Side eriala ja vahendid

[Juhani Putkinen]

Ma olen olnud arvamusel, et kui Android nutitelefoni paneb lennukirezhiimi, siis see ei püüa end ühendada mobiilivõrku, ega Wifisse.

Kui panna telefon lennukireziimi, siis saab sisse lülitada nii wifi kui ka sinihamba. Kuidas muidu lennukis internetis olla ja muusikat kuulata?

Saab, aga selleks peab kasutaja ise olema nii loll, et lülitab sisse.

[Juhani Putkinen]

Kui kasutame SecureChati siis nutis pole SIM-kaarti ja nuti on lennukirezhiimis. Pole ka käivitatud äppi "Leia mind".

Telefon ei vaja SIM kaarti, et eetrisse minna. Samuti puudub kasutajal igasugune ülevaade mis äpid käivitatud on

SecureChati kasutajad peavad olema distsiplineeritud. Mitte kunagi minna internetti või Wifisse. Mitte laadida mingit teisi äppe peale SecureChati.

Kohe Lennukimoodi. Kuupäev ja kellaaeg õigeks. Laadida SecureChat USB-kaabliga. Ühendada raadiomodemi JOMO3 - ja SecureChat käivitub. Ei lähe mingitesse teistesse võrgudesse peale SecureChat võrgu.

[kollanePuu]

Selline lamp küsimus. Kaitseliit on, kus innovatiivsust veidi rohkem kui KV-s. Bluetooth 5 annab nii teoreetiliselt 240m raadiust. Ehk võiks tsiviil telefon + odavad tsiviil klapid jao siseseks sidevahendiks teha äppiga ilma, et sõltuks millestki muust kui jaoliikmete telefonidest endast. Seal oleks kindlasti komistuskohti aga nagu tehnoloogiliselt tundub selline kommiraha lahendus, mis võiks toimida. Samuti võiks fokuseerida muudele nutitelefonide aspektidele. Ise käisin koolis telefonikaardiga. Seega tundub nati naljakas kui vähe sõjaväed tegelikult utiliseerivad nutitelefonide võimekusi.

[davidsoniharald]

Tee ära. Kes sind keelab?

[kollanePuu]

Tee ära. Kes sind keelab?

Keelab? Keegi ei keela. Lihtsalt ei ole mõttet oma elu kulutada kui keegi ei kasuta. Riigikaitse on rahu ajal konservatiivsem kui paavst. Sa võid ka mulle tulle tasuta maja ehitama. Täiesti luban.

[davidsoniharald]

Kust sa tead, et ei kasutata? Tee midagi prooviks valmis ja kui on toimiv ning sobiv lahendus, millele on eelised olemasolevate süsteemide ees, küll siis kasutatakse.

Selles ongi Kaitseliidu iva, et tehakse tasuta asju. Käiakse tasuta õppusel. Käiakse tasuta õpetamas. Antakse tasuta oma isiklikku vara kasutada (loe sõidukite teemat). Ostetakse oma raha eest asju. Arendatakse midagi tasuta. Ja nii edasi. Kaitseliitlased annavad tasuta aega riigikaitseks, et sul oleks plats, kuhu maja ehitada.

[davidsoniharald]

Maga kaineks täna või homme. Mu tuumik küsimus oli, et kas asi oleks kasulik lõppkliendilie jamõista potentsiaalseid puudujääke.

Kui sa isegi lihtsat exceli tabelit ei suuda luua, kuhu kasutusel olev sidetehnika hind (mida ostetakse oma raha eest) ja sinu väljapakutud idee hind panna, siis ei ole sa sõnavahust enamaks kindlasti võimeline. Ära palun rohkem laia.

[jannor]

Meil jookseb metsas oma kinnine võrk küll ilma keskjaama ja gsm levita. Kõik on põlve otsas ise tehtud.

