Soome kaitsevõime

[affa]

Soome jalaväe aastaraamat 2024. Usin lugeja leiab siit palju huvitavat, muuhulgas õige vastuse Trumm vs. ülejäänud vaidluses "Kes on jääkäri?"
https://jalkavaensaatio.fi/wp-content/u ... V-2024.pdf

[Leo]

https://yle.fi/a/74-20134169

Puolustusministeri Antti Häkkänen on valtuuttanut Puolustusvoimat hankkimaan 155 millimetrin tykistön panosruutia Nammo Vihtavuori Oy:ltä.
Nyt hankittavaa tykistön panosruutia käytetään muun muassa kenttätykkien ja panssarihaupitsien laukausten panosten valmistuksessa. Hankinnan kotimainen työllisyysvaikutus on arviolta 75–80 henkilötyövuotta ja hankinnan arvo on 16,7 miljoonaa euroa. Hankinta sisältyy puolustushallinnon suunniteltuun budjettikehykseen.

SKJ ostab 16 milj € eest 155 mm haubitsatele uut püssirohtu, selle valmistamiseks kulub 75-80 tööaastat.

[mart2]

https://yle.fi/a/74-20134169
... työllisyysvaikutus on arviolta 75–80 henkilötyövuotta ...
... SKJ ostab 16 milj € eest 155 mm haubitsatele uut püssirohtu, selle valmistamiseks kulub 75-80 tööaastat.

Täpsustus, kuna soome keelt ei valda: kas on mõeldud, et annab tööd 75-80 inimesele aastas?

Ette tänades ja head uut aasta soovides!

[Vetu]

Hanke maht annab 70-80 inimese aastase töö välja. Ehk et pool aastat ja 150 inimest või 2 aastat ja 35 inimest.

[mart2]

Selge!

Tänan!

[kaur3]

Soome ostab 28 miljoni EUR-i eest suurtükimoonale PGK (precision guidance kit) komplekte. Aastad tagasi oli 1 tk hind 10 000 USD. Selle hinnaga saaks soomlased 2900 tk.
https://www.defmin.fi/ajankohtaista/tie ... s#9bc27d64

[affa]

Pikem lehelugu kaur3 viidatud tehingust.
https://www.hs.fi/suomi/art-2000010938890.html

[Kapten Trumm]

Soomes oli äsja üllitatud mingi julgeolekupoliitiline dokument, mida Harri Tiido Vikerraadios refereeris.
Kõrva jäänud olulised punktid:
1. relvajõudude SA koosseis endiselt 280 tuhat
2. tulevaste aastate prioriteet on uuesti maavägi (peale hävitajate ja uute korvettide hankeid)
3. kaudtulerelvastus on endiselt 800 suurtükki (st mingit vene suurtükkide massutiliseerimist lähiajal ei tule)
4. tsiviilvaldkonnas suurem rõhk elutähtsate teenuste tagamisele ja tsiviilide elus-söönud hoidmisele (kui üldise vastupanutahte alustala).

[affa]

Soomes oli äsja üllitatud mingi julgeolekupoliitiline dokument, mida Harri Tiido Vikerraadios refereeris.
Kõrva jäänud olulised punktid:
1. relvajõudude SA koosseis endiselt 280 tuhat
2. tulevaste aastate prioriteet on uuesti maavägi (peale hävitajate ja uute korvettide hankeid)
3. kaudtulerelvastus on endiselt 800 suurtükki (st mingit vene suurtükkide massutiliseerimist lähiajal ei tule)
4. tsiviilvaldkonnas suurem rõhk elutähtsate teenuste tagamisele ja tsiviilide elus-söönud hoidmisele (kui üldise vastupanutahte alustala).

Valitsuse kaitsepoliitika ülevaade
Inglise keeles
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bit ... sAllowed=y
Soome keeles
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bit ... sAllowed=y

[A4]

Soomes oli äsja üllitatud mingi julgeolekupoliitiline dokument, mida Harri Tiido Vikerraadios refereeris.
Kõrva jäänud olulised punktid:
1. relvajõudude SA koosseis endiselt 280 tuhat
2. tulevaste aastate prioriteet on uuesti maavägi (peale hävitajate ja uute korvettide hankeid)
3. kaudtulerelvastus on endiselt 800 suurtükki (st mingit vene suurtükkide massutiliseerimist lähiajal ei tule)
4. tsiviilvaldkonnas suurem rõhk elutähtsate teenuste tagamisele ja tsiviilide elus-söönud hoidmisele (kui üldise vastupanutahte alustala).

Soome suurtükiväe tuleviku osas tasuks ikka lugeda dokumenti ennast, mitte lähtuda Harri Tiidolt kuuldud refereeringust.

