Siis kui kaob vool!

[lennumudelist]

Kõrvalmärkus: meil võib olla lähipäevil saabumas lume kogus, mis võib maakohtades õhuliinidele puid peale kukutada ja muud halba teha.

Tulekul on tugev torm! Kahe päevaga lisandub kuni 50 cm lund

Elades seal, kus vald harva sahkab, panen ise küll vaimu ja labida valmis, aga kummastki vaevalt jätkub - 50 cm lund kahe päevaga blokib mu kodutee üsna kindlasti ära, eriti kui see tuiskab (ajab vaalud üles). Kavatsen auto sinna kanti jätta, kus sagedamini sahad käivad. Küll sealt juba kuhugi kaevuda jõuab.

Akupanka õnneks see ei morjenda.

[Rebane11]

Pärast valdade ühinemist oli meil selline seis et vallateed aeti lahti, aga need jupikesed väravani jäid kinni. Sai valla kodulehel sellest teavitatud, esialgu olid ametnikud härga täis, aga kisajaid lisandus ja mingi päästeklausel ka ütleb et omavalitsus peab kindlustama juurdepääsu päästjatele. Hajaasulate maksumaksjale on lumetõrje ju ainus teenus, mida saada võivad. Keskuulitsa säravatest tuledest, lilleklumpidest ega siledatest trotuaaridest tema ju osa ei saa.
Praegu aetakse väravani (aeti, sel talvel pole põhjust olnud, aga vast ikka) ja selle viimase mõne meetri kuidagi ikka saab.

[OLAVI]

Sinu viidatud lehel on ju hoiatus suurelt kirjutatud ja loe oma kolmefaasilised koduseadmed kokku ning vaata, et kuidas saad seda kasutada.
https://genekas24.ee/toode/bensiinigene ... 0(400%20V)!

Kasutage kolmefaasilist generaatorit ainult kolmefaasiliste tarbijate jaoks (400 V)!

...
Ilmselt tahtsid öelda, et 3-faasilise toitepesa faase ei tohiks 1-faasiliste tarbijate vahel meelevaldselt laiali jagada.

Selle kohta olen vist juba piisavalt kirjutanud aga hetkel juhtisin tähelepanu müüja poolt kirjutatud hoiatusele.
(Pead eespoolt otsima.)

[Fucs]

Siin targad inimesed koos...
Mul tekkis üks teistsugune küsimus, millest ma mõhkugi praegu aru ei saa.
Kas keegi pädev palun selgitaks võhikule, kuidas on seotud tarbijate võrguelektrienergia tarbimise hulk, võrgu ja võrguseadmete (liinid, alajaamad jne) kulumise ning remontimise ja hooldusvajadusega?


Aitäh!

[Madis Reivik]

Seotud on nii, et kõige halvem on koormuse muutlikkus. Trafode isolatsioon jms kulub kahel põhjusel - elektriväli (see ei sõltu koormusest) ja temperatuur, see omakorda jälle jaguneb kaheks - kõrgem temperatuur vanandab materjale ja temperatuurimuutus tekitab "roomamisväsimust" mis ka kulutab kontakte jms.
Seejuures, alumiiniumjuhtmed on palju tundlikumad muutliku koormuse suhtes aga noh vask on jälle hirmus kallis kasutada.

Ideaalne oleks muutumatu koormus.

Lisaks oleks veel hea kui tarbitakse siinusvoolu, harmoonilised lammutavad samamoodi trafosid ja isolatsiooni. Aga kõiksugu hiina imed mõjuvad negatiivselt võrgule (inverterid ja laadijad jms jama).

[Fucs]

Aitäh!

[otsija86]

Seotud on nii, et kõige halvem on koormuse muutlikkus. Trafode isolatsioon jms kulub kahel põhjusel - elektriväli (see ei sõltu koormusest) ja temperatuur, see omakorda jälle jaguneb kaheks - kõrgem temperatuur vanandab materjale ja temperatuurimuutus tekitab "roomamisväsimust" mis ka kulutab kontakte jms.
Seejuures, alumiiniumjuhtmed on palju tundlikumad muutliku koormuse suhtes aga noh vask on jälle hirmus kallis kasutada.

Ideaalne oleks muutumatu koormus.

Lisaks oleks veel hea kui tarbitakse siinusvoolu, harmoonilised lammutavad samamoodi trafosid ja isolatsiooni. Aga kõiksugu hiina imed mõjuvad negatiivselt võrgule (inverterid ja laadijad jms jama).

