Demograafia

[Kapten Trumm]

Eks see on selline kahe (või rohkema) otsaga asi, ühest otsast pole töökohti, teisest otsast pole tööjõudu, kolmandast otsast tahaks allesjäänud külapoe taga Turbo Dieselit timmida ja kui meenutada igasugu tuuleparkide, kanafarmide jne lugusid (ka maapiirkondades), siis on vana hea NIMBY kah mängus.

Meenutage näiteks Nursipalu - puhas külakolgas, inimesi pole ollagi, aga kisa käis/käib taevani. KV linnak tähendaks ka töökohti ja lisasissetulekut kohalikele, aga ei, kõik on nii kõvad ässad, et mingeid "valitsuse almuseid" ei vajagi!

[Qwerty226]

Kui ma viimati vaatasin, siis kõrgharidusest tuleb iga aasta naisi poole rohkem kui mehi. Siit ka struktuursed probleemid, et ei leita paaritumiseks piisavalt kõlblikku isast, seda tuleb otsida piiri tagant või siis hakata midagi külmutama.

Perekonnatüübid jaotuvad abielupaaride perekondadeks (55%), vabaabielupaaride perekondadeks (27%), üksikemaperekondadeks (16%) ja üksikisaperekondadeks (2%).

(https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/le ... perekonnad)

16% leibkondadest on üksikemad, üksikisasid on ainult 2%, selgelt näha ju kelle jaoks lapsed rohkem probleem on.

[Kriku]

Või hoopis kohtupraktika on selgelt näha...?

[Tegelane5]

Kinni pannakse asju ikka vastupidistel põhjusel - klientuuri ei ole. Neid 30 õpilase ja 3 õpetajaga gümnaasiume pannaksegi kinni seepärast, et see on kallis ja tase on nõrk - tegemist puhta sotsiaalprojektiga, kus hoitakse ülal koolipersonali töökohti. Odavam ja tulemuslikum on koolibussiga sõita.

Päris selge, et kui täna sünnib aastas alla 10 tuhande lapse, siis 1990ndatest pärinev koolivõrk, kui lapsi tuli iga aasta 20+ tuhat, on liiast. Apteegid on täna era, puhas rahaline otsus, eks postkontoriga on samad jutud.
/---/

Aga kuidas siis ukrainlastel tasub miskite suvaliste asustatud punktide pärast jamada, kus postkontori, kooli jne riigiasutuse asemel on lihtsalt konkreetne, sõnaotseses mõttes pommiauk. Ja kõik, isegi penskarid on kuhugi jalga lasnud?
Vbolla võiks meilgi riik ja selle teenistujad viimased olla kes lipu kokku rullivad ja minema jalutavad?

[Qwerty226]

Või hoopis kohtupraktika on selgelt näha...?

Kui kohtuväliselt oleks asi 50:50, siis peaks asi kohtusse jõudma kordades rohkem kui praegu jõuab.

Kui kohtupraktika oleks, et naised saavad hooldusõiguse 90%. Siis see tähendaks, et selline statistika saada peaks 97,5% lahkuminekutest jõudma kohtusse.

Kui eeldada, et kohtud annavad naistele hooldusõiguse 100% kordadest, siis peaks kohtusse jõudma 78% lahkuminekutest.

[Kriku]

Kohtupraktika mõjutab ka kohtuväliseid kokkuleppeid, sest määrab ära, mis väljavaated pooltel nende arvates kohtus on.

[mart2]

Olles kõrvalt näinud sellist asjaajamist, siis võin kinnitada, et nii lastekaitsjate kui perelepitajate esmane seisukoht on alati - lapsed ema juurde! Sellise soovitusega lähevad nad ka kohtusse.
Põhimõtteliselt saab teistsuguse soovituse ainult siis, kui ema on teistele ohtlik (nn. "paberitega hull") või diagnoositud narkar-joodik.
Vaid üksikjutudel, kui isa varanduslik seis on suuresti üle ema omast, võidakse kaaluda vastupidist.

Selle minimaalse üksikisade protsendi saab kokku peamiselt kahest vallast - lesed ja need, kelle juurest naine uue juurde jalga lasi (uus ei taha võõra mehe lapsi).

[Smith]

Vaata objektiivselt siis. Töötuse määr soo järgi (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... otuse-maar)

2023 oli töötud 6,7% naistest ja 6,2% meestest. No ei ole väga vahet.

