Üldine ajateenistuskohustus

[Kriku]

Viimased postitused läksid kõrvalteemasse: viewtopic.php?p=857202#p857202

[Sander17]

Keegi Markus Sirts arvab, et sõdurivande andmise nõue on liig mis liig:

https://epl.delfi.ee/artikkel/120350490 ... urvestatud

[Leo]

Iga aasta kohe peale teenistusse astumist tuleb igasugu intellektuaale päevavalgele, kelle arvates ajateenistus on kole paha ja vastik ning truudusvanne riigile mingi tagurlik jama. Väga tore, et noorhärra oma põhiseaduslikku sõnavabadust kasutab. Kahjuks häbeneb ta kirjutada, mis allüksuses ise on teeninud?

[iFly]

Keegi Markus Sirts arvab, et sõdurivande andmise nõue on liig mis liig:

https://epl.delfi.ee/artikkel/120350490 ... urvestatud

Selles kirjutises oli siiski päris oluline iva: "Paljud ajateenistuse läbinud on vande andnud, kuid ei mäleta selle sisu ega tähendust. Neile oli see lihtsalt veel üks asi, mis tuli ära teha. Enamik kuuleb sellest esimest korda, kui on juba ajateenistuses."

Tegelikult tuleks nendest asjadest rääkida juba lasteaias, koolis ja kodus ka, sest muidu voibki vanne osutuda absurdseks formaalsuseks. Juba lasteaias räägitakse inimesehatisele tema õigustest, ent mitte kohustustest - äkki traumeerib? .
Olen mõnedelt noortelt teenistuse läbinuilt kuulnud, et "see kõik on jama ja kui teravaks läheb, tõmban siit minema".
Noh, ametlik statistika arvab kaitsetahtest paremini.

[alo]

Kas keegi kes maksumüüri taha näeb, paneks siia mõne tsitaadi, et millised osad vandest härrale vastukarva käisid?

[Chupacabra]

Härra väidab, et 18-19 aastane ei saa aru, mida ta vandes lubab. Ju siis tahab täiskasvanuks saamise iga tõsta.

[slider]

Vanne ise on ju ainult tseremoonia, võid seal jõululuuletust ka hümiseda see ju midagi ei muuda. Või olen mina ka üks nendest kes täitsa valesti aru saanud ?

[mongol]

Minu vanne läks "kirja" eelmisel sajandil. Ei mäleta täpselt seda tseremooniat, loll naga tol ajal ju.18- aastane lausa.
AGA - kaitseliitlased annavad meil ka vande muide. Ilusti rivis ja kõik koos ettelugeja järgi korratakse seaduses ettenähtud lauseid, pärast mida saavad oma käelindi ja kel võimalik, siis ka SOK läbimise märgi kätte.
Tseremoonia on ise lihtne nii ajateenijatel kui vabatahtlikel - rivistus, vande ettelugemine ja selle kordamine ning allkirjad. Loed kaasa või mitte, allkiri määrab, saan ma aru. Kaitseliitlane on allkirju enne tegelikult kõvasti juba andnud, nii et tema puhul on pigem asi emotsionaalne ja ta tegelikult vannubki ära oma allaandmisest loobumise. Mõnelgi on pisar silmas, ka kursuse läbiviijatel üldiselt..
Sarnane NAKi puhul, kus väeosa lippu suudeldakse, mis ongi seersandi privileeg või siis kolme tilga vere andmise asemel.
PS. Käelint ongi see põhiline tegelikult. Vana hea vatijope, karvamüts, püss - missugune iganes - ja käelint = kaitseliitlane. Tänapäeval pigem jälgi käelinti, sest jopede ja mütside kvaliteet ning tegumood on muutunud, aga sõduri tunned vast KL-lindist ära. Pluss kehtiv värviline lint ka, ilmselgelt

[mongol]

Vanne ise on ju ainult tseremoonia, võid seal jõululuuletust ka hümiseda see ju midagi ei muuda. Või olen mina ka üks nendest kes täitsa valesti aru saanud ?

Tegelikult antakse allkiri ka vandele. Paberil.
Ümisemisest väga tolku ühesõnaga pole.

[lennumudelist]

Et algusest alustada, siis tegelikult ma ei peaks siin teemas kobisema - sel ajal, kui mul olnuks võimalus ajateenistusse minna, võttis riik sinna väheseid, ilmselt neid, kes füüsiliselt võimekamad ja agaramat huvi näitasid. Kui ma ilma musklita ja mõningase alakaaluga komisjoni läksin ja saladuseks ei jätnud, et tulin kuna on tehniline huvi rakettide ja lennunduse vastu, siis menetlejad ilmselt muigasid "oota 10 aastat, saame esimese raketi, seniks on meil Antonov An-2" (aega teenima mind ei kutsutud).