On mingi reaalne protsent vms ka võimalik välja tuua, et kui palju selline kõikuv koormus reaalselt protsentuaalselt mingi trafo või liini eluiga peaks/võiks mõjutada võrrelduna niisama seisva või stabiilse koormusega tiksuvad seadmed? Pigem pakun siiski, et seal põhiroll ajafaktoril, mis nende väljavahetuse tingib.

[alfa hotel]

Diiselgenekast ei ole kasu, kui ei suuda seda külmas käima tõmmata.

Eee… äkki valiks elektristarteriga diiselgeneka…?

Kes tagab, et see aku+starter vajalikul hetkel toimib ja genekas iseseisvalt suudab käivituda?

Minu igapäevaste tööülesannete hulka kuulub mitmete (suuremate) reservtoite genekate perioodiline testkäivitamine ja ei ole harvad olukorrad, kus need peale kuu ajalist seismist ei suuda iseseisvalt automaatselt käivituda.

Ehk siis mõnest kilovatist suurema võimsusega tarbimisvajaduse toimimiskindlust polegi võimalik generaatoriga tagada kuna see igal juhul elektristarteriga? Või mis lahendust nt 30kw võimsuse vajaduse korral soovitad?

[lennumudelist]

Ehk siis mõnest kilovatist suurema võimsusega tarbimisvajaduse toimimiskindlust polegi võimalik generaatoriga tagada kuna see igal juhul elektristarteriga?

Starter on küll elektriline, aga ikka aku pealt. Lihtsalt mootoril ei tohi olla pika seisu vältel viga tekkinud. (Mina ei ole selle ala inimene, ei tea mis tüüpvead peale tühja starteri aku oleks.)

[Rebane11]

Tüüpiline on karpa umbes. Vahel läheb isegi käima, aga kui mõni pisike düüsike kinni on siis töötab lötutades ja korralikku elektrit ikka ei saa. Juhtub ka seda, et kütusevoolik on ära mädanendud. Genekad on üldjuhul disainitud nii, et karpa juurde niisama ei pääse, tuleb pool genekat laiali ammutada. Mis otsmikulambiga asjatades kõige meeldivam töö just pole. Selle käigus võib veel karpa ja mootori vaheline tihend rebeneda ja mida iganes. Mul omal lumefreesiga sama teema, tihendi tegin uue, aga sobilikku bensiinivoolikut kodust ei leidnud. Nüüd on see ka olemas aga ei kutsu kuuri alla muterdama minema, vast sel aastal nii palju lund ei tule? Kaugel see kevadki enam.

[Madis Reivik]

Seotud on nii, et kõige halvem on koormuse muutlikkus. Trafode isolatsioon jms kulub kahel põhjusel - elektriväli (see ei sõltu koormusest) ja temperatuur, see omakorda jälle jaguneb kaheks - kõrgem temperatuur vanandab materjale ja temperatuurimuutus tekitab "roomamisväsimust" mis ka kulutab kontakte jms.
Seejuures, alumiiniumjuhtmed on palju tundlikumad muutliku koormuse suhtes aga noh vask on jälle hirmus kallis kasutada.

Ideaalne oleks muutumatu koormus.

Lisaks oleks veel hea kui tarbitakse siinusvoolu, harmoonilised lammutavad samamoodi trafosid ja isolatsiooni. Aga kõiksugu hiina imed mõjuvad negatiivselt võrgule (inverterid ja laadijad jms jama).

On mingi reaalne protsent vms ka võimalik välja tuua, et kui palju selline kõikuv koormus reaalselt protsentuaalselt mingi trafo või liini eluiga peaks/võiks mõjutada võrrelduna niisama seisva või stabiilse koormusega tiksuvad seadmed? Pigem pakun siiski, et seal põhiroll ajafaktoril, mis nende väljavahetuse tingib.

Seisev seade kulub kiiremini kui töötav, niiskus jms teeb kurja (eelkõige kondensaat). Protsente ei oska ma kindlasti välja tuua, mul pole sellist statistikat. Ajafaktor - aeg ei kuluta midagi, kulutavad ikka aja jooksul toimivad füüsikalised protsessid

Ideaalne rezhiim oleks trafol jt seadmetel töötada +10..20 kraadi üle keskkonnatemperatuuri, ühel ja samal koormusel.

[OLAVI]

Eee… äkki valiks elektristarteriga diiselgeneka…?

Kes tagab, et see aku+starter vajalikul hetkel toimib ja genekas iseseisvalt suudab käivituda?

Minu igapäevaste tööülesannete hulka kuulub mitmete (suuremate) reservtoite genekate perioodiline testkäivitamine ja ei ole harvad olukorrad, kus need peale kuu ajalist seismist ei suuda iseseisvalt automaatselt käivituda.

