Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Rebane11]

See lihatoodete ja kulinaaria piir on jah haprake, viimse rehknuti järgi läks pirukatesse täidiseks vist 1,5 kg suitsuliha ja 8 muna, riis ka juurde. Pärmitainas on ülioluline, seda peab olema täpselt nii palju, et sisu koos hoiab ja ei grammigi enam. Kvaliteet!, et imeõhukeseks saab teha. Hetkel seda kardangi kordamisel.
Jahu kulus 1 kg.
Lõuna -Eestis kui esineb häireid suitsukootide ja suitsupõskedega, siis eile tuiskasin üle ja ostsin mitu poodi tühjaks. Viimsepäevavaru.

[Rebane11]

Mingit neti ega muud äri ma küll teha ei kavatse ja püüan rahuldada peresiseseid vajadusi. 3 piruka müük afk Fucsile erilist rikkust majja ei too, oleneb muidugi hinnast.
Kui privasse telo numbri viskad, siis pole probleemi, ikka saadan.

[Fucs]

Ma oleks ikka võtnud rohkem neid kulinaariatooteid, kui telefoni teel saata saab...

Need hästi õhukese taignaga väikesed lihapirukad on väga bro-d.. aga kui ma/me neid teha ei viitsi, siis on saanud ka lihtsamat kiirvarainti lehttaignaga teha. No midagi umbes sellist
http://cousinella.blogspot.com/2011/01/ ... rukas.html

Kusjuures sügaval nõukaajal, kui kõik oli suht defka, siis sai neid õhukese pärmitaignaga lihapirukaid teha ka nt läbi hakklihamasina aetud kanapugudest ja südamest... + sibul, hakitud keedumuna ja riis.

Edit: ... ja soolatud riisikaid sai ka peeneks hakituna sisse segatud vahel...

[Rebane11]

Lehttaina saladusteni kaevunud ma veel pole, midagi peab ju ka järgmisse kuusse jääma. Praegu pärmitainas ja pirukad. Paar satsi olen teinud ka liivataignast produkte, prits läks laiali aga maitselt midagi Kevadlille sarnast.

[Marvin]

Linnamesilased? Üldiselt autodega kaasnevad raskemetallid keskkonnas, ka siis kui sõidetakse pliivaba kütusega. Ja lennukitega (kuigi lennukipetrooli pole eales etüleeritud). Võibolla putukate pidamiseks ok, aga selle mee puhtuses julgen kahelda. Lihtsalt selle põletatava vedelkütuse kogus linnades on niivõrd suur.

Ma hea meelega kuulaksin, kust need raskemetallid linnakeskkonda tulevad, mida kütuses ei ole?

[Kriku]

Varasemast pinnasereostusest?

[vanahalb]

Kütusele ei lisata enam tetraetüülpliid aga igasuguseid mittepõlevaid elemente on seal ka looduslikul kujul. Indikaatoriks võib olla lumi mis talvel on tänavatelt mingile platsile sulama veetud. Kogus on suur ja märtsikuus on see kuhi süsimust. Enamus on küll tahm aga tahma hulgas on kõike muud mis tuld ei võta. Võrdluseks , kuskil Alpides või Norra mäestikes (kus ka 2-3 meetrilt lund võib olla) minumeelest lumi küll mustaks ei sula.

Teine allikas kust talvel Mendelejevi tabelit juurde tekib on soolamine. See ei ole nagunii 100% puhas NaCl või mõni muu kloriid. 2000-ndatel toodi vähemalt Tallinnasse tee soola Valgevene Polsejest (Tsernobõl ) ja iga kord kui suurem soolatamine oli hakkasid Kuusakoski kiirgusväravad häireid andma. Soomes on see täpselt samamoodi. Kui lund sajab, laotatakse kloriide , platsil on radioatsiooniväravad kust iga auto läbi peab sõitma ja tihtipeale teatavad nad kiirgusest. Kui siis keegi käsidosimeetriga kontrollima läheb alustab alati rattakoobastest ja juba ongi pilt selge ei soolatud lumelörts. See ei ole tervisele ohtlik - lihtsalt värav on kalibreeritud täpselt selle koha näitude järgi ja igasugune hälve fikseeritakse.
Kui mingite muude elementide , kasvõi raskemetallide seiret samamoodi teostakse võib samuti anomaaliaid näha.