Samas, kui kujutlen, et protsessi osaks olnuks vanne - mina olin toona üsnagi selgelt anarhist. Komisjoni näole andma võib sellise napilt saada, aga vannet allkirjastama, et kasvõi elu hinnaga riigi eest - minu 19-aastane versioon poleks sellisele paberile allkirja pannud. Motiveerida võinuks reaalne hädaoht ühiskonnale, aga muu oleks jahedaks jätnud. See tähendanuks siis algul ilmselt jutuajamist, siis distsiplinaarkaristust ja edasi kas sisutühja allkirja saamist või väest välja viskamist. Prognoosida võinuks jonni ja trotsi koguse suurenemist.

Ma arvan, et antud noormees on minu kunagise versiooni üsna lähedane mõttekaaslane ja ses suhtes mõistan ta muret. Kui isik ei saa ausalt öelda, et on nõus elu kaalule panema - kas õigem oleks seda teada, või kuulda temalt meeldivat valet? Moraalile võib meeldiv vale hästi mõjuda - kõik nagu üks mees - aga tegelike ülesannete jagamisel võiks kasu tulla ausast vastusest tegeliku pühendumuse taseme kohta (ja kui vastus on eitav, võib-olla isegi asendusteenistusse suunamisest - pole ju mõtet õpetada väga pikalt isikut, kes ei suuda end näha õpitut rakendamas).

[moscito]

Notariaalselt kinnitamata vanne ongi ainult tseremoniaalne tegevus. Lödipüksid lasevad siit ohu korral jalga ka koos vandega.

[Leo]

Notariaalselt kinnitamata vanne ongi ainult tseremoniaalne tegevus. Lödipüksid lasevad siit ohu korral jalga ka koos vandega.

Siinkandis pannakse jooksupoisid ikkagi teenima. Näiteks kodanik X ei soovi teenida, kuid on vaja. Pannakse teenima ja kogu üksus teab, et tal on motivatsiooniga probleeme ning nende ülesanne on motivatsiooni tõsta ja hoida ning talle leitakse teenistusülesanded, kus ta saab oma kohust täita.

[lennumudelist]

Mõnel määral mõistan, aga tahaks lisada: motivatsioon ja eeskuju aitavad ainult mingi kauguseni.

Tõenäoliselt pole ei ülema ega teenistuskaaslaste võimuses lahendada ära suuremaid usalduskriise ega siluda suuri maailmavaatelisi auke, mis isiku ja riigi vahel võivad eksisteerida. Need võivad olla probleemid, millele pole kiiret ega head lahendust. Asjaolu, et KRA isiku välja kutsus, pole kindlasti lõplik tõend sobivusest.

Siiski, isikute vaheline usaldus võib mõndagi välja kanda - inimene võib teenistuskaaslasi usaldada ja mõistlikeks ning headeks inimesteks pidada, võib õpingud kaasa teha ja teisi toetada, vähem otsekohese iseloomu või sotsiaalse surve tõttu ebasiira vandegi anda... aga kui hiljem selgub, et kaalul on elu, mitte mobiliseeruda ega võidelda. Takkajärgi tarkusega võib siis küsida - kas olnuks mingi meetod, et õiged inimesed ära tunda ja valede asemel õigeid välja õpetada? Kui neid olnuks paar, võib-olla poleks vahet - aga kui paar tuhat, siis vahe oleks suur.

Samas võib juhtuda, et ühiskondlikud olud muudavad inimesi riigi kaitsevõimele nii ebasoodsas kui soodsas suunas. Ukrainas näiteks täheldati, et inimesed, kelle varasem lipukiri oli "milleks meile see korrumpeerunud tsirkus, mis end riigiks kutsub?" võtsid relvad ja hakkasid VF vägedele vastu - kuna nende äärmiselt võimukriitiline suhtumine võimaldas suurepäraselt aru saada, kumb riik kordades halvem on. Ja nende sõpruskond aitas üksusi, kuhu vabatahtlikud läksid, viisidel mil iga üksust ei aidata.

Kõrvale võime aga panna Afganistani, kus kindlasti kah vandetõotusi oli antud - aga visati relvad maha või mindi nendega koju.

Kui keegi sügavuti uuriks, mina pakun et selguks: kaitsetahe on nõrgas korrelatsioonis formaalsuste täitmisega (vannete andmine jne), ja pigem käib koos usaldusega, et ühiskond soovib selle liikmele tegelikult head ja on nõus häda korral aitama. Siis ühiskonna liige on tõenäolisemalt nõus ühiskonda häda korral aitama. Ükskõik kas sõja, loodusõnnetuse, epideemia või muul puhul. Kui nii on, siis muidugi järgmine asi - selle fooni loomine ei ole Kaitseväe võimuses.

[isonts]

Mõnel määral mõistan, aga tahaks lisada: motivatsioon ja eeskuju aitavad ainult mingi kauguseni.

blablabla

Kui sa pole ajateenistust läbinud siis sa ei tea millest räägid. Sa pole reaalses elus näinud kuhu võib motivatsioon ja eeskuju tegelikult inimese viia.
Mina ei soovitaks seda teemat arendada... Väga lihtne on rappa minna.
edit:kirjavead

[lennumudelist]

Jah, seda küll - mõnda asja peab nägema ja kogema, kaugelt hindamine annab valesid tulemusi.