Kliimamuutustest

[MadMan]

Energiateemas viidatud artikkel sobib ka siin lõimes tsiteerimiseks.
https://arvamus.postimees.ee/8156833/ag ... ppumissurm

Ja tõesti, ajakirjas Nature Geoscience just äsja publitseeritud mõõtmised näitavad, et alates 1940. aastast Maa pinna keskmise temperatuur on tõusnud võrdeliselt CO2 kontsentratsiooniga õhus üsna täpselt 1 kraad 100 ppm kohta. Kuigi teaduslikult ei ole veel selge, kuivõrd temperatuuri tõus on otseseoses CO2 kontsentratsiooniga – viimane kasvas ju kolmandiku võrra, temperatuur aga peaaegu kümme korda vähem ega tohiks üldse proportsionaalne olla – on need faktid siiski ajendanud vastutustundlikke riigijuhte eesotsas Euroopa Liiduga alustama ägedat võitlust süsihappegaasi emiteeriva majandustegevuse vastu, seades eesmärgiks süsinikuneutraalse energeetika lootusega piirata kliima soojenemist.

Loo teeb keerukamaks ka see, et lisaks süsihappegaasile soojendavad kliimat ka teised kasvuhoonegaasid, eriti metaan ja naerugaas, mille sisaldus atmosfääris samuti jõudsalt tõuseb. Pealegi, viitan siin akadeemik Ülo Manderile, on CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside kasvu peamiseks põhjuseks mitte niivõrd fossiilkütuste kasutamine ise, vaid üha enam globaalsed maakasutuse muutused ja isegi looduslikud ökosüsteemid, mille aineringe tasakaal on kliima soojenemise tõttu muutunud. Selle valguses on kohalike maavarade kasutamise piiramine Eestis suhteliselt väikese mõjuga.

[Kriku]

Siin on natuke tõlkes kaduma läinud. Viidatud artiklI autorid üritasid kontrollida lineaarset seost CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuri vahel.

[MadMan]

Üks värskem töö, mis uurib CO2 mõju temperatuurile maapinna läheduses. Teadlased leiavad antud töös, et CO2 kontsentratsiooni muutusel (100 -> 350 ppm) tekkiv mõju 5 m kõrgusel maapinnast võib olla kuni 0,3 K (Kelvinit) ja peale seda (350 -> 400 ppm) jääb muutumatuks. Enamus temperatuurimuutusi atmosfääris tulenevad selles hajunud päikesekiirgusest, vähemal määral otsesest päikesekiirgusest ja soojusvahetusest maapinna ning õhu vahel. Lõppseisukoht on, et CO2 mõju temperatuurile maapinna läheduses on väga väike.
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 3024015548

4. Conclusions
This work examines one-dimensional transient temperature changes due to conduction, and radiative heat transfer including collimated radiation as a function of longitude, latitude, and altitude, as well as diffuse radiation determined by absorption bands based on wavelength, temperature, and the concentration or pressure of carbon dioxide and water vapor. The effects of carbon dioxide concentration on atmospheric temperature near the ground surface are small. The temperature at 5 m above the ground increases by approximately 0.3 K and then maintains constant as carbon dioxide concentrations rise from 100 to 350 ppm and from 350 to 400 ppm over a 5-year period. As solar irradiation varies over time, increases in ground surface temperature lead to greater temperature differences between the ground surface and the air, as well as between the ground surface and the interior ground, causing energy loss to both the air and the interior ground. Enhanced heat convection to the ground surface due to decreased ground temperature results in temperature jumps around dusk. The temperature then remains relatively constant due to a balance between heat convection to the ground surface, heat conduction into the ground, and surface radiation to the air during nighttime. Temperature then increases as solar irradiation appears at dawn. The ground surface temperature increases primarily due to direct solar irradiation rather than solar absorption in the troposphere. Changes in air temperature near the ground over time are primarily influenced by the dissipation or absorption of diffuse radiation and heat conduction rather than direct solar irradiation, even though solar irradiation is greater than diffuse radiation and heat conduction. The magnitude of diffuse radiation typically exceeds that of heat conduction. Diffuse radiation is negative in the morning and early afternoon, becoming positive in the late afternoon and nighttime. Dissipation of diffuse radiation slows the temperature rise in the morning and has the opposite effect in the afternoon and nighttime. The gradient of diffuse radiation is dominated by the 15 µm absorption band of carbon dioxide in the morning, late afternoon, and nighttime, whereas the 4.3 µm band dominates in the early afternoon.

[OLAVI]

Kas nüüd jõuab uskumatutele pärale, et maksudega saab iga transpordiliigi kasumlikust muuta ja mõjutada nende kasutajaid, ka Eestis?
https://majandus.postimees.ee/8160290/j ... tite-hinda

Eesti liitub merendussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, paraku toob see kaasa laevapiletite ja meretranspordi kallinemise.