Aga palun vaata ka objektiivselt siis - kus naised töötavad? Kui palju on riigisektori töötajatest naisi näiteks ning palju on naistest elektrike, inseneride jms kriitiliselt vajalikel ametikohtadel? Mõte oli selles, et riik peaks tellima omale ameteid mida on vaja : arstid, õpetajad jms on tasuta ning igasugu muud kõrgharidused, mida riigil vaja pole - ärijuhid, kunstnikud jms peaks olema kas tasulised või äärmisel juhul väike tasuta kohtade arv, et tõelised talendid omas vallas kooli ukse taha ei jääks majanduslikel põhjustel. Kui palju nendest avaliku sektori ametikohtadest tegelikult vajalikud on, on juba iseasi. Taas subjektiivse arvamuse ning kogemuse pinnalt julgeks pea 20% koondada, päriselt. Täiesti mõõdetamatu tööpanusega igasugu ennetuse- ja teabeosakondi on riigiasutused täis. Kui sellised sotsiaalsed ametikohad äru kaoks avalikus sektoris, oleks pilt juba hoopis teine - tuleks hakata õppima asju, mille järele on ühiskonnal nõudlus.

[Kriku]

Elektrike oskuste maksurahaks konverteerumiseks on vaja ka ärijuhte, aga see pole praegu peamine. Kõik see ei puutu vähimalgi määral teemasse.

[Qwerty226]

Aga palun vaata ka objektiivselt siis - kus naised töötavad? ..... Mõte oli selles, et riik peaks tellima omale ameteid mida on vaja : arstid, õpetajad jms on tasuta

Otsi ise ka mingeid allikaid.

Arstidest on 75% naised, tervest tervishoiu valdkonnas 89%! Õpetajatest 86% naised. Täiesti mõttetud ja väiksed valdkonnad?
https://tervis.postimees.ee/3918915/var ... mehi-harva
https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... uldharidus

[HeiniR]

Puur ja Gortfelder avaldanud eile ERRis artikli sündimuse ja väärtuste teemal:
https://www.err.ee/1609581163/puur-ja-g ... skonna-ees

Aga eks selle teemaga lõpuks on ikka nii nagu vabatahtliku riigikaitsega, et "tunneme muret ja kõike seda on vaja, aga ma isiklikult ei saa enda aega sinna panna, kuna olen nii hõivatud".

[Peeter]

https://arvamus.postimees.ee/8176764/he ... asvatamist
üks kommentaar sellele teemale:
Juba vanad roomlased teadsid ja pidasid kalliks lausumist: kui puudu tuleb nõust ja jõust, on tahtminegi kiiduväärt!

[Kilo Tango]

https://arvamus.postimees.ee/8176764/he ... asvatamist
üks kommentaar sellele teemale:
Juba vanad roomlased teadsid ja pidasid kalliks lausumist: kui puudu tuleb nõust ja jõust, on tahtminegi kiiduväärt!

Lugesin artiklit - kiiduväärt algatus. Lihtsalt öeldi A, aga jäeti ütlemata B.
Muudatused, mis mina teeks:
1. Tasu peab olema (kasvõi pehmelt) seotud eelneva palgaga. Muidu on tegemist immigrantidelt laste ostmise teenusega.
2. Osa laste kasvatamise tasuks kuluvast rahast peab tulema lastetute vanemate lisamaksustamisest.

Ehk siis ikka seesama mõte - tasakaalustada dinki elustiili eeliseid.

[isonts]

Lastetute lisamaksustamine kõlab lihtsalt, aga ma ei usu, et sealt erilist pappi kokku hakkab voolama.
1. Mis elueast alates seda maksu kehtestada? 18 aastane on juba täiskasvanu, aga alles oma vanemate rahakoti peal. Mingist east alates ei ole enam väga tervislik lapsi saada.
2. Kui lihtne on sellisest maksust kõrvale hiilida? Naistel on keeruline, aga ennast mingi väntsaka isaks kirjutada pole ilmselt eriti keeruline. Ilmselt tekkib meil mingi osa inimesi, kes meditsiiniliselt ei ole võimelised lapsi üldse saama.
Kuidas me teeme vähemustega n. samasooliste paaridega?
3. Kui suur see maks peaks olema, et see mingitki olulist eelarvelist mõju avaldab? Automaksuga võrreldes näiteks?

[Runkel]

https://arvamus.postimees.ee/8176764/he ... asvatamist

Kust me selle raha võtame?

Kokku on lapsi vanuses 0–20 aastat 295 000. Ja see väheneb. Ehk me räägime summast 1,75 miljardit aastas.

Täna maksab riik peretoetusi ja vanemahüvitisi kokku aastas 800 miljonit. Need langeks siis ära. Seega oleks vaja juurde leida 950 miljonit.

950 miljonist tuleb käibemaksu ja aktsiisidega eelarvesse tagasi vähemalt 250 miljonit. Multiplikaatorit arvestades kindlasti rohkem. Ehk meil on puudu vähem kui 700 miljonit eurot aastas.

Selle raha leidmine ei ole lihtne, aga kindlasti mitte võimatu. Selleks on välja pakkuda erinevad alternatiivid. Näiteks lõpetada avalike hoonete ehitamine ja kasutada sealt vabanevat raha. Või tõsta jõukate tulumaksumäära. Või lõpetada muude toetuste maksmine a'la majade soojustamine või elektriautode ostmine.

Uusi reipaid ideid kokkuhoiuks, maksutõusudeks ja indekseerimise suurendamiseks.