten Trumm]

"Kaugeid" relvasüsteeme on põhimõtteliselt 2 sorti
-ballistilised, ATACMS, Iskander, Tochka-U jne. Lendavad väga kiiresti, kuid väga nähtavalt (vähemalt kuniks sul ABM radarid on). ÕT kindlus saadakse suure kiirusega. Lendab oma max ulatuseni mõne minutiga.
-aerodünaamilised ehk siis tiibraketid. Lendavad mõõduka kiirusega (alla 1000 kmh), kuid vähenähtavalt. Lendab oma max ulatuseni võibolla 15 min. Droonid veel kauem.

Kui me räägine VA mõjutamisest "Deep" kuskil 200 km piirist Venemaal ja ta liigub, siis on probleem ka selles, kuidas VA paigale fikseerida või tagada, et ta ei sõida õhuhäiret saades masinatega maastikule laiali ja kogu efekt jääb olemata. Liikumatud asjad nagu baasid, sillad jne on arusaadav. Aerodünaamilise relva puhul on tal selleks piisavalt aega, et rakettidele jääb vaid puhas tee.

"Close" lahingus on see arusaadav, fikseerime VA paigale peamiselt jalaväega, kasutades tõkkeid, miine ja otsetuld kindlustatud positsioonidelt. Mismoodi kujundada motolaskurbrigaadi 70 km pikkust, 40 kmh liikuvat kolonni Ukraina Neptun rakettidele sobivaks sihtmärgiks, vot see on keerukas.
ATACMS-iga on lihtsam, seal VA eriti aega ei saagi.

Mul endal jääb vastavasisulisi etteasteid kuulates-lugedes tahtmatult mulje, et see "deep" lahing on meil suuresti veel teoreetiline kontseptsioon, kus me ise veel eriti hästi ei saa aru, kuidas me seda peame ja mida selleks tarvis on. Ausõna, ma ei taha midagi kritiseerida, vaid tahaks, et see raudpolt kindlalt töötaks, sest ma lausa armastan kontaktivaba sõjapidamist.

[mart2]

... "Close" lahingus on see arusaadav, fikseerime VA paigale peamiselt jalaväega, kasutades tõkkeid, miine ja otsetuld kindlustatud positsioonidelt. Mismoodi kujundada motolaskurbrigaadi 70 km pikkust, 40 kmh liikuvat kolonni Ukraina Neptun rakettidele sobivaks sihtmärgiks, vot see on keerukas.
ATACMS-iga on lihtsam, seal VA eriti aega ei saagi...

Tunnistan usalt, et ma pole ennem seda postitust kuskil kohanud varianti, kus keegi tahaks Neptun või ATACMS raketiga tabada tagalas liikuvat sihtmärki, eriti veel sellise ala peal. Esimene on siiski punkti-põhine (lõhkepea 150kg) ja teine küll tagab, sõltuvalt variandist, puistemoona, kuid ikkagi piiratud alal seisvate märkide vastu.
Misiganes liikuva sihtmärgi vastu suunatud rakett/droon peab lendama kas isesihituvana või kellegi poolt sihituna (marker). Ega ukrainlasedki omi rakette ja droone "ehku peale" lase...

Tänapäevane süvalahing on pigem ukraina-tüüpi tegevus, mis on suunatud logistika ja reservide vastu ja oma olemuselt erineb operatsioonide ja strateegiliswel tasandil. Brigaadi vastutusalal aitab seda pataljoni toetuseks teha ER kaudtuli (155mm ja MLRS). Aga misiganes nimetusega Ida-Viru või Kagu-Eesti puhul on ATACMS ja muud 100+ km asjakohased. NB! Aga ikkagi "silmad"!
Uuralite taha ei hakka me nagunii midagi saatma ja sellisteks sammudeks peavad meie liitlased oma tegevust planeerima.

[Martin Herem]

Tänan mart2.

[Kapten Trumm]

Mart2-le meeldetuletuks KV väljaöeldu eestimaisest riigimeediast, rõhk rasvases kirjas lausetel:

https://www.err.ee/1609371458/kaitsevag ... piiri-taga

Kaitseväe soov saada lisaks 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks tuleneb Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri, selgub kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, millega ERR tutvuda sai. Sõja korral vaenlase hävitamine distantsilt vähendaks purustusi Eestis.

Nõuandes seisab, et Eesti kaitseväe areng on jõudnud etappi, kus rõhuasetus on kandumas lähilahingutelt süvalahingule ja vaenlase hävitamisele pikema distantsi tagant ning selleks on vaja sobilikku laskemoona. Valmistumine ründaja tabamiseks juba kaugemalt võimaldaks ära hoida või vähemalt minimeerida inimkaotusi ja purustusi Eesti pinnal, selgitatakse nõuandes.

