Merevägi ja rannakaitse

[URR]

Mis sa alternatiivseks lahenduseks pakuksid, et korrata Admiral Pitka kuulsusetut lugu (Taani kallis kingitus kiirelt seibideks lõigata), kuna selle käigushoiuks ressurss puudus? Siinkohal ei õigusta üldse Oidsalu.

Kommentaariks Admiral Pitka kohta.
Laev oli teenistuses 13 aastat. Ei ütleks, et seibideks lõikamine kiirelt käis. Selle aja sees käis ta esimese Eesti laevana SNMCMG1 koosseisus. Seda meenutati NATOs veel aastaid hiljem hea sõnaga (Admiral Shitkicker), sest nii laev kui meeskond said hästi hakkama. Sellistest laevadest oli siis ja on ka nüüd NATOs puudus.
Mis ressursipuudusesse puutub, siis see on valikute küsimus. Praegu pole ka raha laevade remontimiseks, sest see kärbiti eelarvest välja (https://www.postimees.ee/8035056/radari ... pekohtasid). Ju siis on muud valdkonnad tähtsamad. Oktoobris või novembris, st enne viimast kaablilõhkumist, kirjutas mereväe ülem Kaitseväe juhatajale ettekande, et ei suuda ressursipuudusel talle antud ülesandeid täita. Esialgne summa, mille pärast Admiral Pitka seisma jäi, polnud kuigi suur, aga mida kauem lav seisis, seda suuremaks see kasvas. Üsna ruttu käivitus allakäiguspiraal, mille käigus muuhulgas kärbiti ära laeva meeskond. Sund isikkoosseisu vähendamiseks mereväes oli väga suur. Muuhulgas kärbiti Admiral Pitkalt, sest sõitvate laevade meeskonda vähendada oleks olnud veel hullem. Lõpuks koosnes Admiral Pitka meeskond ametlikult kolmest inimesest.
Päris lõbusaks läksid asjad lõpus. Umbes aasta enne Admiral Pitka maha kandmist valmis plaan laeva renoveerimiseks. Isegi arvestatavad summad jõuti ära maksta, kui tuli ootamatu otsus seibideks lõigata (vaata artiklite kuupäevi: https://www.postimees.ee/986774/merevae ... ks-remonti; https://www.postimees.ee/1207368/mereva ... takse-maha). Veel pool aastat hiljem tuli välisministeerium mõttega saata laev Vahemerele (Euroopa Liidu?) operatsioonile, aga polnud enam midagi saata.

[London Bridge]

Siin ma oleks tahtnud näha konstruktiivsemat soovi. Umbes midagi sellist, et merevägi saaks visiooni, mis oleks parim kompromiss kulu ja vajaduse vahel. Praegu aga jätab küünilisele lugejale mulje, et merevägi vajab visiooni, kust puuduks mereväelaste suurusehullustus ehk siis hea oleks kui üldsegi saaks ilma nendeta.

Kui sa nüüd küsid, et milline see visioon minu arust olema peaks, siis sellele ma pole küll pädev vastama, kindlasti vähem pädevam kui sina. Küll aga ma ei usu, et Pitka saatus iseenesest vältimatu oleks olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis oli tegemist valikuga, mis tehti parimate teadmiste ja kavatsuste juures. Küll aga oleks huvitav mõelda, kas Pitkal oleks praeguses (või siis eelneva 10 aasta jooksul toimunud) olukorras mingi potentsiaalne roll. Mitte nii võrd tagant-järgi targutamise, vaid mereväe võimekuse või visiooni üle arutlemise mõttes.

Siiski, ajakirjandusest ja ka siit (vist ka sinu sulest) on läbi käinud et, et OPV ja väiksemad ja universaalsemad alused. Paranda mind, kui ma eksin, aga ka Soome ja Leedu vaatavad suuremate OPV poole, seega tõenäoliselt oleksid Eesti Mereväe vajadused teoreetiliselt sarnased. Hinnasilt on kindlasti aga krõbe. Aga siin oleks võib olla koordineerimise koht, et need suuremad OPV suudaksid koos ühiselt ja harmooniliselt nii rahu kui sõja ajal tegutseda. Nende väiksemate alustega saaks tõenäoliselt rohkem mängida, võibolla isegi oleks mõte kaaluda mitte-sõjaliste rollide andmine VTA (või mis iganes sellele vastav asutus tänapäeval on) ning neile universaalaevad, mis murravad jääd ja teevad reostustõrjet ning tegelevad hüdrograafiaga vastavas mahus, mis riigile kohustuslik või vältimatu on. See jätaks mereväe väiksemate aluste rollide ja võimekuste kitsamasse nišši, mis muudaks selle võib olla lihtsamaks ning selgemaks. VTA alustele saaks äkki ka EL rahastust lihtsamini? Loomulikult võiks ka need jääda mereväele lähedaseks, et ka neid saaks vajadusel silmadena ja heidutajatena rahu- või hallil ajal kasutada.

