Merevägi ja rannakaitse
Re: Merevägi ja rannakaitse
Lugesin Eesti Ekspressi artiklit: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... riigijuhid. Ei tea kui faktitäpne see on, aga kui kõike puhta kullana võtta, võib teha kolm järeldust. Soomlastel olid plaanid olemas. Ka Eesti valitsusele pole otseselt midagi ette heita. Soomlased said probleemist teadlikuks, kui esimene kaabel läks.
Viimane on vihje hüdrofonidele, millest tahtsingi tegelikult kirjutada. Ma ei tea, kuidas soomlased neid kasutavad (st levitan jälle kuulujutte), aga tehniliselt on radarid ja muud elektro-optilised aktiivsed ja passiivsed vahendid pealveekontaktide avastamiseks lihtsamad, kiiremad ja täpsemad. Seepärast kasutatakse pealveetõrjes ja pealveepildi loomiseks pigem teisi kui esimesi.
Mis puutub järelveetavatesse sonaritesse, siis neid on laias laastus kahte tüüpi. Esimesed on kõrge sagedusega aktiivsonarid, millega otsitakse miine ja uuritakse merepõhja. Teised on madalsagedusega ja passiivsed, nendega jahitakse allveelaevu. Viimaste kasutamine on Läänemeres mitmel põhjusel raskendatud. Esiteks on nad väga pikad ja kitsas Läänemeres on nendega keeruline manööverdada. Teiseks on Läänemeri väga mürarikas ja siin on õiget signaali raske välja puhastada.
Statsionaarsed hüdrofonid/sonarid võivad koos õhust visatavate sonaripoidega selle lünga ära täita. Neil võib olla ka muid häid omadusi, näiteks saab nende abil koguda laevad signatuure, mida miinisõjas kasutada, aga ma kahtlen väga nende kasutamises pealveekontaktide tuvastamiseks.
Viimane on vihje hüdrofonidele, millest tahtsingi tegelikult kirjutada. Ma ei tea, kuidas soomlased neid kasutavad (st levitan jälle kuulujutte), aga tehniliselt on radarid ja muud elektro-optilised aktiivsed ja passiivsed vahendid pealveekontaktide avastamiseks lihtsamad, kiiremad ja täpsemad. Seepärast kasutatakse pealveetõrjes ja pealveepildi loomiseks pigem teisi kui esimesi.
Mis puutub järelveetavatesse sonaritesse, siis neid on laias laastus kahte tüüpi. Esimesed on kõrge sagedusega aktiivsonarid, millega otsitakse miine ja uuritakse merepõhja. Teised on madalsagedusega ja passiivsed, nendega jahitakse allveelaevu. Viimaste kasutamine on Läänemeres mitmel põhjusel raskendatud. Esiteks on nad väga pikad ja kitsas Läänemeres on nendega keeruline manööverdada. Teiseks on Läänemeri väga mürarikas ja siin on õiget signaali raske välja puhastada.
Statsionaarsed hüdrofonid/sonarid võivad koos õhust visatavate sonaripoidega selle lünga ära täita. Neil võib olla ka muid häid omadusi, näiteks saab nende abil koguda laevad signatuure, mida miinisõjas kasutada, aga ma kahtlen väga nende kasutamises pealveekontaktide tuvastamiseks.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
KV sõdib täna tänaste vahenditega. Kui tahetakse paremini ja tahetakse UKRi pilti ära hoida, siis on vaja 1,6 laskemoonale - et hävitada meid kaugelt mõjutavat vastast ja osa kontakti tulevast vastasest hävitada kaugelt. Ei ole vaja mulle üleolevat irooniat ajada.Noo, see nüüd küll ei ole asjade käik, mida uudisvoog mulle kui tavalisele maksumaksjale ette kannab. Tahate poole tuhande kilomeetri kaugusele kõmmutada? Palun väga, esmalt vaadake, kuidas ülesannet täita, ja siis kohandage see oma ressurssidele. Aga mitte ärge küsige miljardeid juurde. Mõelge ja öelge esiteks, kuidas vastane sellisel kaugusel hävitada ja alles siis selgitage kohalolekut. Et on otstarbekam teha seda rakettidega ilma ise kohal olemata. Viige ikka oma plaanid kooskõlla planeedi Maa võimalustega. Transpordilennukid on? On. Javelinid on? On. Lendate kohale, lasete õhku, mis vaja, ja tulete tagasi. Olete VÄGI või mitte?