Sõjalise nõuande kohaselt tuleks vaenlase rünnaku korral valida lahing sügavuses, purustades rünnaku korral vaenlase põhijõud juba teisel pool piiri.

Dokumendis esitab kaitseväe juhataja ka täpsema metoodika, kuidas süvalahingu pidamiseks vajaliku täiendava laskemoona soetamise summa on välja arvutatud.

Rünnatakse VA põhüksusi (mitte ainult reserve ja mitte ainult logistikat) teisel pool piiri.
Mina küsin edasi: mis moodi saavutatakse siis VA kujundamine sobivaks sihtmärgiks? Või kui see ei õnnestu, siis kuidas rünnata 200 km kauguselt motolaskurbrigaadi kolonni maanteel, mis on 70 km pikkune? Seda, et ATACMS tavamoonaga see ei õnnestu (vajaksime sadu rakette) tean ma isegi.
USA kavatses külma sõja ajal rünnata NSVL tankikolonne massilise kobarmoonaga tiibrakettide kasutamisega. Näiteks.

See, mida Ukraina peab, on tavaline, maaala-kaitse, kuhu on pikitud mõningaid süvalahingu elemente (sama moonaladude ja juhtimise ründamine).
Süvalahinguks seda nimetada oleks ilmne asjatundmatus.

Kui me vaatame Soome poole, siis seal on asi perfektselt selge. Vastane lastakse riiki sisse tulla. Piiril teda keegi seiskama ei hakka. Lastakse edasi kuni jõuab riigi sügavuses olevate regionaalsete üksuste vastutusalaldele. Need üksused peavad kujundavat lahingut, valmistades vastast ette mehhaniseeritud, operatiivüksuste otsustavaks lahinguks (vasturünnakuks, mis nõrgestatud VA purustab). Kogu selle krooniks antakse pihta ka piiril ja piiri taga olevatele jõududele (sh samade ATACMS rakettidega). Aga põhipingutus toimub ikka Soome alal ja VA põhiüksused purustatakse mitte DEEP, vaid CLOSE alal.

[slider]

Kas on ka luurevahendit plaanis soetada millega sinna 70km+ taha piiluda? Ehk ikka on

[Kapten Trumm]

Selle küsimuseni pole me veel jõudnud - kuidas tagada sihitamine.
Esialgu pusime teemal, et mida ja mismoodi peaks ründama, eks siis selgub ka, kuidas sihitada.

[Peter[L+]]

Milline on tegevus EW süsteemide vastu? Täpsusmoon muutub raharaiskamiseks.

[isonts]

Kui me vaatame Soome poole, siis seal on asi perfektselt selge. Vastane lastakse riiki sisse tulla. Piiril teda keegi seiskama ei hakka. Lastakse edasi kuni jõuab riigi sügavuses olevate regionaalsete üksuste vastutusalaldele. Need üksused peavad kujundavat lahingut, valmistades vastast ette mehhaniseeritud, operatiivüksuste otsustavaks lahinguks (vasturünnakuks, mis nõrgestatud VA purustab). Kogu selle krooniks antakse pihta ka piiril ja piiri taga olevatele jõududele (sh samade ATACMS rakettidega). Aga põhipingutus toimub ikka Soome alal ja VA põhiüksused purustatakse mitte DEEP, vaid CLOSE alal.

Meil ka arvestati, et vastane tuleb sisse, aga peale venelaste õudusi tsiviilelanikonna kallal Ukrainas saadi aru, et see plaan ei lenda.
Pole kursis soomlaste varasemate plaanidega, aga usun, et nemadki on oma plaanid tänaseks ümber mänginud...

[Kapten Trumm]

Maaala kaitse piiril, kus me saavutame ehk Sinimägedes saavutatud kaotuste suhte 1:3,5 (ründaja kahjuks) tähendab paratamatult, et neid positsioone kaua hoida ei suudeta (ka siis, kui vastane kuskilt meie seljataha ei lähe). Sama tõsiasi oli ka üks peamisi põhjuseid, mis soomlased loobusid taolisest kaitsest piiril (selleks poleks mehi jätkunud, kaitseliin on neil seal tänaseni alles). Lihtsalt mehi ei jätkuks (ja ei jätkuks ka meil).

Küsimus on selles, et see sisse-välja peab käima piisavalt kiirelt, mitte nii, et vastane saab vahepeal nädala hingetõmbeaega (sedasi seal Buchas ju oli).

[mart2]

Mart2-le meeldetuletuks KV väljaöeldu eestimaisest riigimeediast, rõhk rasvases kirjas lausetel:
https://www.err.ee/1609371458/kaitsevag ... piiri-taga
...
Rünnatakse VA põhüksusi (mitte ainult reserve ja mitte ainult logistikat) teisel pool piiri.
Mina küsin edasi: mis moodi saavutatakse siis VA kujundamine sobivaks sihtmärgiks? Või kui see ei õnnestu, siis kuidas rünnata 200 km kauguselt motolaskurbrigaadi kolonni maanteel, mis on 70 km pikkune? ...

