Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[parkija]

Palju endise nsvl erinevate rahvaste esindajaid tuli olümpia ehitustele ehitajatena , siia nad jäid , vaevalt et keegi näiteks usbekistan i tagasi kolis .

[mart2]

Minu heietus, mis põhineb vestlustest sõjaväe pensionäride ja ohvitseridega.
Pensionäär sai ise valida, kuhu tahab vanaduspõlve pidama minna, välja arvatud -
1) Moskva linna ja oblastisse said pensionärid ainult nii, et kas olid erinimekirjas (?) või jäid pensionile sealse sisseekirjutusega. Oblasti omad Linna edasi minna ei saanud, kuid linnast oblastisse sai.
2) Leningrad/Peterburg linnaga sama lugu, kuid oblastiga probleeme ei olnud.
3) Musta mere rannik - kas läksid pensionile seal või olid alampolkovnikust üles mujal.
4) Muude piirkondade osas (s.h. ka Baltikum) piirandguid ei olnud.
Selliste reeglite pärast käiski alaline võitlus selle üle, et kuhu saada viimane ametikoha määramine.
PS. Kui penskaritest vanemad ees, siis lastel oli suht kerge hiljem järgi kolida (v.a. Moskva ja Peterburgi linnad).

Kuid lisaks sõjaväelaste liigutamisega elanikkonna segamisel oli veel teine mootor mis töötas Homo Sovieticuse loomiseks - töölisklassi teadlik liigutamine piirkondade vahel, et vähendada rahvusliku ühtekuulumise tunnet ning tagada läbi "vähemuste" riiklik kontroll kohalike üle...

Teatan ametlikult, et mingit kirjalikku allikat etteanda ei ole!

[Kriku]

Palju endise nsvl erinevate rahvaste esindajaid tuli olümpia ehitustele ehitajatena , siia nad jäid , vaevalt et keegi näiteks usbekistan i tagasi kolis .

Jah, nn. "löökehitised" selliste pumpadena toimisid. Tallinna Uussadam samamoodi.

On ka oletatud (Enn Sarv näiteks), et oli teadlik kava põhjaranniku piirkond ümber rahvastada ja eestlased sisemaale suruda maarahvaks tagasi. Allikalist kinnitust sellele pole siiski leitud ja arvatavasti oli lihtsalt nõukogudeliku industrialiseerimise kõrvalsaadus (mida muidugi võidi heaks pidada).

[Rebane11]

Vene arstid on minuarust mingi teisest kas Burdenko või üldse sõjaväekirurgia koolkonnast.
Kogu aeg oleks nagu sõda ja kanderaamide rida ukse taga järjekorras. Sellepärast ka lühike ja järsk suhtlemine. Üks pilk peale ja selge - käsi maha või hammas välja . Patsient jääb niimoodi elama küll aga kui vähe rohkem oleks aega pühenduda saaks paremini.

Mul on venelannast hambaarst. Aastaid tagasi valuga olin sunnitud minema tema juurde, ta oli just koolist tulnud ja ilmselt patsiente siis veel väga polnud. Kogemus oli väga meeldiv, korrektne ja asjalik töö. Praegu kogu mu pere, kellel hambaid on on minu soovitusel tema patsiendid ja registratuurist tema juurde aega ei anta enam, saadame emaili ja ta siis vastab, kuna tulla. Tal assistent ka venelanna, aga kui kabinetis patsient on eestlane, siis ka omavahelised käsklused käivad neil eesti keeles.

[Some]

Kolisime ka kogu oma perega ühe Lasnamäe venelannast hambaarsti juurde. Pärit Kohtla-Järvelt. Järjekord tema juurde üle kolme kuu... Aga väga hästi oskab nii implantaate panna kui tavalist hambaravi. Kardab hirmsasti nakkushaigusi, vähimagi köha või nohuga saadab koju tagasi. Patsientidega suhtleb eesti keeles, assistendiga vene keeles. Ei häiri, saan vene keelest piisavalt hästi läbi ja paremat hambaarsti pole mul siiani olnud, see minu jaoks oluliseim.

[Rebane11]

Päris huvitava video leidsin, võiks paigutada mitmele poole, aga vast siia.
Meie kaasmaalane vestluskaaslaseks, kes peale Krimmi sündmusi avastas enda vanaema EW juured ja elab nüüd Eestis. Päris hästi räägib nii Eestist kui Venemaast, võrdleb elu, hindu, majandust ja üldse elu. https://www.youtube.com/watch?v=Uy-Tzj4xKl4&t=2s

[Peeter]

Palju endise nsvl erinevate rahvaste esindajaid tuli olümpia ehitustele ehitajatena , siia nad jäid , vaevalt et keegi näiteks usbekistan i tagasi kolis .