Mereväel on täna need asjad olemas. Jutt on peamiselt sellest, kuidas olemasolevat laevastikku arendada, sest laevad vananevad niikuinii ja mida saab kaablilõhkujatega teha juba täna.
Aga et iroonia oleks vastatud, siis: Loe uudistevoogu pealkirjadest kaugemale!
Spike SRi on viimases Hamas-Iisrael sõjas kasutatud sadu. Hamasil pole ühtegi tanki.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Iroonia, seda enam üleolev, ei, see oli sarkasm. Aga asja juurde tagasi. Nii kümnepalli skaalal, kuivõrd erineb minu poolt toodud stsenaariumi tõsiseltvõetavus Somaalia piraatide kombel laeva hõivamise kavast?
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Natukene ikka erinev, sest piraadid võtavad laevu üle ja meie MeV+EOVJ teeb seda ammugi, ilma et tänasest erinevaid laevu vaja oleks.
Lennukiga kohalemineku asemel võiks rääkida teatud sihtmärkide juurde minekust või nende ootamisest meie riigi territooriumil. Või ka liitlaste poolt "äralaskmises". Selline muuseas see saabki olema, kui vastavat moona ei ole. Paratamatult ja puudulikult.
- ei ole reaalsusega suurt mingit pistmist ju. Seega pakuks 7.Transpordilennukid on? On. Javelinid on? On. Lendate kohale, lasete õhku, mis vaja, ja tulete tagasi. Olete VÄGI või mitte?
Lennukiga kohalemineku asemel võiks rääkida teatud sihtmärkide juurde minekust või nende ootamisest meie riigi territooriumil. Või ka liitlaste poolt "äralaskmises". Selline muuseas see saabki olema, kui vastavat moona ei ole. Paratamatult ja puudulikult.
Re: Merevägi ja rannakaitse
No näe, selles seisnebki meie vaadete erinevus. Et mis on vahend ja mis on eesmärk. Kui eesmärk on laev üle võtta, siis pole tõepoolest vahet, kas teha seda Somaalia piraatide kombel või kuidagi teisiti. Kui aga laeva ülevõtmine on ainult vahend, siis on eesmärgi saavutamiseks tähtis ka, kuidas seda tehakse.
Soomlaste operatsiooni murdepunkt oli ju tankeri suunamine oma territoriaalvetesse, kus neil on hoopis suuremad õigused. Milliseid meetmeid nad selleks kasutasid või oli neil lihtsalt ropult õnne, ei oska öelda. Aga üldiselt saab hea sõna ja korraliku malakaga paremaid tulemusi, kui ainult hea sõna abil (no lihtsalt kujutleme pilti, kuidas meie merevägi annab 230 meetrisele tankerile käsu kurssi muuta ja ainuke silmahakkav kinnitus nende kavatsuste tõsiduse kohta on 24 meetrine Valve). Soomlaste operatsiooni esmane eesmärk oli purustustöö lõpetamine, aga peamine eesmärk oli õigusliku pretsedendi loomine võimalikke edasisi rünnakuid arvesse võttes. Selleks pidi aga operatsioon minema: a) enam kui sujuvalt, sest pretsedent saab sündida ainult edukast operatsioonist; b) ilma uusi raskusi eesmärgi saavutamise teele loomata. Toimus ju kõik mereõiguse hallil alal ja soomlaste tegevus oli niikuinii väliselt äravahetamisi sarnane kaaperdamisele. Teha aga seda veel Somaalia piraatide kombel...