Heitkogustega kauplemise süsteem laieneb reisi- ja kaubalaevadele, mille kogumahutavus on vähemalt 5000 GT.
Eestis hakkab rakendatav süsteem mõjutama kümmet ettevõtet.

https://kliimaministeerium.ee/uudised/k ... ssektorile

Heitkogusega kauplemise süsteemi tulud tulevad osaliselt riiki tagasi. “Hiljuti tegi valitsus otsuse eraldada 25 miljonit heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest laevade ümberehitamise soodustamiseks Eestis. See aitab laevadel uutele puhtamatele tehnoloogiatele üle minna ning suurendab Eesti konkurentsivõimet,” selgitas kliimaminister Yoko Alender.

Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle atmosfääriõhu kaitse seadusega, mille kliimaministeerium 20. detsembril kooskõlastusringile saatis.
Süsteem laieneb alates 2024. aastast.
Esimesel aastal tuleb laevaomanikel maksta 40% heite eest, 2025. aastal 70% heite eest ja 2026. aastast kogu heite eest.

Huvitavat uut aastat!

[Some]

Eks alati saab oma laevadele mõne EL välise lipuriigi registreerida. Ega meil vist ainult riigile kuuluvad laevad ongi Eesti registris.

[OLAVI]

Eks alati saab oma laevadele mõne EL välise lipuriigi registreerida.
Ega meil vist ainult riigile kuuluvad laevad ongi Eesti registris.

Hea lohutus, et "rehepappi tehes" suudame naabritest "majanduslikult edukamad" olla.

[AMvA]

Eks alati saab oma laevadele mõne EL välise lipuriigi registreerida.
Ega meil vist ainult riigile kuuluvad laevad ongi Eesti registris.

Hea lohutus, et "rehepappi tehes" suudame naabritest "majanduslikult edukamad" olla.

Enamus kaubalaevu sõidab mugavus lipu all

[Fucs]

Oh, küll nad midagi analooge mitteomavat välja mõtlevad, kui see JOKKitamine massiliseks läheb.
Näiteks mingi EU sadamamaks laevadele, mis pole "liitunud merendussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga" vms.

[vanahalb]

Eks alati saab oma laevadele mõne EL välise lipuriigi registreerida. Ega meil vist ainult riigile kuuluvad laevad ongi Eesti registris.

Tavainimeste kasutatavatest laevadest sõidab Tallink ikka Eesti lipu all Tallinn - Helsinki liinil. Eckerö Line Soome lipu all . Kusjuures Ecerö on Ahvenamaa firma ja seal on erimajanduskord. No kui näiteks saata Soomest midagi Ahvenamaale (Soome osa) tuleb see seal lahti tollida, tollimaks maksta jms formaalsused justkui see polekski EL kuuluv piirkond.

Praegultki on juba laevapileti hinnas eraldi real saastetasu. Viimati jäi silma Tallinkil 4 EUR ots ja Eceröl 1 EUR. Vikingil mis on samuti Soome lipu all oli vist 1,5 või 2 EUR. Ma ei tea kas see raha libistatakse esialgu oma tasku või tuleb tõesti kuhugi ühiskassasse maksta.

Kaubalaevad sõidavad enamuses mugavuslippude all ja mõni satub heal juhul kord aastas kuhugi EL sadamasse.

[Madis Reivik]

Energiateemas viidatud artikkel sobib ka siin lõimes tsiteerimiseks.
https://arvamus.postimees.ee/8156833/ag ... ppumissurm

Ja tõesti, ajakirjas Nature Geoscience just äsja publitseeritud mõõtmised näitavad, et alates 1940. aastast Maa pinna keskmise temperatuur on tõusnud võrdeliselt CO2 kontsentratsiooniga õhus üsna täpselt 1 kraad 100 ppm kohta. Kuigi teaduslikult ei ole veel selge, kuivõrd temperatuuri tõus on otseseoses CO2 kontsentratsiooniga – viimane kasvas ju kolmandiku võrra, temperatuur aga peaaegu kümme korda vähem ega tohiks üldse proportsionaalne olla – on need faktid siiski ajendanud vastutustundlikke riigijuhte eesotsas Euroopa Liiduga alustama ägedat võitlust süsihappegaasi emiteeriva majandustegevuse vastu, seades eesmärgiks süsinikuneutraalse energeetika lootusega piirata kliima soojenemist.

Loo teeb keerukamaks ka see, et lisaks süsihappegaasile soojendavad kliimat ka teised kasvuhoonegaasid, eriti metaan ja naerugaas, mille sisaldus atmosfääris samuti jõudsalt tõuseb. Pealegi, viitan siin akadeemik Ülo Manderile, on CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside kasvu peamiseks põhjuseks mitte niivõrd fossiilkütuste kasutamine ise, vaid üha enam globaalsed maakasutuse muutused ja isegi looduslikud ökosüsteemid, mille aineringe tasakaal on kliima soojenemise tõttu muutunud. Selle valguses on kohalike maavarade kasutamise piiramine Eestis suhteliselt väikese mõjuga.

Veel üks tsitaat auväärses eas akadeemikult:
"Aga teadus pakub vaid üldisi tõdesid."

Mida see tähendab ? Et ülim tõde on kirjas partei põhikirjas või talmudis ? Ainult teadus pakubki meile tõde ja seegi tõde pole absoluutne, alati on võimalus et tuleb veel täpsustada.