[Kriku]

Postitan siia ka:

https://www.youtube.com/watch?v=ev3tz3ZiWGA

American Engineer Who Replaced STARLINK on the Front

Ma saan aru, et ta droonide pealt siis pritsib Internetti alla?

Akf lennumudelist, kas on võimalik näiteks ka valguskaablit pidi internetti üles drooni peale saada, et siis õhu kaudu alla pritsida...?

Huvitav intervjuu igatahes, kuigi on muidugi tunda, et ta ei saa väga paljust rääkida.

[lennumudelist]

Ma saan aru, et ta droonide pealt siis pritsib Internetti alla?

Akf lennumudelist, kas on võimalik näiteks ka valguskaablit pidi internetti üles drooni peale saada, et siis õhu kaudu alla pritsida...?

Kuidas ta seda teeb, mina videost aru ei saanud. Kuulasin, aga ta ei täpsustanud.

Saab aga küll. Valguskaabliga droonidest osad (hiinakad) edastavad kaablis ühilduvuspõhjustel erinevaid "imelikke" protokolle (eesmärgiks emuleerida analoogvideot), aga transsiiverid lingi mõlemas otsas on valdavalt (ei väida, et eranditult) mõeldud interneti edastamiseks. (Minu kodustes mänguasjades, millest lähiajal loodan asjalikumat asja saada, näiteks läheb maa pealt fiiberkonverterisse Etherneti kaabel ja õhus tuleb pardaarvutisse välja Etherneti kaabel.)

Mis puudutab droonilt neti maha kiirgamise efektiivsust - tundub, et pidev õhus hoidmine väsitaks ja kurnaks, ajaks kulud üles. Tundub, et õhupall / aerostaat oleks sidejaama rolli jaoks sobivam. Siis on akusid vaja ainult sideks, mitte õhus püsimiseks.

Millest ma viimati mõelnud olen seoses interneti protokollidega, on et kui fiiberdroon läheb mingit ülesannet täitma, võib temaga üsna loomulikult kaasa lennata parv raadiodroone, mida juhitakse fiiberdrooni vahendusel. Kui need raadiodroonid juhtumisi on mingisuguse võrguprotokolli põhised (labane näide: korraga 2.4 ja 5.8 GHz WiFi, võimendiga loomulikult), siis juhtimiskanalite arv, mida netiprotokollide (TCP, UDP, jms) kaudu edastada annab, ei ole rangelt piiratud - fiiber võib olla näiteks gigabitine ja sinna mahuks kulgema sada kümne megabitist linki (ütlen et kümnest, kuna see tundub mõistlik miinimum talutava videopildi jaoks).

Sealjuures marsruuditavate protokollide puhul - piloodid ei pea olema füüsilise lingi teises otsas - lingi otsas võib olla pelgalt ruuter, mille kaudu piloodid linki sisse saavad. Piloodid võivad olla ülesande jaoks kokku kogutud (ilma füüsiliselt kokku tulemata) kümnest eri kohas olevast üksusest, mis asuvad näiteks lähema 100 km piirkonnas.

Natuke hakkab viirastuma tulevikupilt, et rinde lähedale sõidab veoauto. Natuke imelik veoauto, tendi asemel kari imelikke karpe peal. Varustatud kahtlaselt suure tagalasse osutava suundantenniga. Võimalik, on ka, et saabub ilma antennita auto ja koheselt maandub tema kõrval fiiberdroon, mis tõi 20 km kauguselt üle puulatvade ad hoc sidelingi. Autojuht tõmbab drooni küljest fiibri välja ja ühendab auto külge, ise putkab võssa. Võimalik aga, et autojuhti pole ja selles etapis kasutatakse lühimaa raadiolinki.