Soomlaste operatsiooni murdepunkt oli ju tankeri suunamine oma territoriaalvetesse, kus neil on hoopis suuremad õigused. Milliseid meetmeid nad selleks kasutasid või oli neil lihtsalt ropult õnne, ei oska öelda. Aga üldiselt saab hea sõna ja korraliku malakaga paremaid tulemusi, kui ainult hea sõna abil (no lihtsalt kujutleme pilti, kuidas meie merevägi annab 230 meetrisele tankerile käsu kurssi muuta ja ainuke silmahakkav kinnitus nende kavatsuste tõsiduse kohta on 24 meetrine Valve). Soomlaste operatsiooni esmane eesmärk oli purustustöö lõpetamine, aga peamine eesmärk oli õigusliku pretsedendi loomine võimalikke edasisi rünnakuid arvesse võttes. Selleks pidi aga operatsioon minema: a) enam kui sujuvalt, sest pretsedent saab sündida ainult edukast operatsioonist; b) ilma uusi raskusi eesmärgi saavutamise teele loomata. Toimus ju kõik mereõiguse hallil alal ja soomlaste tegevus oli niikuinii väliselt äravahetamisi sarnane kaaperdamisele. Teha aga seda veel Somaalia piraatide kombel...
-
- Liige
- Postitusi: 249
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
See, millest Tuna kirjutab on mereväeline diplomaatia, vana nimega gunboat diplomacy. Kui nüüd mõne jalaväelase pea sellest lõhkeb – see on veelgi abstraktsem kui mereväeline kohalolek – siis soovitan minna tagasi alguse juurde: loetagu klassikat James Cable’i Gunboat Diplomacy. Esimene juhtumiuuring, st Altmargi ja Norra MeV vahel, kirjeldab küll hoopis teistlaadi olukorda, aga näitab selgelt väikeriigi tegevuse võimalusi ja piire. Ilma igasuguse irooniata. Kõik see on juba kunagi juhtunud ja teiste kogemust on piisavalt üldistatud, et sellest õppida.
Kuskil eelnevalt hakkas keegi hoiatuslaskmise kirjutama teema juures tankitõrjerelvadest jms. Vb sain ka valesti aru. Igatahes – rakettidest, torpeedodest ja meremiinidest hoiatuslaske minu küll vist puuduliku teadmise ja kogemuse juures teha ei saa. Parandege palun kui ma eksin. Igatahes on Tunal õigus – kui lased hoiatuseks, pead olema valmis piltlikult öeldes ’vastalise’ uputama. Ja 24 m Valve ning 12,7 mm kaliibri juures võib selline katse päris … kentsakas olla. Lisaks peab hoiatatav hoiatust tajuma ja mõistma. 12,7 mm kaliibri ja Eagle S suuruse tankeri puhul piisab tankerimeestel enda kaitsmiseks laeva sees püsida ja uksed-luugid sulgeda. Juhul kui seda üldse tähele pannakse. Pärast saadavad pootsmani täkkeid ja halvimal juhul ka auke parandama. Kui ei usu küsige nende SOVMORFLOT jms meeste käest, kes Tankerite sõja ajal, st kaheksakümnendatel NL-i tankeritel Pärsia lahes sõitsid. Hoiatuslaskmiseks on üldtunnustatud harju keskmise järgi vaja keskmise kaliibriga suurtükki, st al kolmest tollist.
Ilmast peab ka kirjutama, sest ka see põhjustab palju segadust. Ilma esinemise tõenäosusi saab vaadata vanast paberkandjal Eesti lootsist või Briti admiraliteedi Baltic Pilot’ist. Kui on teada platvormi piirangud, nt Sandownil ca 2,5-3 m saab lihtsalt arvutada, mitu protsenti aastast ta antud merealal kohal olla (ja seal midagi teha) saab. Alles eelmisel nädalal vedas Sakala pinutäie ajakirjanikke Soome lahele asja kaema ja need, kes kõvatasid ning tabletti vastu ei võtnud … toitsid kalu. Ilm oli talviselt rahulik.