Numbrit ’800 suurtükki’ on selles raportis mainitud vaid ühel korral, ühe graafiku peal peatükis, mis kirjeldab Soome kaitsejõudude PRAEGUST suurust ja numbreid. Küll aga tõdetakse selles tänast olukorda ja lähiaja trende puudutavas peatükis otsesõnu, et Soome maaväe võime viia läbi liikuvaid operatsioone nõrgeneb 2030. aastatel märgatavalt, kui ei hoita üleval Soome tänase tanki- ja jalaväelahingumasinate pargi lahinguvõimet ning ei asendata oma elutsükli lõppu jõudvat varustust uute võimetega. Järgmises paaris lauses ilmneb ka, mida siis peetakse nendeks aeguvateks ja väljavahetamist (st mitte moderniseerimist) vajavateks süsteemideks: nendeks on jalaväe lahingumasinad (st senised BMP-d), pioneeride silla-süsteemid ning maavägede lähilahingut toetav suurtükivägi ja miinipildujad. Ehk siis mh needsamad sajad 122mm D-30-d. St otsesõnu öeldakse välja, et need suurtükid on jõudmas oma elutsüklilõppu ja tuleb välja vahetada.

Järgmises peatükis, selles mis käsitleb siis seda, mida järgmistel aastatel tegema tuleks hakata, öeldakse suurtükiväe kohta ühes lõigus kokkuvõtvalt niimoodi: raporti poolt kaetava perioodi jooksul, st järgmise 4 aasta jooksul, tuleb teha otsus oma elütsükli lõpul oleva kerge järelveetava suurtükiväe asendamisest. Järgmises lauses: suurtükiväe tulejõu arendamisel võetakse arvesse tegevuskeskkonna nõudmised pikamaa-tulede kasutamisese osas ning vägede vahetu lahingu toetamisest kui ka võimest tuvastada vastase tuleüksuseid (st counter-battery võime). Punkt.

Ehk teisisõnu loen mina sellest paberist välja, et need sajad D-30-d lähevad siiski utiili, otsus millega ja mismoodi need asendada tuleb teha järgmise 4 aasta jooksul, aga milliseks kujuneb siis lahendus, seda paber ei ütle (ja ilmselt ei tea seda ka soomlased ise veel täna), küll aga tuleb – kui ma õigesti aru sain – leida tasakaal pikamaa-tulede ja vägede vahetu, lähilahingut tagava suurtükiväe osas.

Lisaks mainitud kaudtulesüsteemidele sedastab raport, et moderniseerimist, väljavahetamist või täiendamist vajavad ka Soome maaväe tankid, jalaväe lahingumasinad, side- ja juhtimissüsteemid, vägede õhutõrje, pioneeerivahendid. Samuti alustatakse käsitulirelvade uuendamine (st need uued automaadid), kuid selle mahu ja ulatuse kohta tuleb teha millalgi eraldi otsust (st ilmselgelt ei torma soomlased ostma uusi automaate kogu oma 280 000 SA-struktuurile.

Nenditakse veel, et see Soome maavägede moderniseerimine 2030. aastatel läheb maksma vähemalt sama palju, kui praegused suured lennuväe- ja laevastiku moderniseerimisprogrammid, st suurusjärgus mitte vähem kui 10 miljardit eurot. Väga delikaatselt ja läbi lillede annab raport minu hinnangul mõista, et hetkel selle kõige jaoks selget ja kindlat rahastamisotsust tegelikult pole.

[Kapten Trumm]

Soome üksustes on täna need rasked K9-d ju operatiivüksuste relvastuses, kergejalaväest koosnevad regionaalsed üksused (mis kannavad tänases doktriinis põhiraskust) on seal D-30 peal. Nende utiliseerimine tähendab vajadust soetada asemele midagi analoogselt (kerge veetav haubits) või loobuda senisest rajust kaudtuletoetusest (mis tundub kahtlane). Aga seal on juttu ka K9 juurde ostmisest. Raske, tanki kaalus haubits kergejalaväe lahingugrupi tuletoetusosises sobib nagu sadul sea selga. Sama lahingugrupp ise liigub ju valdavalt rekvireeritavate veoautodega.

See "kerge veetav" võib olla siis mingi tänapäevasem 105 või äkki 155 mm M777

Aga noh, märkimisväärne on ka see, et senised hüüdlaused senise suure suurtükiväe asendamisest 90 K9-ga paistavad ka häbelikult laualt kaduma, hea seegi. 90 K9-st ei jaguks isegi tänaste operatiivüksuste suurtükipataljonide relvastamiseks, osa neist peab ikkagi jääma millegi muu peale.

[A4]

Elame-näeme, aga ma oleks väga skeptiline selles osas, et soomlased asendavad oma senise lähilahingut toetava järelveetava suurtükiväe mingi uue järelveetava süsteemiga.