Igatahes hüppab drooniemalaev-veoautost järmise asjana välja seal baseerunud sidejaam-fiiberdroon ja tema järel parv kamikaze-raadiodroone. Kõik varem valmis pakitud, et ruttu startida saaks. Minimaalse personali ohtupanekuga - piloodid on laiali eri kohtades ning ei koondu kohta, kus võidakse tuli peale tõmmata. Kui auto on pärast operatsiooni alles (vastulööki ei lastud), siis sõidutatakse see uuesti laadimisele. Veoauto tundub paras platvorm sajapealise parve jaoks.

Kui reaalselt omale kättesaadavate vahenditega teeks, siis muidugi sajapealise parve koordineerimine eeldaks õige mitut WiFi jaama mitme eri võimendiga, igaüks oma ajahetkel omal sagedusel, mitte kõik koos ühel, et kerge maha suruda oleks. Aga profid ilmselt ei teeks seda WiFi abil, vaid märksa edevamate raadiolinkidega. Peamine, et lendav tugijaam oma võrgupõhise side neisse linkidesse lahti harutada ja neist kokku koguda suudaks.

[Kriku]

Ma saan aru, et ta droonide pealt siis pritsib Internetti alla?

Akf lennumudelist, kas on võimalik näiteks ka valguskaablit pidi internetti üles drooni peale saada, et siis õhu kaudu alla pritsida...?

Kuidas ta seda teeb, mina videost aru ei saanud. Kuulasin, aga ta ei täpsustanud.

Saab aga küll. Valguskaabliga droonidest osad (hiinakad) edastavad kaablis ühilduvuspõhjustel erinevaid "imelikke" protokolle (eesmärgiks emuleerida analoogvideot), aga transsiiverid lingi mõlemas otsas on valdavalt (ei väida, et eranditult) mõeldud interneti edastamiseks. (Minu kodustes mänguasjades, millest lähiajal loodan asjalikumat asja saada, näiteks läheb maa pealt fiiberkonverterisse Etherneti kaabel ja õhus tuleb pardaarvutisse välja Etherneti kaabel.)

Mis puudutab droonilt neti maha kiirgamise efektiivsust - tundub, et pidev õhus hoidmine väsitaks ja kurnaks, ajaks kulud üles. Tundub, et õhupall / aerostaat oleks sidejaama rolli jaoks sobivam. Siis on akusid vaja ainult sideks, mitte õhus püsimiseks.

Teisest küljest, kui tankitõrjemiini asemel akusid kanda, oleks rohkem energiat ka. 10 kg sisse mahub päris palju elektrit: https://www.youtube.com/watch?v=-PG5SJcEt0I . Nanobeam näiteks sööb max. 6W: https://dl.ubnt.com/datasheets/nanobeam/NanoBeam_DS.pdf .

Ta ütles expressis verbis, mis on "droon temale kui võrguinsenerile", õhupallidest ei rääkinud sõnagi.

[lennumudelist]

Ta ütles expressis verbis, mis on "droon temale kui võrguinsenerile", õhupallidest ei rääkinud sõnagi.

Nii ta tõepoolest ütles.

Kui seda meenutan, siis hakkan mõtlema mingitest pika tiivaga mehitamata plaaneritest (4-meetrine näiteks on veel kokkupanduna transporditav, kuna tiib käib pooleks) või suure kütusepaagiga hästi planeerivatest bensukatest. Tugijaam ei pea ju tingimata õhku kinni naelutatud olema, ta võib ringe teha või aeglasel käigul vastutuult kulgeda, jäädes maapinna suhtes enam-vähem paigale. Tõsi küll, siis lõppeks fiiber ära tugijaama maajaamas, mille kohal ringe tehakse.

Tegelikult, intervjuud mõttes uuesti läbi kerides, ütles mees ka seda, et ta arvab et tulevikus näeb "fixed wing" lahendusi rohkem.

[Kriku]

Õige, aga seda ütles ta kaugemale lendamise kontekstis.