Jah, nn. "löökehitised" selliste pumpadena toimisid. Tallinna Uussadam samamoodi.

On ka oletatud (Enn Sarv näiteks), et oli teadlik kava põhjaranniku piirkond ümber rahvastada ja eestlased sisemaale suruda maarahvaks tagasi. Allikalist kinnitust sellele pole siiski leitud ja arvatavasti oli lihtsalt nõukogudeliku industrialiseerimise kõrvalsaadus (mida muidugi võidi heaks pidada).

Olen lugenud samamoodi neid materiale. Nägemuseks oli luua tööstustsoon Rakverest Narvani. Ja kuna Eestist poleks olnud inimesi võtta, siis oli planeeritud Virumaale asustada selle tööstuspiirkonna varustamiseks inimtööjõuga kokku umbes kuni üks miljon inimest. See oli siis koos peredega piirkonda kokku suunatav tööjõud. Jutt siis kõigepealt maavarade kasutamiseks loodav tööstus, pluss igatsugu muud tööstust, pluss selle kõige ülesehitajad, pluss selle kõige jaoks ja/või tagamiseks ehitatav ja rajatav jne lõpetades lastega- koolide ja lasteaedadega.
Plaan igal juhul selline oli. Minu mäletamist mööda oli see plaan koostatud enne olümpiamänge juba koos fosforiidi jmt kaevandatu kasutuselevõtu plaanidega. Ja see plaan tilkus väja.

[Peeter]

Palju endise nsvl erinevate rahvaste esindajaid tuli olümpia ehitustele ehitajatena , siia nad jäid , vaevalt et keegi näiteks usbekistan i tagasi kolis .

Siin oli ju löökehitusobjekt- olümpiaobjektide rajamine. Suur ja vastutusrikas objekt (kogu piirkond, mitte ainult Pirita Purjespordi Keskus. Siia kutsuti üle liidu kokku inimesi, kes avaldasid soovi neil ehitustel ENSV-s tööd teha. Lisaks veel kohe korter uues majas, nii see Lasnamäe sündiski ju. Neid löökehitusobjekte oli ju üle NSVL-i pidevalt, kuhu kutsuti ja värvati. Igatsugu BAM-e ja GES-se ja "igatsugu tundra vallutamist" ja mida veel hõigati ju pidevalt välja, st kutsuti komsomoli ja partei ja mida iganes liinipidi kokku kõiki, kes tööd teha (teenida) soovisid. Ja teeniti. Ja ka jäädi erinevail põhjusteil peale löökehituse lõppu või sõideti juba koos kuskile mujale. Noorte värk, elu loomulik kulg... ega vanemad ja kel elu juba paigas ju enam pikemalt sinna ei tikkunud, pere ju kodus... See migratsioonisegumasin ja veresegamine oli lihtsalt selle lööktöö-asja kaasprodukt.

[Lemet]

Maardu...

... läksin ühistuteemadel ühe proua juurde ja ukse vahelt sisse vaadates nägin ikooni ja Putini pilti kõrvuti, kuigi ta paar päeva tagasi rääkis mulle, et on väga eestimeelne. S

https://epl.delfi.ee/artikkel/120347074 ... aalHiljuti

[MadisM]

Mnjah, Narvas kuuldavasti saabus uus aasta ka tunnike varem kui mujal Eestis.

[Lemet]

Mnjah, Narvas kuuldavasti saabus uus aasta ka tunnike varem kui mujal Eestis.

Kusjuures oli sel aastal nii Tallinnas kui Tartus kella 23seid raketilaskjaid tükkis vähem olnud kui eelnevatel aastatel

[ugandiklubi]

lihtsalt raha vähem ja kardavad ka juba natu . Kodus jätkub see tähistamine sama moodi .

[Lemet]

ÜHISPÖÖRDUMINE ⟩ Eesti lapsed ei pea olema lõimumispoliitika katsejänesed

Meie seadustest on puudu eesti laste identiteedi, keele ja kultuuri kaitsemeetmed.
Süüd ei saa veeretada õpetajatele.
Eesti-vene segakoolide eksperiment tuleb lõpetada!
Kodanikuliikumise «Eesti kool on eesti keele kodu» esindajad käisid 10. detsembril 2024 Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjonis oma murede ja ettepanekutega, kuna Tallinnas ja Virumaal on venestamine eesti koolides saavutanud talumatu taseme.