Üldiselt tundub soomlaste mõtlemine ja retoorika liikuvat selgelt selles suunas, et järelveetavad või siis teisisõnu mitte-iseliikuvad süsteemid on tänapäeva lahinguväljal ebapiisava hukukindluse ja laskekaugusega (läbi selle, et tulepositsioonid peavad vastasest liiga kaugel olema võrreldes iseliikuvate süsteemidega). Mingeid häid ja kuskil juba laialdaselt tootmises või kasutuses olevaid iseliikuvaid (aga üldiselt ka moodsamaid järelveetavaid) 105mm süsteeme väga turul pole ning ma ei usu, et Soome sooviks sellist asja ise hakata arendama. Eriti veel olukorras, kus üldiselt kipub ka kaliiber 105mm niikuinii pigem muutuma selliseks mahakandmisele minevaks kaliibriks.

155mm järelveetavate M777 süsteemide (millede tootmist vist vaikselt lääneriikides isegi taastatakse) probleem lisaks sellele hukukinlduse probleemile seisneb nende suhteliselt kõrges hinnas, mis olukorras, kus soomlastel oleks neid süsteeme ilmselt vaja sadades, oleks päris suur probleem. Ja sellise hinnasildi juures tekiks kohe ka juba küsimus, et miks siis parem u sama raha eest osta või arendada ise mingi iseliikuv variant.

Ja muide iseliikuva ratastel 155mm süsteemi arendamisega ongi Soome vist algust teinud, kasutades selleks ära oma seniseid, isetoodetud 155mm süsteeme. Kas nende iseliikuritega kavatsetakse just lahendada ära maaväeüksuste lähitoetuse küsimus, ei oska mina pakkuda. Pigem kipun arvama, et 155mm ratastel iseliikurid oleksid (sarnaselt Eesti Caesaritele) mõeldud ikkagi mingiks operatiivtasandi vahendiks.

Seda kõike arvestades ei oleks ma väga üllatunud, kui soomlaste tulevane lahendus seisneks hoopis nendes pisut varem käsitletud 120mm miinipildujates logistikaautode peal. Jah, ma tean väga hästi, et 120mm miinipildujaga ei saa teha päris kõiki samu asju või sama „kvaliteediga“, mida saab teha traditsioonilise suurtükiväega. Aga oma kuluefektiivne iva siin siiski oleks – miinipildujad ise on suhteliselt odavad ja Soomes kohapeal vajadusel toodetavad. Nende veermikud (logstikaautod) on samuti suht odavad, eriti kui neid selleks tarbeks massiliselt hankida. 120mm miinipildujate laskekauguse probleemi maandaks mõnevõrra seesama mobiilsus. Logistika ja järeleveo osas muutuks asi pisut lihtsamaks – madalama taseme maaväeüksuste ainsaks kaudtulemoonaks jääkski vaid 120mm miinid tänaste 120mm miinide ja 122mm mürskude asemel.

Aga nagu ma ütlesin – elame-näeme.

[Kapten Trumm]

See on tavapärane, kuid kahjuks ekslik narratiiv, et Soomes suudetaks 122 süsteeme asendada 120 MP-dega, laskeulatuse vahe on selleks liiga suur ja nn kujundava süvalahingu ulatus sõltubki sellest, mis kaugusele su orgaaniline tuletoetus ulatub. Praktiline ulatus 6 vs 10 km on päris suur vahe ja suurtükiväe kaugus sellest arvust alles algab.

Jutt on siis praegu ainult regionaalsetest üksustest, operatiivüksused on natuke ägedamate suurtükkidega.

[tommy]

Numbrit ’800 suurtükki’ on selles raportis mainitud vaid ühel korral, ühe graafiku peal peatükis, mis kirjeldab Soome kaitsejõudude PRAEGUST suurust ja numbreid.

Kui võtta arvesse torude arv, mis relvastusest välja viidud ja arv mis Ukrainale tarnitud, siis ainult tont teab, kuskohast see number üldse saadud on...
Mis puutub sellesse õnnetusse 122-mm, kaliibrisse, siis see saab käesoleva aastakümnega minevikuks. Moon läheb(ja tegelikult torud kah) muudkui aga hohollidele täienduseks..

[kangelaspioneer]

Kust pärineb arvamus, et järelveetavad nii kergesti hävitatavad on? Ma kaldun pigem vastupidisele seisukohale.
Järelveetav on raskemini avastatav, selle logistiline saba on väiksem ja raskemini avastatav.
Kui droonid või kaudtuli pihta tuleb, on iseliikuv suure tõenäosusega rivist väljas ja vajab remonti vähemalt välitöökojas, aga võib-olla ka korralikus, hästivarustatud töökojas. Selle sinna transportimine on omakorda keeruline ettevõtmine.
Järelveetav on palju lihtsama ehitusega ja suuremas ulatuses kohapeal remonditavad. Kui relv on taastamiskõlbmatu, saab sellelt ikkagi hulga varuosi.

Kindlasti pole see küsimus mustvalge, aga järelveetavaid suurtükke maha kanda ja aegunuks lugeda on kindlasti vara.