Väide et "kolmandik kasvu" põhjustas "ainult" "kümme korda väiksema" temp kasvu on absurdne, eriti kui inimene ennast teadlaseks nimetab. Et siis arvestame ainult nähtusi kus seos on 1:1 ja muu on jama ?

Ja metaan.. selle eraldumine kasvab temperatuuri tõustes, mis on päris hull lugu. Metaani "toodang" inimkonna poolt ei ole kasvanud pooltki nii hullusti kui CO2, metaani eraldub sulavast igikeltsast jms.

https://www.sciencedirect.com/science/a ... 3024015548

See uurib komplekse nähtuse ühte parameetrid ja mingid üldistused on mõttetud. Ei ole tegemist mingi kliimasoojenemist "ümberlükkava" teosega.
Tasub lugeda, mitte lihtsalt linkidega vehkida.

[vanahalb]

Metaan on maagaas. Inimkond seda eriti juurde ei tooda , küll aga paiskab atmosfääri. See on naftapuurimise kõrvalprodukt ning lisaks gaasimaardlad. Venelased, head mehed, panevad vähemalt tule otsa kui keegi osta ei taha või transport keeruline on. Seda muidugi ei pea niimoodi põletama, võib ka atmosfääri lasta.

Kui ajalugu paarkümmend aastat tagasi kerida oli maagaas väga perspektiivne kütus. Ma olen küll lugenud et 300 korda hullem kasvuhoonegaas kui CO aga ju polnud siis teadlastel vastavaid suuniseid ja valitsusel maksustamismetoodikat.
Tänapäeval keegi gaasiautot suurt ei propageeri. Muteada võeti Rootsis gaasibussid käigust maha keskkonna saastamise tõttu. Isegi kui gaasi põletada satub põlemata metaan atmosfääri sest kõik ei põle ära.

Kunagi panin siia foorumisse lingi kus soomlased mõõtsid Läänemere laevade metaanijälge. Tallinki uhiuuel gaasilaeval oli selline lont taga et rohelise pilguga vaadates oleks tulnud päevapealt kasutuskeeld anda .

Kui ma siin enne tõin võrdluse et Tallinki moodsal gaasilaeval on emissiooni tasu 4 EUR ja Ecerö iidvanal surmakünal 1 EUR võib see ka kasutatavast kütusest sõltuda.

[Madis Reivik]

Tallinki uus metaaniküna tundub küll päris puhas, tekil olles on nii värske õhk, vanadel laevadel oli suht kõva diislilebra.
Aga metaan on tõesti probleemiks, eriti madalatel koormustel, praegu vist tehaksegi (või tehti juba ära) süsteem kaldaäärseks väliseks elektritoiteks - peamasin on väga halb madalal koormusel töötamiseks

https://cris.vtt.fi/ws/portalfiles/port ... 2-main.pdf

Täiskoormusel 2.5g /kWh aga 12% koormusel 22g/kWh

Kui peamasin kütab noh.. mingi 25MW äkki ? Siis tunnis 62 kg metaanileket. Kui see on ekvivalentne (1:80 suhtes ) siis justkui 5000kg CO2 tunnis.

Kui tunnis kulub 4 tonni gaasi (hinnang) ja arvestada et dislat kuluks samapalju ja väidetavalt 1:2 on CO2 parem CH4 kasutamisel siis.. kokkuvõttes sama kasvuhoonegaaside koguse suurusjärk kui dislal.
Aga haisu pole. Ja ilmselt metaanileket suudetakse ka vähendada aja jooksul (katalüsaatorid jms).

Lisaks, liinilaeval on vist see eelis et mootor enamuse ajast töötab ja paakidest kulub piisavalt kiiresti gaasi, pole vaja ekstra ventileerida.

Kuradi saatan oma detailides...

[Kriku]

Metaan on maagaas. Inimkond seda eriti juurde ei tooda , küll aga paiskab atmosfääri.

Toodab ikka:

Agriculture methane emissions come from three main sources:2

* Enteric Emissions (73%): Enteric methane is formed in the digestive system of ruminant animals (e.g., cattle, sheep, goats, buffaloes, camels) when food is being broken down by microorganisms in the rumen, one of their stomachs. Ruminants expel this methane, mainly by burping (95%).
* Manure Management (7%): When manure from ruminants and other livestock is stored, it releases methane as it is broken down by microorganisms.
* Rice Production (20%): When rice is grown, fields are flooded and bacteria in the soil breaks down organic matter and release methane.

https://www.catf.us/2024/10/acceleratin ... portunity/

[Madis Reivik]

Tallinki laev = 3500 lehma, ligikaudne hinnang

Siiski, Tallinki laev on vist kasulikum ja teenindab rohkem inimesi kui 3500 lehma. Seega säästlikum.

[vanahalb]

3500 lehma - Eesti keskmise toodanguga ca 37 000 tonni piima aastas.
Tallinki laev - kes on Eestis on Eestis ja kes Soomes see Soomes. Pole vaja kogu aeg edasi-tagasi aerutada