«Eesti kool on eesti keele kodu» seisab eesti koolide maailmatasemel eestikeelse hariduse kvaliteedi eest. Meiega on liitunud ligi tuhat inimest ja iga päev toob liitujaid juurde. Soovime tasakaalustatud avaliku debati, teavituse ja selgituse kaudu rääkida eesti laste ja lapsevanemate õigustest.

Kõigil eesti lastel on õigus saada võimetele vastav parim haridus, ei ole olemas ühtegi põhjendust hariduse taseme halvendamiseks.

Viisime kultuurikomisjoni ette meie liikmete mure, et Tallinna ja Ida-Virumaa eestikeelsetes lasteaedades on eesti rahvusidentiteedi ja keele omandamine raskendatud või võimatu ja koolides on kvaliteetse eestikeelse õppe korraldamine eesti emakeelega lastele võimatu, sest eestikeelsetesse koolidesse suunatakse ebaproportsionaalselt palju eesti keele oskuseta Vene ja Ukraina lapsi.

Umbkeelseid venelasi ja ukrainlasi suunatakse eesti koolide suvalistesse klassidesse suvalisel ajal, kus nad lihtsalt istuvad või rikuvad korda ja sõltuvalt sellest, kas õpetaja oskab vene keelt või mitte, on kaks varianti: esimene variant on see, et pool tundi viiakse läbi eesti keeles ja pool aega tõlgitakse seda vene keelde ja teine variant on, et umbkeelsed üldse tunnis ei õpi ja neile teeb pärast tunde mõni vene keelt oskav õpetaja lisatunnid.

Eesti õpetajatele on pandud kohustus osata vene keelt ja õpetada ka vene keeles, kuigi seda pole üheski seaduses kirja pandud. Eestis on vaikimisi kehtestatud kaks riigikeelt, see olukord ei vasta põhiseadusele ja kahjustab riigikeele positsiooni.

Eestikeelsele õppele ülemineku ja hariduse kvaliteedi tõstmise ülla sildi all toimub hoopis eesti keele vaesestamine, kuigi keeleseadus ei luba vähemusrahvaste kaitsmise käigus kahjustada eesti keelt.

Õpetamine lihtsustatud eesti keeles eesti- ja venekeelsetele õpilastele koos, võtab eesti emakeelega lastelt võimaluse kandideerida järgmisele õppetasemele ja on ideoloogiline vägivald, millega võetakse rahvusidentiteet nii eestlastelt kui venelastelt.

Argumendid ei langenud viljakale pinnale
Alushariduse seaduses ei esine mitte kordagi sõna emakeel, eestikeelsele õppele ülemineku seaduses ja põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses on kaitsemehhanismid ainult muukeelsetele õpilastele aga pole mitte ühtegi eesti laste identiteedi, keele ega kultuuri kaitsemeedet.

Eesti valitsus ja riigikogu on hakanud kehtestama uut arusaama eesti keelest ja rahvusriigist. Meile öeldakse, et Eesti pole enam rahvusriik, vaid kodanike-riik ja on hakatud looma uut eestlastele ja venelastele ühtset riigi-identiteeti. Haridusminister Kristina Kallas väidab, et eesti keele positsioon peab muutuma nii, et see pole enam mitte «ühe konkreetse kogukonna privilegeeritud keel», vaid eesti keel on poliitilises ruumis ühine suhtluskeel. See väide pole põhiseadusega kooskõlas. Eestlased ei ole Eestis kogukond, eestlased on põlisrahvas ja eesti keel ei tohi muutuda lihtsalt muulastega suhtlemise keeleks, see on eestlaste identiteedi osa, mis on põhiseadusliku kaitse all.

Meie ettepanekud kultuurikomisjonis olid vajalikud, et peatada eesti lasteaedade ja koolide muutumine muulaste keeltekoolideks ja eestikeelse keelekeskkonna muutumine venekeelseks ning peatada eesti laste hariduse kvaliteedi langus. Kodanikuliikumine «Eesti kool on eesti keele kodu» tegi eesti keele kaitseks kolm ettepanekut.