Sool muidugi talvel ei tolma ja voolab lõpuks merre. Mõneti sellepärast soovitatakse söömisel kalaga piiri pidada. Kevadel on küll tolmutorme mis talvel kogunenud sodi parkidesse laiali kannavad, Peeter-Pärtel seletas viimati õhtalehes et Vene või Valgevene soola asemel kasutatakse nüüd Egiptuse soola. See on palju kallim ja sellepärast ongi tänavad hooldamata. Kuidas ta toiduahelale toimib jäeti lahti seletamata.
Muarust on see mahetoitlustus eraldi tööstusharu ja kas end sellega siduda on igaühe enda valik. Alternatiivse teooria järgi peab organism ise igasugustest kõikjal leiduvatest raskemetallidest ja kiirgustest jagu saama. Kui enam ei saa siis ongi õige aeg ära surra.

[Kapten Trumm]

Kokku veetud lume muudab mustaks sool, mille abil eralduvad asfaldi pinnast (musta värvi) asfaldi osakesed. Oma osa on ka naastrehvide tööl ja kõnniteedele puistatud ollustel.

Äkki Norra mäestikes teid ei soolata, seepärast pole ka lumi must?

[Jaanus2]

See sool sisaldab siiski ka ise hulga muid mineraale, see pole see valge sool, mida sööme.

[davidsoniharald]

Lennuväljal veetakse ka lumi ühte kuhja ja sulades on see lõpuks süsimust. Soola lennuväljal ei kasutata, liiklustihedus on ka võrreldes linnatänavaga naeruväärselt väike.

Miks see lumekuhi siis seal süsimustaks läheb?

[andrus]

Mind aga on tükk aega vaevanud küsimus - mis muudab kokku veetud lume kollaseks?

[Magnet]

juba muistsed indiaanlased õpetasid oma lastele, ärge sööge kollast lund

[vanahalb]

Lennuväljal veetakse ka lumi ühte kuhja ja sulades on see lõpuks süsimust. Soola lennuväljal ei kasutata, liiklustihedus on ka võrreldes linnatänavaga naeruväärselt väike.

Miks see lumekuhi siis seal süsimustaks läheb?

Tahm mu arusaamist mööda. Lennuväli on vahel linna piires, vahel starditakse nii et must lont on järgi. Tahma hõljub linnas palju.
Mul on autos majapidamispaberi rull ja kui hommikul aknad udused on tõmban puhta paberiga klaasid üle. Uus valge paber läheb linnas mustaks ja seda isegi suveajal kui ei panda soola ega sõideta naelrehvidega. Kui auto kuskil maal seisab on paber lihtsalt märg ja võib-olla tolmupruun.

[Rebane11]

NSVL aegu polnud banaane ega apelsine. Mandariinidest rääkimata. Miks, kui kogu Aafrikat toetati ja sinna anti üüratult raha?

[Fucs]

NSVL aegu polnud banaane ega apelsine. Mandariinidest rääkimata. Miks, kui kogu Aafrikat toetati ja sinna anti üüratult raha?

KUUBA! Kuubat toetati ka ja poe letid olid Havana Club pudelitest lookas....
Aafrika banaanid sõi kompartei ladvik koos perega ära. Nemad Havana Clubi solki ei joonud ja rüüpasid vodkat või konjakit peale.
Nad oleks söönud ära ka kõik apelsinid ja mandariinid, aga siis keegi kuskil käskis neid ühe kaupa laste nääripakkidesse poetama hakata ja osa jõudis nii ka rahvamajandusse, kus apelsini ja mandariini koortest hüva likööri kodus villiti.