Somaalia piraadid on kah hea näide. Kõik, kes ise Somaalia basseinis ja Adeni lahel nendega kokku on puutunud, teavad, et mussoonihooaegadel neid eriti polnud. Ja kui oli, juhtus naljakaid asju – üritasid sõjalaevu kaaperdada jms, sest dhow’st pole lainega näha, mis suur laev see täpselt on (eriti AOR-ide puhul).
Muud vahendid mereväeliseks kohaoluks (ja kõigeks ’mitte-abstraktseks’, mida selle käigus tehakse), on ilmast veelgi sõltuvamad. Tänases seisus, kus meil on kasutada nii mehitamata kui mehitatud õhusõidukeid ning laevu, tulevad esimesena maapeale tagasi mehitamata vidinad, siis mehitatud lendjad ja kõige viimasena lahkuvad ilma pärast Kurvist ja Sandownid. Vähemalt meie tegelik ja igapäevane mereväeline maakera pöörleb niipidi.
Kuskil eelnevalt hakkas keegi hoiatuslaskmise kirjutama teema juures tankitõrjerelvadest jms. Vb sain ka valesti aru. Igatahes – rakettidest, torpeedodest ja meremiinidest hoiatuslaske minu küll vist puuduliku teadmise ja kogemuse juures teha ei saa. Parandege palun kui ma eksin. Igatahes on Tunal õigus – kui lased hoiatuseks, pead olema valmis piltlikult öeldes ’vastalise’ uputama. Ja 24 m Valve ning 12,7 mm kaliibri juures võib selline katse päris … kentsakas olla. Lisaks peab hoiatatav hoiatust tajuma ja mõistma. 12,7 mm kaliibri ja Eagle S suuruse tankeri puhul piisab tankerimeestel enda kaitsmiseks laeva sees püsida ja uksed-luugid sulgeda. Juhul kui seda üldse tähele pannakse. Pärast saadavad pootsmani täkkeid ja halvimal juhul ka auke parandama. Kui ei usu küsige nende SOVMORFLOT jms meeste käest, kes Tankerite sõja ajal, st kaheksakümnendatel NL-i tankeritel Pärsia lahes sõitsid. Hoiatuslaskmiseks on üldtunnustatud harju keskmise järgi vaja keskmise kaliibriga suurtükki, st al kolmest tollist.
Ilmast peab ka kirjutama, sest ka see põhjustab palju segadust. Ilma esinemise tõenäosusi saab vaadata vanast paberkandjal Eesti lootsist või Briti admiraliteedi Baltic Pilot’ist. Kui on teada platvormi piirangud, nt Sandownil ca 2,5-3 m saab lihtsalt arvutada, mitu protsenti aastast ta antud merealal kohal olla (ja seal midagi teha) saab. Alles eelmisel nädalal vedas Sakala pinutäie ajakirjanikke Soome lahele asja kaema ja need, kes kõvatasid ning tabletti vastu ei võtnud … toitsid kalu. Ilm oli talviselt rahulik.
Somaalia piraadid on kah hea näide. Kõik, kes ise Somaalia basseinis ja Adeni lahel nendega kokku on puutunud, teavad, et mussoonihooaegadel neid eriti polnud. Ja kui oli, juhtus naljakaid asju – üritasid sõjalaevu kaaperdada jms, sest dhow’st pole lainega näha, mis suur laev see täpselt on (eriti AOR-ide puhul).
Muud vahendid mereväeliseks kohaoluks (ja kõigeks ’mitte-abstraktseks’, mida selle käigus tehakse), on ilmast veelgi sõltuvamad. Tänases seisus, kus meil on kasutada nii mehitamata kui mehitatud õhusõidukeid ning laevu, tulevad esimesena maapeale tagasi mehitamata vidinad, siis mehitatud lendjad ja kõige viimasena lahkuvad ilma pärast Kurvist ja Sandownid. Vähemalt meie tegelik ja igapäevane mereväeline maakera pöörleb niipidi.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Nad ju läksidki selleks pardale ...