Kolm kultuurikomisjonile tehtud ettepanekut
Esiteks. Eesti kooli astumiseks on vajalik sooritada keeletest, et ebapiisava keeleoskusega ja täiesti keeleoskamatud ei saaks eesti klasside õppetaset alla tuua ja kulutada aineõpetajate aega keele õpetamisele, mis ei ole aineõpetajate töö ja milleks aineõpetajal pole kohustust. Eesti keele õpetamine võõrkeelena toimub hoopis teistsuguse metoodikaga, kui emakeele õpetamine.

Teiseks. Kehtestada eesti koolides 10 protsenti muukeelsete õpilaste osakaalu piirmäär – see on päriselus tõestatud osakaal, mida saab integreerida. Samuti tagab see eesti lastele nende õiguse eestikeelsele keele- ja kultuurikeskkonnale ja parimale võimalikule hariduskvaliteedile, mis on iga eesti lapse kui eesti kultuurikandja õigus.

Kolmandaks. Kooli hoolekogul on õigus kehtestada eesti kooli territooriumil, kus on eesti emakeelega õpilased, suhtluskeeleks riigikeel. Nii nagu Brüsselis valloonide ja flaamide koolides. Omavaheline suhtlemise keel peab eesti koolis olema eesti keel, kuna eesti koolides õpivad eesti lapsed, kellel on õigus eestikeelsele keelekeskkonnale eesti koolis, mis on eesti keele kodu.

Üleminekukoolides ja keelekümbluskoolides otsustavad kooli juhtkond ja vanematekogu, millises keeles räägitakse vahetundides. Üleminekukoolid ja keelekümbluskoolid on need koolid, kus muulased saavad viibida oma emakeelses keelekeskkonnas, kui kooli juhtkond nii otsustab.

Eesti lapsed ei pea olema lõimumispoliitika katsejänesed ega keelekümbluse praktikum, neil on põhiseaduslik õigus kasvada ja õppida vabas Eestis eestikeelses keele- ja kultuurikeskkonnas.

Kahjuks ei langenud meie argumendid viljakale pinnale. Pärast meie esitlust võttis sõna komisjoni liige Margit Sutrop, kelle jutu lühike kokkuvõte on, et eesti õpetajad on ebakompetentsed ja peavad kursustele minema.

Margit Sutrop, kes toob alati igal pool ühe ja sama näite, kuidas tema nägi Saksamaal, et ühes klassis olid kaks sakslast ja ülejäänud türklased, aga kõik rääkisid saksa keeles. Väitis ta, et kui õpetaja ei saa sellistes klassides õpetamisega hakkama, kus on 10 venekeelset eesti keelt mitteoskavat ja 15 eestikeelset õpilast, siis see on õpetaja professionaalsuse küsimus ja õpetaja peaks minema täiendkoolitusele.

Ei saa süüdistada õpetajaid
Võrdlus Saksamaaga on kohatu. Saksamaa on suur riik, suurrahva mentaliteediga, aga Eesti on väikeriik, kes peab suutma toime tulla ühe suure keelerühmaga, kelle identiteedi hoidja ja toitja on meie kõrval 140 miljoni inimesega riik.

Saksamaal on umbes 85 miljonist inimesest 15 protsenti mittesakslased ja neist omakorda 36 protsenti ELi kodanikud. Mujal riikides on kooli mineku eelduseks keeleoskus. Haridusameti andmetel on Tallinnas koos Ukrainast saabunutega eesti- ja venekeelseid õpilasi juba pea pooleks. Ida-Virumaal on eestlasi alla 20 protsendi, eesti keele oskuse nõuet eesti kooli õppima asumisel pole, aga Margit Sutrop ütleb, et see on õpetajate kompetentsi küsimus, et nad hakkama ei saa. Ei ole võimalik 50 protsenti või 80 protsenti keeleoskamatuid ühe väikerahva hulka integreerida.

37-aastase staažiga õpetaja Erika Grossmann küsis pärast Margit Sutropi sõnavõttu, kus ta õpetajaid ebaprofessionaalsuses süüdistas, et kas keegi komisjoni liikmetest on kunagi klassi ees seisnud ja tundi andnud. Käe tõstis ainult Tõnis Lukas, kes peale Tartu Ülikooli lõpetamist 1987–1989 oli kaks aastat Rõngu 8-klassilise Kooli õpetaja.

Ministeerium propageerib lugupidamatust eesti keele vastu
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov, kes järgmisena sõna võttis, väitis, et eesti koolis eesti keele oskuse nõudmine on põhiseaduse vastane ja põhjendas seda põhiseaduse paragrahviga 12 – kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Keeletesti tegemine pole diskrimineerimine, see on õppimise eelduse selgitamine. Meie poliitikute silmis tähendavad võrdsed õigused seda, et kõik oleksid võrdelt kehva haridusega.