Ehk siis mõnest kilovatist suurema võimsusega tarbimisvajaduse toimimiskindlust polegi võimalik generaatoriga tagada kuna see igal juhul elektristarteriga? Või mis lahendust nt 30kw võimsuse vajaduse korral soovitad?

Kui enamuse koduste elektriseadmete toitmiseks piisab käsitsi teisaldatavast 3kW (ca 30kg) generaatorist, kas tasub siis kulutada kümneid tuhandeid 30kW 1/2 tonni kaaluva varutoiteallika soetamiseks?
Kui on tegu katkematu tootmisprotsessi või farmi elektrivarustusega, siis on kulutus õigustatud.

30kW valmis lahendused on ju olemas aga meie talves vajaksid need eraldi generaatoriruumi (maksab) ja muid lisasid, mis tõstavad soetusmaksumust ja ekspluatatsioonikulusid.
Kui on vaja max kiiresti pärast võrguelektri kadumist generaatorist voolu saada, siis kasutatakse elektrilist mootorisoojendust, mis hoiab mootorit pidevalt ca +50C juures (see tähendab pidevat elektrikulu).
Generaatori starteriakut hoitakse pideval ca 14V pinge all, et see oleks iga hetk valmis mootorit käivitama.
Kui üks kord kuus teha generaatorile testkäivitus, siis tavaline poest ostetud (75-100Ah) autoaku sureb 1 - 1,5 aastaga, sest akuplaadid riknevad (korrodeeruvad) pidevast pingest.
Kui generaator asub kütusepaagi peal, siis võiks paar korda kuus käsitsi pumbates veenduda, et kütus ei oleks alla vajunud.
30kW generaator tarbib ca 20L tunnis ja seega peaks olema varuks generaatori kõrval iga planeeritud töötunni jaoks üks 20L kanister diisliga, mida saab vajadusel roteerida.
Et generaatori paagis olev kütus seismisega raisku ei läheks, ei maksa generaatori paagis varukütust aastaid hoiustada.

Et generaator usaldusväärselt toimiks peab olema hoolas omanik.

[Benjy]

Et generaator usaldusväärselt toimiks peab olema hoolas omanik.

See viimane lause on naelapea pihta. Generaatorit ei tasu osta suuremat, kui sellist, millest jõud rahaliselt, füüsiliselt ja ajaliselt üle käib. Minul on pisikesed invertergenekad, sest suuremaid ei ole mul kuskil soojas ja kuivas hoida. Ma saan nad ilusti käe otsas välja viia ja vähemalt kord aastas testida. Ja need pisikesed genekad on piisavad, et hädapärased asjad saaks tehtud. Kui eesmärk on elada voolukatkestuse ajal nii, et tarbimist piirama ei peaks, siis see tuleb palju kallim ja tahab palju rohkem tööd.

Genekaid hoian soojas, et neile kondens metalli peale ei tekiks ja nad korrodeeruma ei hakkaks. Kondens tapab elektrikontaktid ja ka mootori enda.

Hea on panna kaevupumpadele jne. soft start süsteemid, et nende käimapanek inverteritele üle jõu ei käiks.

[Turist 47]

...Et generaator usaldusväärselt toimiks peab olema hoolas omanik.

Jep.
Enda väike Honda bensukas, pärast poolt aastat seismist, vajab enne käivitamist, alati küünla eemaldamist - mõõdukat vandumist - küünla taaspaigaldust, misjärel kõik toimib.
650W ökona(950max) ja voolu jätkub kõigeks - valgus, külmik, päris mitme amprise koormusega kannatab "meelitades" toimetada.
Bensiini kulu - liitrist, pooleteisest jätkub 10+ tunniks.
Elektri inimene kunagi väitis, et "siinuse" asi on genekal õige - ühenda kuhu tahad, ühendada.
Just, hoolsus

[Valdemar]

Mul akude laadimiseks kasutusel 20 aastat tagasi ostetud mingi tundmatu tootja Powerpluss 2kw generaator. Seisab kuivas keldris,ca 100 töötundi, küünalt pole veel kordagi maha keeranud. Harva kasutatavatel mootoritel on hea, kui enne mootori seiskamist keerata kütusekraan kinni. Mida vähem bensiini karburaatorisse seisma jääb, seda parem. Ei tea kuidas tänapäeva bensiinidega lood on, kuid nõuka ajal ei soovitatud kasutada bensiini, mis on üle poole aasta soojas kohas seisnud- bensiini seest hakkasid mingid vaigud välja ladestuma. Isiklik kogemus- 2001.aastal ostsin nostalgitsemiseks naabrinaiselt kolm aastat seisnud ja vaid 27000 sõitnud 2140-ne. Kolme aastaga oli bensiinist korralikud tatitükid välja sadestunud.