Ma ei oska nüüd muidugi öelda, mida minu asjatundmatu jutt väärt on siin kontekstis. Aga kui küsitakse, siis tuleb ju vastata.

[mart2]

Mina "lugesin välja" natuke midagi muud -
Merevägi on andnud oma sisendi ning kalkulatsiooni (pannes asjad prioriteetsuse järjekorda). Raha jagajad vaatavad üle ja ütlevad, mida nad valikust tahavad ning eraldatava rahasumma.
Merevägi vaatab tegevusi ja summat ning ütleb, mida selle eest tegelikult saab. Kui summa katab ainult nimekirja 3-4- või 5-ndal kohal oleva rea ja kõrgemalt otsustatakse, et OK, siis nii jääbki.

Kui pärast selgub, et oli vale otsus, siis pole ministeeriumis ega valitsuses "oidsalud" süüdi vaid kogu parask kallatakse MV pähe ...
Või teab keegi juhust, kui valitsuse esinda võtab sõna ning ütleb, et meie tegime suure vea ja võtsime vastu vale otsuse?

Täiestini isiklik arvamus.

[Martin Herem]

Oktoobris või novembris, st enne viimast kaablilõhkumist, kirjutas mereväe ülem Kaitseväe juhatajale ettekande, et ei suuda ressursipuudusel talle antud ülesandeid täita.

- mis asi see on hr URR?
Mida sa öelda tahad?
Millist ülesannet ei suutnud täita?
Millist ressurssi oli vaja ja millise ülesande jaoks?
Mida KVJ ütles?
Jälle selline ümbernurga ... Tahad tõesti meie kirjavahetusi siin arutada?
Ja kuidas nüüd kaablikaitsmise, abstraktse kohalolemise, merepääste ja reostustõrje pärast nii kuradi suur kisa on, kui Vene laevade uputamise vajadusest pole üldse enam juttu?
No päriselt ka URR, mis on täna Eesti riigil ja selle sees EMV-l puudu, et teha seda mida soomlased?
Ja kui saad, siis palun räägi, milliseid otsuseid, plaane ja õppuseid on MeV teinud pärast seda "viimast kaablilõhkumist 2023". Koos liitlastega.

[tuna]

Nüüd ma ei saa üldse aru - mis "viimast kaablilõhkumist 2023"? Viimane kaablilõhkumine oli detsembris 2024.

[Martin Herem]

Minu viga. URR ei lisanud "2023", vaid mina.
Kuid vahet pole ka siis - ei KVJ ega MeVÜ pole rääkinud oma kirjavahetusest. Pole URRi asi siin kellegi kätt hoida.
Ma ise kunagi palusin mereväelastel siin foorumis selgitusi anda.

Mina näiteks ei saa siiani aru, mida MeV tahab saavutada potentsiaalsete kaablipurustajate vastu "kohaloleku ja patrulliga".Mitte et seda vaja ei oleks, vaid ma tehakse teada mis tegevusi see sisaldab ja mis täna puudu on et seda teha.

[Kapten Trumm]

Mul on tegelikult imelik vaadata, kuidas avalikkuses eri ametkonnad teevad "vajaduspromo".
Eilse-tänase päeva raskuspunkt on nihkunud kaablivalvelt PPA lennusalgale ja selle jäätõrjevõime puudumisele.
Ilmselt saame järgmised nädal-kaks näha kampaaniat kõigis kanalites, kuidas on vaja uusi koptereid.
Kuigi mulle isiklikult tundub, et küllap saab jäätõrjesüsteemi ka hiljem lisada (nt asendades peapropelleri).
Kui see jäätõrje kopterite ostul nii üllatuslik moment oli, siis kuidas need lõputud Mi-8d seal Siberis hakkama saavad?

Kas Soomes on ka taolised asjad kombeks või lahendatakse need professionaalsel tasemel, sh poliitikud kuulavad professionaale ja musta pesu uudistes pole vaja pesta?