Haridusministeeriumi ametniku väide moonutab tõde. Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab hoopis seda, et kõikidele inimestele kehtivad seadused ühtemoodi, mitte seda, et kooli sisseastumisel ei või teha testi.

Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk väitis, et eesti koolis eestikeelse suhtluse kehtestamine kooli sisekorra eeskirjadega on põhiseaduse vastane. See on põhiseaduse vastane väide! Keeleseadus kaitseb eesti keelt. Eestis on eestikeelsed koolid, keelekümbluskoolid ja üleminekukoolid, igal perel peab olema võimalik valida perele sobiv kool. Üleminekukoolis saavad lapsevanemad ja kooli juhtkond otsustada oma koolis kehtiva korra üle, aga kui muu emakeelega lapse vanem teeb teadliku valiku ja laps läheb eesti kooli, mis on eesti keele kodu, siis on ta teadlik, et selles koolis toimub kogu suhtlus eesti keeles.

Kui klassis on erineva keeletasemega ja erineva kultuuritaustaga õpilased, siis ei ole võimalik õppida nii, et eesti lapsed saaksid oma võimetele vastava parima hariduse emakeeles ja muukeelsed õpivad eesti keelt ja kirjandust võõrkeelena. Kuidas on võimalik eesti emakeelega lapsel sellises klassis omandada oma emakeel kõrgtasemel, teha riiklik kooli lõpueksam teiste eesti lastega võrdväärselt ja konkureerida edasi õppimisel, kui ta õpib lihtsustatud õppekava alusel eesti keelt võõrkeelena?

Eesti keele kasutamine eesti koolis on elementaarne lugupidamine Eesti riigi, eesti keele ja teiste õpilaste vastu, kes vene keelt ei valda. See, et suhtlus kooli territooriumil käib kohalikus keeles on nii kogu tsiviliseeritud maailmas ja Eesti ei ole enam ENSVs, et siin peaks endiselt vohama suhtluskeelena vene keel.

Kahjuks propageerib HTM lugupidamatust eesti keele vastu. Samuti propageerib eesti keele mittekasutamine vahetunnis segregatsiooni, vene- ja eestikeelsete kampade teket ja rahvastevahelist vaenu, sest eesti õpilased ei mõista vene keelt ja ei peagi mõistma. Rahvusvahelistes projektides on nõue, et räägitakse vaid seda keelt, kui seda tuldi õppima, sama kehtib eesti koolides, suhtlus käib kõikidel eesti keeles.

Probleemi lahendamine peab algama tipust
Hariduse nivoo tõmmatakse alla, eesti laste säravad tipud nülitakse maha, keeleoskamatute väike kasu ei kaalu üles eesti laste hariduse kvaliteedi suurt kadu. Kõrge õpitulemusega õpilastest saavad sotsiaalselt kohanenud, kujutlusvõimelised, enesekindlad, elurõõmsad ja vastutustundlikud inimesed. Praeguse eksperimendi tulemusel kasvavad madala õpitulemusega õpilastest sotsiaalselt vaenulikud, kujutlusvõimeta, ängis, ebakindlad ja hoolimatud inimesed. Juba on juhtunud, et erineva emakeelega laste ja lastevanemate vahel on konfliktid.

«Eesti kool on eesti keele kodu» esindaja pedagoogika teadusmagister Marika Laurik tõi välja, et sel sügisel avaldati Soomes ulatusliku uuringu tulemused, millest selgus, et suurem osa immigrandi taustaga lastest ei saavuta koolis kunagi ühiskonnaelus osalemiseks vajalikku keele- ja teadmiste taset. Erandina on see võimalik rühmades, kus teise emakeelega õpilasi on alla 10 protsendi. Kui immigrandi taustaga õpilasi on üle 20 protsendi, siis kannatavad kõik õpilased.

Küsimusele, kas eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu koostamisel on tehtud mingeid analüüse või uuringuid, hakkas komisjoni esimees ette lugema lõiku mingist uuringust ja kui kakskeelse lapse vanem Carmen Ojar küsis, et kui suur on seal integreeritavate osakaal, vastas kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, et seda ma ei oska öelda, see on nii pikk uuring, ma pole jõudnud seda läbi lugeda. Seejärel vaatas koosoleku ruumis abi otsiva pilguga ringi ja tuli välja, et ükski komisjoni liige polnud seda uuringut lugenud, kuigi alushariduse seaduse lõpphääletus oli järgmisel päeval.

