Magnet kirjutas: ↑18 Jaan, 2025 12:54
Venemaad ka see liigutus kuidagi puudutab? Või sealset liinivõrku selline lahtilülimine ei morjenda?
Andrus Karnau küsitleb Kalle Kilki.
Venemaa elektrivõrk saaks juba praegu hakkama Eestit läbiva võrguta. Sama kehtib Königsbergi kohta, kuhu on ehitatud gaasijaamu. Kilk märkis, et Balti riikide elektrikud ei tea täpselt, kui suur on enklaavi energiatarve ja millised jõujaamad, sest Vene sõjaväel on seal omad lahendused. «Mida väiksem piirkond, seda rohkem tuleb pingutada, et hakkama saada ootamatute sündmustega. Balti riikide elektrivõrk ei toeta enam Kaliningradi, reservid peavad neil omal olemas olema,» märkis Kilk. Königsbergi/Kaliningradi energiatarve on umbes kümnendik Balti riikide omast ehk umbes 500 MW. Gaas liigub sinna läbi Leedu, aga enklaavil on ka oma LNG-ujuvterminal.
Kas Elering on sabotaaživõimalusega arvestanud? «Jah, muidugi. Oleme alajaamade ja muude objektide valvet tugevdanud, sest meid ümbritsev julgeolekukeskkond jääb püsima veel pikaks ajaks, see ei piirdu ainult talvega,» ütles Kilk.
Maismaal on väga tähtis valvata Eesti-Läti piiril kolme elektriliini. Väga suurt lõhkelaengut pole rohelisel mehikesel vaja, et mast kukuks. «Meil on plaanis neid jälgida, et aru saada, mis nende ümber toimub.»
Elektrivõrgu olulisi sõlmpunkte on ehitatud kindlamaks, lisatud valvesüsteeme. «Hiljuti moodustasime oma turvameeskonna, aga kasutame ka valvefirmasid. Meie turvameeskond monitoorib ja sõnastab põhimõtted, mille järgi valvefirmad tegutsevad. Mõned objektid on lühema reageerimisajaga, mõned pikemaga,» rääkis Kilk.
«Kaitseliiduga sõlmisime koostöökokkuleppe. Kui vaja, siis Kaitseliit kaitseb meie taristut. Oleme nendega juba läbi viinud oluliste elektriliinide turvamise õppusi. Kaitseliidu ülesanne on ohu korral kohe reageerida. Kui ohutase tõuseb – natuke nüüd liialdan – võib lõpuks olla nii, et iga masti juures on püssiga mees,» ütles Kilk. «Praegu ei ole seda vaja, aga ohuolukorras miks mitte.»
Eleringil on valmis ka parandusvahendid. «Neid nimetatakse emergency restoration system’iks, mis kiiresti pannakse viga saanud masti kõrvale. Kui lõhkelaeng teeb oma paugu ära, siis mõne päevaga suudame sama liini töösse saada,» märkis Kilk.
Pärast Venemaa küljest lahti ühendamist peavad baltlased kuni pühapäeva õhtuni iseseisvalt hakkama saama. Seda nimetatakse saartalituskatseks, mille eesmärk on Euroopale näidata, et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud on töökorras.
Pühapäeva õhtul kell kuus peaks olema pidulik hetk, mil Balti riikide elektrivõrk ühendatakse Poola kaudu Kesk-Euroopaga.
Riigijuhid kogunevad sel puhul Leetu tooste ütlema. Sünkroniseerimise koht on Alytuse alajaam Leedu-Poola piiril.
Kilk märkis, et Eleringis sel päeval veel pidu pole, sest esimesed kaks päeva ega ka esimesed nädalad pruugi kinnitada, et kolme riigi elektrivõrk saab muredeta hakkama. Eestis on seadmete ja liinide ehitus lõppenud, aga tarkvara uuendamine käib veel terve selle aasta.
Lätis ja Leedus pole ka kõik ehitustööd lõppenud. Kuuest lõunanaabrite sünkroonkompensaatorist on valmis kolm. Keerulise nimega masin kujutab endast tonne ja tonne kaaluvat metallsilindrit, mis pööreldes hoiab elektrivõrgu kvaliteeti.
Eestis on seadmete ja liinide ehitus lõppenud, aga tarkvara uuendamine käib veel terve selle aasta. Lätis ja Leedus pole ka kõik ehitustööd lõppenud.
Iseseisvus maksab ega ole niisama käes. Eleringi arvutuste järgi kulub elektrivõrgu püsti hoidmiseks lisaks praegustele kuludele vähemalt 60 miljonit eurot aastas, mis läheb tootmisreservide varus hoidmise kulude katteks. See tähendab, et iga tarbitud kilovatt-tund läheb pool senti kallimaks. Kui tarbite 200 kWh kuus, siis on arve üks euro.
«Kui ühiskond on nõus aastas maksma kaks miljardit elektri eest, seal sees on kõik kulud, siis küsida, kas 60 miljonit on iseseisvuse eest palju või vähe, siis ütlen, et ei ole palju,» lausus Kilk.
Üks põhjus, miks Balti riikides napib elektrijaamu, on seesama Venemaa odav elekter, mis aastaid üle piiri voolas. Vene elekter oli tsipake odavam, kui kohapeal tavaliselt pakuti, seda oli hulgi ning seetõttu ei olnud põhjust investeerida uutesse elektrijaamadesse, tuulikutesse ega millessegi muusse. Kuigi kauplemine Vene elektriga lõppes juba varem, kaob nüüd ka Venemaa pakutud sageduse hoidmise teenus.
Kui siiani pidid Balti riigid suutma elektrivõrgus tootmise ja tarbimise tasakaalu taastada 15 minutiga, mõne sekundiga reageerivad jaamad olid Venemaal, siis nüüd tuleb neid kohapeal töövalmis hoida. Näiteks kui jõulupühade ajal katkes elektrimerekaabel Estlink 2, siis esimese löögi katsid Venemaa elektrijaamad. Volga hüdrojaamade kaskaad hoiab ühtlast 50 Hz sagedust.
«Ma ei ole kindel, et elektrivõrgu Venemaast lahutamine on Eestile majanduslikult kahjulik,» märkis Kilk. «Jah, hakkame kulutama elektrivõrgu tasakaalus hoidmise eest rohkem kui enne 2022. aastat maksime, aga meil ei ole mingit garantiid, et Venemaa esitatavad arved ei oleks eksponentsiaalselt ehk üha kiirenevas tempos kasvanud.»
Vene pool on sõja algusest saadik balansi hoidmise eest Eestile, Lätile ja Leedule arveid esitanud. Kui suured need summad on, pole Kilk nõus ütlema. Arved on maksmata. Ametlik versioon ütleb, et Eesti, Läti ja Leedu hoiavad oma balanssi praegu ise. «Venemaa arvab jah, et me oleme neile võlgu, sest sanktsioonide tõttu pole me 2022. aastast balansseerimise eest esitatud arveid maksnud,» lausus Kilk.
https://majandus.postimees.ee/8174628/l ... imasti-all