-
- Liige
- Postitusi: 513
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Enese harimise mõttes küsin, et mis juhtub Eagle S tüüpi või mõne muu tsiviillaevaga kui selle kaptenisilla või mõne muu osa pihta lasta 12,7 mm soomustläbistava trasseeriva moonaga nt 1000 lasku? Et laev läheb põlema, meri reostatud, keegi tapetud ja mõned õiguslikud probleemid on arusaadav. Kuid kuidas põhimõtteliselt tsiviillaevade peatamiseks 76 mm kahur ja selle põhjustatud tagajärjed erinevad kardinaalselt 12,7 mm tagajärgedest juhul kui laev kapten on otsustanud iga hinna eest edasi sõita.
Seda, et 76 mm kahuriga on seda lihtsam teha, saab kaugemalt lasta jms on samuti arusaadav. Kuid ma hetkel pole veendunud, et 12,7 mm on peatamisoperatsioon põhimõtteliselt välistatud. 12,7 mm on ilmselt "Disabling Fire" väga raske või peaaegu võimatu, kuid laeva peatamine siiski on jätkuvalt võimalik? Mulle tundub, et sinu algses näites on konstrueeritud ületamatuna tunduv õlgmehike nimega minimaalne kahju (disabling fire). Tunnistan ette, et ma laevadest ei tea tegelikult suurt midagi.
Arvan, et merevägi tänases konditsioonis pole üks Eesti kahest alaliselt tegutsevast tsirkusest – Oidsalu artikli refereering mereväe osas – ja kui vaja saate juba täna 12,7 mm abil mõne suure tsiviillaeva peatamisega hakkama. Relvi ja laevu võiks muidugi alati rohkem olla. Sellega nõus. Olemasolevate laevade merekindluse ja eluea küsimused ja mis kõik veel on samuti arusaadav.
Kui Soome lahel nt meie territoriaalmeres või majandusvööndis on järjekordne Eagle S kes lohistab ankrut juba viimased 100 km järgi, kaablid on jälle puru tõmmatud ja mereväele antakse käsk laev pidama saada ja jõukasutamisreeglid on pisut teistsugused siis te ju panete selle laeva seisma? Või nendite, et ega teha pole midagi. Meil on ainult 12,7 mm, meie üle minimaalse kahju pole nõus tegema ja üleüldse on 30 aastat tagasi valed otsused tehtud. Ja kõige selle pärast just, las Eagle S sõidab ankur taga lohisemas edasi.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ma ei saa teitest aru, palun vabandust.
Mis merevägi, mis miinitraalerid Sergeiga?
EOG õhupaiskega tsiviiltankeri peale. Kui à la kapten Trumm, hakatakse kuulipildujaga ''tsiiviiltankerilt'' EOG õhudessanti ke**ima,
siis lihtsalt tuleb kaldalt Gabriel V.
Arumaeissa mis on teite põhimõtteline tõrge??
Näh, stiilinäited kuda terroristidega tegeleda:
https://edition.cnn.com/2024/03/19/indi ... index.html
https://youtu.be/EdfU6w25JX0?si=b7eo0FzBaC6LPthX&t=96
After the pirates fired on the drone, destroying it, and then on the Indian warship itself, the Kolkata responded by firing on the Ruen, disabling its steering and navigation, the statement said.
As the Kolkata sought the surrender of the pirates, the commandos parachuted in after a 10-hour flight from India, the air force said on X. Rafts were also dropped into the ocean from the large transport for marines to reach the Ruen.
Ja kui nende ühe korpusega tankerite Elbonia või Cuba Libre lipuriigid soovivad üleliigse jõu kasutamisest meiega midagi plõksida siis palun väga, kui palju maksavad meie merekaablid??!
Mis merevägi, mis miinitraalerid Sergeiga?
EOG õhupaiskega tsiviiltankeri peale. Kui à la kapten Trumm, hakatakse kuulipildujaga ''tsiiviiltankerilt'' EOG õhudessanti ke**ima,
siis lihtsalt tuleb kaldalt Gabriel V.
Arumaeissa mis on teite põhimõtteline tõrge??