[Kriku]

Praegu pole Prantsusmaa armeetuvil numbriga 193-529 enam tarvis kanda sõjaaja sidekaoses tillukesi sõnumeid, kuid tema teenistus on meeldetuletus sellest, kuidas vaprad liigikaaslased mängisid tähtsat rolli nii Esimeses ja Teises maailmasõjas kui ka 1870. aasta Pariisi piiramises. Euroopa viimases sõjaväelises tuvilas hoiab seersant Sylvain käes erksa pilgu ja küütleva rohelise kaelaga sulelist sportlast, kes nime asemel kannab numbrit 193-529. «Ta on kirjatuvi, nagu need, kes teenisid Esimeses ja Teises maailmasõjas,» räägib sõjaväelane, kes julgeolekukaalutlustel ei saa oma perekonnanime avalikustada. «Aga tänapäeval ta võistleb,» lisab Sylvain, kelle vanaisa oli samuti tuviaretaja.

Pariisi lähedal Mont-Valérieni kindluses liigub Sylvain rutakalt tuvimajade vahel, hoolitsedes umbes 200 linnu eest, puhastades nende varjualuseid ja pakkudes ninaesist. Tänapäeval kasutavad sealsed tuvid oma navigeerimisannet vaid siis, kui nad lastakse puurist välja võistluste ajal, sõjaväetseremooniatel või külalistele oma oskuste demonstreerimiseks.

Prantsuse sõjavägi kasutas kirjatuvisid viimati aastatel 1954–1962 Alžeerias peetud sõja ajal, mis päädis Põhja-Aafrika riigi iseseisvumisega. Prantsuse armee lõpetas kirjatuvide programmi ametlikult 1961. aastal. Sylvaini sõnul treenis sõjavägi siiski tuvisid veel mõnda aega edasi, kuna pelgas, et elektromagnetiline rünnak võib sidevahendid rivist välja lüüa. Tänapäeval seesugust ohtu enam pole, sest sõjavägi on rajanud kaitsekilbi võimalike rünnakute tõrjumiseks.

Kui aga ühel päeval peaks taas kirjatuvisid vaja minema, on Sylvaini hoolealused ülesandeks valmis. «Mul on olemas kõik väljaõppemanuaalid alates Esimesest maailmasõjast kuni 1961. aastani,» ütles sõjaväelane. «See toimis sajand tagasi, nii et ma ei näe, miks ei peaks see toimima ka nüüd.»

https://maailm.postimees.ee/8296328/eur ... eenistuses

[Aloe]

Siit lõimest jooksis läbi ka KL Maakaitserühmade/jagude sisese turvalise sidepidamise teema - ...kas ja milliseid raadiojaamu (nö omavahenditest) soetada...
Ukrainlased on selle küsimuse iseendast juba lahendanud: HIMERA G1 Pro - tundub igati korralikult krypteeritud ja on Ukrainas juba 4000+ ühikut rindel kasutuses. Lisaks on väidetavalt ühiku hind kohapeal ca +/-100EUR. Artikleid sirvides sain aru, et ka Suure Lombi taga on saadud nö ukse vahele ja USA militaaria testib tõsiselt neid. Eraisikutele mõistagi ei müüda, aga ilmsel EKV/KL -i puhul oleks teoreetiliselt ilmselt teostatav soetus.Tavamudel kindlasti ei pretendeeri kümnete kilomeetrite taha ulatuvale nö kõrgema tasandi kommunikatsioonile, aga selle jaoks on ka hetkel olemas Harrised, tulevikus ehk ka SecureChat, Wayren jne teemad.Maakaitseryhmade nö rohujuuretasandi probleem(kuhu KP paar saata või Gustimehed, KLP side vms), aga saaks kiire ja mu meelest turvalise lahenduse. Oleks viimane aeg need Icom-id pensionile saata...
Mõned lingid ka: https://www.quantropi.com/solutions/partner-himera/
https://www.defenseandmunitions.com/pro ... ate-micro/
https://reticulate.io/wp-content/upload ... et2024.pdf
https://euromaidanpress.com/2023/10/19/ ... ute-force/