[Kirs]

Eilse-tänase päeva raskuspunkt on nihkunud kaablivalvelt PPA lennusalgale ja selle jäätõrjevõime puudumisele.
Ilmselt saame järgmised nädal-kaks näha kampaaniat kõigis kanalites, kuidas on vaja uusi koptereid.
Kuigi mulle isiklikult tundub, et küllap saab jäätõrjesüsteemi ka hiljem lisada (nt asendades peapropelleri).
Kui see jäätõrje kopterite ostul nii üllatuslik moment oli, siis kuidas need lõputud Mi-8d seal Siberis hakkama saavad?

Seal juttu/viited sellest jäätõrjesüsteemist ja mis temperatuuridel seda just vaja on. viewtopic.php?t=24418&start=1005

[Kapten Trumm]

Ma pigem viitasin sellele, et pole just toimiv praktika, et riigi julgeolekuks vajalikud kulutused saab tehtud poliitikute avaliku kahvlisse paneku läbi.
Aga küllap on neil ka oma süü selles.

[URR]

Oktoobris või novembris, st enne viimast kaablilõhkumist, kirjutas mereväe ülem Kaitseväe juhatajale ettekande, et ei suuda ressursipuudusel talle antud ülesandeid täita.

- mis asi see on hr URR?

Oli kangesti kuri ja mainis seda jutu käigus. Detaile ei tea, kui teaks, siis ilmselt ei saaks kirjutada. Eelpool viidatud artiklile tuginedes võib muidugi spekuleerida. Kui remondiraha pole, jäävad laevad ühel hetkel kai äärde. Kui pole raha tuukrite varustuseks ja barokambriks, jäävad tuukrid ühel hetkel kai peale.

[URR]

Ja kuidas nüüd kaablikaitsmise, abstraktse kohalolemise, merepääste ja reostustõrje pärast nii kuradi suur kisa on, kui Vene laevade uputamise vajadusest pole üldse enam juttu?

Hetk on soodne: siis kui sõjaline võimekus tekkis, tulid rahuaegsed probleemid, nii nagu kunagi ennustatud, sabast hammustama. Sinna juurde avalikkuse retooriline, aga õigustatud küsimus: miks te midagi ei tee, hädapätakad? Aga muidugi saab kõik ka Eleringi ja Elisa kraesse ajada: las valvavad ja remondivad ise.
Mis kohalolekusse puutub, siis selles häda ongi, et see on praegu pigem abstraktne, mitte füüsiline.

No päriselt ka URR, mis on täna Eesti riigil ja selle sees EMV-l puudu, et teha seda mida soomlased?

Merekindlamad ja kiiremad laevad, soovitavalt relvadega.

[Kapten Trumm]

Suuremad ja ägedamad laevad on kahtlemata paremad, ainult küsimus on vist selles, et selle pardumisoperatsiooni, mida soomlased korraldasid, saaks ellu viia ka meie tänaste vahenditega. Isegi legendaarne PPA kopterite jäätumine polnuks teemaks, kuna juhtumi ajal oli temperatuur tugevalt plussis. K-komando on ka Tallinki laevadel seda küll ja küll harjutanud. Et küll nad oleks selle küna suutnud vallutada ja vastuhakkavale meremehele, kes keeldub laeva juhtimisest, oleks ka vajadusel tappa antud või relvatoru otsaette ühemõttelise pilguga pandud.

See 100 m Soome PV laev pole Kurvitsast või Rajust eriti kiirem ega paremini relvastatud. Ma eespool viisakalt viitasin, et nõuka ajal valvati siin merepiiri umbes 40 m pikkuste järsupõhjaliste kaatritega, samal kerel raketikaatreid nimetasid Soome mereväelased omal ajal Moskvitsideks, meeskonna väga rudimentaarsete tingimuste pärast. See on umbes samasuur kui Raju, lihtsalt kiirem ja paremini relvastatud.

Mulle paistab, et sellise efektse operatsiooni läbiviimiseks oli eelis Soome poolel vaid selles, et selline sündmuste areng planeeriti juba peale seda gaasitoru lõhkumist läbi ning seepärast asendas seal poliitikute meediakiljatusi ladus ja kiire tegevus, niiet maailm ahhetas. Videomaterjalidel nähtuv materiaalne baas polnud meie tänasest kuigivõrd parem (ok 100 milline PV laev on tõesti Kurvitsast ägedam ja küllap see Hamina ka kuskil taustal oli, noh seda me pidanuks vist Sergeidega relvastatud Sandownidega asendama).