Juba on eesti lapsi hakatud eesti-vene segakoolidest ära võtma – kellel on võimalik, paneb lapse tasulisse kooli ja üha enam kuuleme õpetajatelt, et nad ei soovi Eesti Vabariigis eesti koolis õpetada vene keeles ja kaaluvad õpetajaametist lahkumist. Selle tagajärjel asenduvad meie professionaalsed kvalifikatsiooniga eesti õpetajad muukeelsete õpetajakutseta õpetajatega ja probleem läheb aina hullemaks.

Eesti riigis ei tule eesti keele kehtestamisega alustada mitte kõige tillematest ja kõige nõrgematest, alles oma eluteed alustavatest lastest, seda tuleb alustada riigi- ja omavalitsuse asutustest, ametnikest.

Esimesena võiksid eesti keelele üleminekul eeskuju näidata Eesti Vabariigi riigikogu, Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Vabariigi valitsus, kes võiksid oma ametlikud veebilehed teha riigikeelseteks ja lõpetada võõrkeeltesse dubleerimise, et muukeelsetel oleks motivatsioon ja vajadus osata eesti keelt.

Eesti-vene segakoolide eksperiment tuleb lõpetada, eestikeelsele õppele ülemineku, alushariduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse lisada meetmed eesti laste identiteedi, keele ja kultuuri kaitseks.

Kodanikuliikumise «Eesti kool on eesti keele kodu» liikmed
Eestisse tagasipöördunud lapsevanem Triin Teramäe

Lasteaia Sajajalgne direktor Eeva Holm

Loo kooli õpetaja Erika Grossmann

Viieaastase staažiga õpetaja, eesti keele ja kirjanduse MA eriala õppur Maarja Vinkel

Lasnamäelt Laagna gümnaasiumi lapsevanem Kati Busch

Mustamäe Gümnaasiumi kakskeelse lapse lapsevanem Carmen Ojar

Pedagoogika teadusmagister Marika Laurik

https://arvamus.postimees.ee/8164961/uh ... tsejanesed

[Kriku]

Pöördumises kasutatakse sõna "segakool" valesti - see tähendab ikka kooli, milles õpetatakse ühes asutuses mitmes eri keeles.

Üldiselt ütleb PGS § 20 lg. 1 väga selgelt, et

Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

§ 27 lg. 1 ütleb aga, et

Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool.

Nüüd on küsimus, mis saab piirkonnakooli õpilasest, kes ilmselgelt ei ole võimeline teistega koos õppima, sest ei oska piisavalt eesti keelt (kurttummade jaoks on erinorm sama § lg. 5 näol)? Ilmselt on tegu erivajadusega õpilasega, kellele kool peab pakkuma vajadusel pidevat tugispetsialisti teenust § 49 näol.

Nüüd on küsimus, mis saab, kui kool seda ei tee? Midagi ei saa . Lapsevanemal on ilmselt õigus seda nõuda, aga kõik lapsevanemad ei pruugi sellest huvituda.

Eesti õpetajatele on pandud kohustus osata vene keelt ja õpetada ka vene keeles, kuigi seda pole üheski seaduses kirja pandud.

Selle kohta ma ytlen nii, et kes ise käitub nagu lammas, sellega käitutakse ka nagu lambaga. Üldiselt on see suure osa meie pedagoogide kaadri probleem. Kui üritatakse panna juurde tööaega või muid tingimusi ületavaid kohustusi, siis tuleks otsustavalt keelduda - teatavasti ei ole koolidel järjekorda ukse taga. Seni, kuni õpetajad seda ei tee, seni neid ka mõõdutundetult ekspluateeritakse.

[Tsivilistinäru]

Postimees: ANDREI KUZITŠKIN ⟩ «Me ju hoiatasime!» Venekeelsed kommentaariumid näitavad rašismi kriitilist taset
"Facebooki venekeelsete gruppide kommentaatorid alandavad Eestit ja irvitavad Ukraina üle."
"Esialgne järeldus on järgmine: nad armastavad Venemaad, vihkavad Eestit ja Ukrainat."

https://arvamus.postimees.ee/8197983/an ... list-taset

Nii on - küll venelasest autor juba teab ja mina ka - töötan koos venelastega...
Aga "meie poliitikud" kiidavad avalikult "meie inimeste" riigitruudust...