Süvalahinguks seda nimetada oleks ilmne asjatundmatus.

.... Aga põhipingutus toimub ikka Soome alal ja VA põhiüksused purustatakse mitte DEEP, vaid CLOSE alal.

Peame nüüd hobuseid!
1) KV väljaöeldus ja akf-i tsiteeritus ei ole kuskilt näha, et eesmärk oleks rünnata rännakul olevaid kolonne/üksuseid!
See, et Trumm nii soovib, on tema isiklik unelm, kuid ei kajastu tsiteeritud tekstis.
Pole midagi kuulnud koondumisaladest? Eelpositsioneeritud vahenditest? Liikumise kitsaskohtade tekitamisest?

2) Lahingutegevus ei jaotata süvalahinguks ja lähikontaktiks mitte konkreetsete vahemaade järgi vaid just kasutatavate ressursside ja taotletavate effektide/mõjude kohaselt! Süvalahinguks võib olla ka näiteks diversioonigrupi paiskamine vaenlase tagalasse kus tema eesmärgiks on mingi olulise punkti /isiku likvideerimine lähikontaktis.
Muuseas, pataljon ja brigaad saavad pidada OMA süvalahingut, lähtuvalt kasutatavate relvasüsteemide mõju ulatusest!
Võõrkeelsete sõnade sissetoomine ei muuda asja olemust ning mitte ükski süvaopeeratsioon pole kunagi olnud planeeritud asendama lähivõitlust. See ei olegi võimalik (ilma tuumapommita!).

Olen "täitsa juhuslikult" õppinud/lõpetanud Staabikolledži ühes NATO liikmesriigis ja arvan et tean ... , erinevalt Kapten Trummist, kes lihtsalt teab ...

[zephys]

Kas süvaoperatsioon (1930ndate NL käsitluses) võrdub tänapäeval süvalahinguga (deep fight)?

[maskeerimisvork]

Mart2-le meeldetuletuks KV väljaöeldu eestimaisest riigimeediast, rõhk rasvases kirjas lausetel:
https://www.err.ee/1609371458/kaitsevag ... piiri-taga

Peame nüüd hobuseid!

Olen "täitsa juhuslikult" õppinud/lõpetanud Staabikolledži ühes NATO liikmesriigis ja arvan et tean ... , erinevalt Kapten Trummist, kes lihtsalt teab ...

Selle Nato kolledzi võib maha kanda, kui sealt ei jagatud aegumatut tarkust, et pole võimalik võita vaidlus oma naise ja Kapten Trummiga

[mart2]

Kas süvaoperatsioon (1930ndate NL käsitluses) võrdub tänapäeval süvalahinguga (deep fight)?

Ei, sest sellel ajal peeti silmas samaaegset rünnakut vaenlase eri sügavustesse (ešelonidesse) eesmärgiga saavutada läbimurre rindelõigus. Pigem oleks mõistlik seda nimetada "lahing sügavuti". Tegemist oli eelkõige pealetungioperatsiooniga.
Selle peamine teoreetik oli Vladimir Triandafillov (tuntud ka kui "Nõukogude sõjalise kunsti isa") koos Tukhachevsky-ga.

Tänapäevane süvalahing toimub kõikidel tasanditel ning planeeritakse võimalusel kõikide operatsioonide osana - rünnak, kaitse kui ka üleminekutegevused. Sisaldab endas kõiki võimalikke domeene - k.a. küber ja psühholoogiline võitlus.

NB! Eri riikides kasutatakse sageli natuke erinevaid termineid!

[mart2]

... Selle Nato kolledzi võib maha kanda, kui sealt ei jagatud aegumatut tarkust, et pole võimalik võita vaidlus oma naise ja Kapten Trummiga

Seal õpetati ka seda, et
a) ei ole vaja kahjustada omaenda logistikat (suhe abikaasaga ) ning
b) oponenti ei pea alati võitma - vahel on piisav, kui teda üritada mõista ning suunata (väiksem ressursi kulu ja heal juhul õpib ning areneb positiivses suunas). Ka kõrvalt jälgijad võivad midagi kasulikku leida!

[mongol]

b) oponenti ei pea alati võitma - vahel on piisav, kui teda üritada mõista ning suunata (väiksem ressursi kulu ja heal juhul õpib ning areneb positiivses suunas). Ka kõrvalt jälgijad võivad midagi kasulikku leida!

On oponente, kes lihtsalt ei arene. Kõrvaltjälgijad - kahtlemata.