[Martin Herem]

Oli kangesti kuri ja mainis seda jutu käigus. Detaile ei tea, kui teaks, siis ilmselt ei saaks kirjutada.

- kas ma üksi arvan, et URR ei saa üldse asjadest aru. Kui sa ei tea detaile, siis pole sul ammugi õigust siin kommenteerida KVJ ja MeVÜ vahelist kirjavahetust. Sisuliselt levitad kuulujuttu, milles vaid kirja pealkiri "täpselt" teada.

Merekindlamad ja kiiremad laevad, soovitavalt relvadega.

- Et pidada kahtlusalune laev kinni, võtta kontrolli alla ja tuua uurimiseks teatud kohta? Mis need merekindlamad, kiiremad ja soovitavalt relvadega laevad soomlastel olid? Somaalias, rõhutan SOMAALIAS tehakse seda piraatide poolt. Kui ilm on nii vilets, et meie paadid, kopterid ja laevad ei võimalda seda teha, siis võetakse alus maha enne Läänemerelt lahkumist või tuleb kasutada liitlaste abi. Alternatiiv on oodata siit edasi 3-5 aastat kuni olete omale "merekindlama, kiirema ja soovitavalt relvadega laeva saanud".
Aga kuule URR, kui te nii väetid olete, äkki vähendaks siis teie ülesandeid ja hoiaks kokku ressurssi?

Ja selle kohalolu osas oled sa URR ka pigem teoreetik. Meelega kritiseerin, sest muidu vist ei hakkagi kaasa mõtlema. Ma küsisin: Mida see kohalolek sisuliselt tähendab? Mis tegevused sellega kaasnevad ja mis MeVil täna siis puudu on?
Ma siis kirjeldan ise (üle võlli), äkki saad aru mida ma küsin.
1) Kas tahate kõiki kahtlasi laevu silmaga jälgida ja vaenulikule tegevuse reageerida? Kõiki ... 30 potentsiaalset kurikaela päevas 90 miili pikkuse teekonna jooksul?
2) Kuidas "merekindlamkiirelsoovitavaltrelvastatud" laev oleks siis käitunud detsembris 2024, kui oleks oma silmaga näinud lohisevat või rippuvat ankruketti?
3) Mitmel päeval aastas ja millistele olukordadele ei vasta selle ülesande jaoks EML Raju oma 45m, 25 sõlme ja 2x12,7mm?
EML Kurvits oma 64m, 15 sõlme ja 2x12,7mm?
EML Valve oma 24m, 25 sõlme ja 1x 7,62mm?
Viletsat ilma, kiirust ja pikkust ei saa muuta, kuid relvi saab ju lisada ... kui teil üldse on vaja rohkem "paugutada".

[Kapten Trumm]

Eilsetes ERR uudistes jooksis läbi, et Soome lahel pidi nüüd 2 liitlaste sõjalaeva olema. Kes ja mis, eks aeg näitab.

Ma ise kahtlustan, et Soome sai õigel ajal jaole, selle taga pole nende laevade suurem merekindlus, vaid väidetavalt Soome lahes asuvad hüdrofonid, mis tuvastasid selle ankrukolina aegsasti ja edasi hakkas toimima juba kokku lepitud ja ehk ka -harjutatud tegevusplaan, mingeid poliitilisi suuniseid polnud enam vaja (see osa oli varem läbitud) ja sündmused arenesid kiiresti.

[tuna]

Oli kangesti kuri ja mainis seda jutu käigus. Detaile ei tea, kui teaks, siis ilmselt ei saaks kirjutada.

- kas ma üksi arvan, et URR ei saa üldse asjadest aru. Kui sa ei tea detaile, siis pole sul ammugi õigust siin kommenteerida KVJ ja MeVÜ vahelist kirjavahetust. Sisuliselt levitad kuulujuttu, milles vaid kirja pealkiri "täpselt" teada.

Kui detailid annavad asjast vastupidise pildi, siis tuleb Kaitseväe PR lugeda totaalselt läbikkunuks, sest minul uudiste tavalugejana oli asjade käigust jäänud täpselt samasugune mulje. Mingit lisaväärtust akf URR senisele arusaamisele küll ei lisanud.