Näh, stiilinäited kuda terroristidega tegeleda:
https://edition.cnn.com/2024/03/19/indi ... index.html
https://youtu.be/EdfU6w25JX0?si=b7eo0FzBaC6LPthX&t=96
After the pirates fired on the drone, destroying it, and then on the Indian warship itself, the Kolkata responded by firing on the Ruen, disabling its steering and navigation, the statement said.
As the Kolkata sought the surrender of the pirates, the commandos parachuted in after a 10-hour flight from India, the air force said on X. Rafts were also dropped into the ocean from the large transport for marines to reach the Ruen.
Ja kui nende ühe korpusega tankerite Elbonia või Cuba Libre lipuriigid soovivad üleliigse jõu kasutamisest meiega midagi plõksida siis palun väga, kui palju maksavad meie merekaablid??!
Viimati muutis gorilla, 17 Jaan, 2025 22:13, muudetud 2 korda kokku.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ma siia vahele küsin, et mismoodi see käsuahela värk on kui tankeri, mille lastiks on 100 000 tonni pliivaba bensiini, läheduses kukub kaldale nägemata põhjusel alla "erilisi noori" vedav kopter. Et kes annab käsu hakata tankerit rakettidega laskma. Ja mis siis saab, kui see tanker raketiga pihta saab?
Pardale mindi ju ikkagi peale seda, kui laev oli territoriaalvetesse suunatud?
Viimati muutis affa, 17 Jaan, 2025 23:00, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 2322
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Näiteks allolevast ja muudest avalikest allikatest saadud teabe kohaselt suunati tanker esmalt Soome territoriaalvetesse ja seejärel pardusid ametnikud. Kui on teistsuguseid andmeid, oleks soov, et viidataks.
Seda kõike on arutatud teises lõimes ka, aga minuarust oleks praeguse diskussiooni seisukohast oluline, et juba toimunu osas lepitaks kokku, mis nuppe ja mis järjekorras liigutati ja seejärel hakataks samalaadse tulevikus tekkida võiva olukorra lahendamiseks vajalikke(olemasolevaid ja vajalikke) võimeid järjekorda sättima.
Ja muarust oleks ikkagid äärmiselt oluline välja tuua, milliseid võimeid kavatsetakse kasutada territoriaalvetes ja milliseid mujal.
Seda kõike on arutatud teises lõimes ka, aga minuarust oleks praeguse diskussiooni seisukohast oluline, et juba toimunu osas lepitaks kokku, mis nuppe ja mis järjekorras liigutati ja seejärel hakataks samalaadse tulevikus tekkida võiva olukorra lahendamiseks vajalikke(olemasolevaid ja vajalikke) võimeid järjekorda sättima.
Ja muarust oleks ikkagid äärmiselt oluline välja tuua, milliseid võimeid kavatsetakse kasutada territoriaalvetes ja milliseid mujal.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010926910.htmlAlusta pyydettiin siirtymään Suomen alueelle, jossa tapahtuneen varsinainen selvittely saataisiin käynnistettyä. Rajavartiolaitoksen vartiolaiva Turva saattoi tankkerin Porkkalan edustalle alkuillasta joulupäivänä.
Viranomaiset pääsivät nousemaan sähkönsiirtokaapelin vaurioittamisesta epäillylle alukselle puolen yön jälkeen, kertoi Helsingin poliisipäällikkö Jari Liukku tiedotustilaisuudessa.
Poliisin ja Rajavartiolaitoksen ensimmäinen ryhmä saapui helikopterilla tankkerille tapaninpäivän vastaisena yönä kello 00.28. Viranomaiset ryhtyivät turvaamaan todistusaineistoa, tekemään tarkastuksia ja puhuttamaan laivan miehistöä sekä päällystöä.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3897
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Aga kõige huvitavam küsimus, kui laev poleks vabatahtlikult Soome vetesse läinud, mis siis oleks saanud?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ja miks ta läks..
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Palun Mereväelt tõde, millal soomlased pardale läksid? Mina "teadsin", esmalt mindi pardale ja siis toimetati laev kuhu vaja. Äkki meil sellest eriarvamus tekibki.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline