Üldine ajateenistuskohustus

[krijgsvolk]

Asi on väga lihtne. Kõik kaitseväkke. Kes keelest aru ei saa, õpib kuni saama hakkab. Kuniks õpib, aeg ei jookse. Kui selge, hakkab ka aeg jooksma. Nigut imeväel saaks meie keel hiljemalt kuu ajalise intensiivõppega kõikidele selgeks.

Täpselt nii nagu minu põlvkonnale nõuka armees teenides! Kuidas see nüüd käiski? Ahjaa: nje umeješ- nautšim, nje hotšeš- zastavim! St "kui ei oska, siis õpetame, kui ei taha, siis sunnime!" Tea ma ei ühtegi tüüpi, kes vene kroonust koju laekudes venet ei mõistnud kõnelda, mõnel oli isegi eesti keelele aktsent külge hakanud!
Aga see on hää mõte küll, et enne kui inimese kombel ennast eesti keeles väljendada ei mõista, seni teenistusaeg ei tiksu. Kahjuks vist ei saa, igatsugu "inimõiguste kaitsjad", "värdõiguslased" ja õiguskantsler tulevad siis hinge kallale.

[isonts]

Minule tundub, et pigem tahetakse paduvenelased sõjalisest väljaõppest üldse eemale hoida.

[Lemet]

Kehv riigikeele oskus annaks noorele ajapikendust, kuid ei vabastaks teda kohustusest aega teenida.

Kahju, et väeosadel enam oma sigalaid pole....

[Kapten Trumm]

Kes keelest aru ei saa, õpib kuni saama hakkab. Kuniks õpib, aeg ei jookse. Kui selge, hakkab ka aeg jooksma. Nigut imeväel saaks meie keel hiljemalt kuu ajalise intensiivõppega kõikidele selgeks.

Maksumaksja maksab selle kahtlase meelestatusega seltskonna ülalpidamist senikaua, kui need viitsivad õppima hakata? Seniks mürgitavad seal keskkonda ja seletavad kaasteenijatele, kuidas varsti Putini tankid tulevad?

Muidugi ajapikenduse andmine keeleõppeks pole KV poolt ka kuigi terav idee, see võimaldab ju venitada 27-aastaseks saamiseni täis, et käia igal aastal tulutult keeleeksamil (seda muidugi juhul, kui umbkeelne tõesti teenistusse ei ihka). Kui ihkab, võib juhtuda, et õpib.

Pigem peab keeleoskus olema ikka muu riikliku sunniga tagatud, näiteks teatud kategooria eksami tegemine aastaks nt 2028 kuulub iga haridusastme küpsuseksamite juurde ja ilma selleta pole lootust ei riiklikule ülikoolikohale ega autojuhilubadele.

[Lemet]

Pigem peab keeleoskus olema ikka muu riikliku sunniga tagatud, näiteks teatud kategooria eksami tegemine aastaks nt 2028 kuulub iga haridusastme küpsuseksamite juurde ja ilma selleta pole lootust ei riiklikule ülikoolikohale ega autojuhilubadele.

Koolide lõpueksamid tulekski ju riigikeeles sooritada. Õppida võiksid kasvõi suahiili keeles, aga haridust tõendava paberi saavad vaid riigikeeles eksami andnutena. Kusjuures peaks sellistes koolides elsamikomisjon in corpore tulema väljadpoolt seda kooli.

[Kapten Trumm]

Mingit moodi ju need keelt mitteoskavad lõputunnistuse omanikud kaitseväkke jõuavad, sest meil päris harimatuid ei võeta ja eelistatakse ikka keskharidusega poisse. Ehk siis see tänane eksamisõel soriseb päris kõvasti. KRA-s tehtav keeleoskuse test oleks kindlasti tihedam.

[mart2]

Asi on väga lihtne. Kõik kaitseväkke. Kes keelest aru ei saa, õpib kuni saama hakkab. Kuniks õpib, aeg ei jookse. Kui selge, hakkab ka aeg jooksma. ...

Täpselt nii nagu minu põlvkonnale nõuka armees teenides! ...
Aga see on hää mõte küll, et enne kui inimese kombel ennast eesti keeles väljendada ei mõista, seni teenistusaeg ei tiksu. Kahjuks vist ei saa, ...

Ei saa praegu ega tehtud ka nõuka-armees.
Teenistusaja pikkus on seadusega paigas.

Kuidas te kujutate ette sellist "aja peatamist"? Kaitsevägi söödab-joodab kuni mees õpib? Kui ei õpi, siis jääbki tasuta riigi kostile? Kaitsevägi, kes just vabanes põhikohaga kaplanite ja pillimeeste palga maksmisest võtavad tööle keeleõpetajad? Seda tingimustes, kus personali piirarv on etteantud? Sõduripalka peab ikka maksma, kuna muu teenimise võimalus on "ära võetud".

Jääme ikka realistlikeks!

Kas üldse on vaja süsteemi inimesi, kes ei ole tahtnud riigikeel selgeks saada?

[Kapten Trumm]

NSVL armees (küllap ka täna venes) oli ainus "aja peatamise" võimalus distsiplinaarpataljon ehk disbat. See on valge ilma mõistes sõjaväevangla.
Seal "veedetud" aeg ei läinud ajateenistuse hulka, olid nt 2a seal ja pärast tuli allesjäänud aeg väeosas ikka ära nühkida.

[zephys]

Kas üldse on vaja süsteemi inimesi, kes ei ole tahtnud riigikeel selgeks saada?

Lugupeetud akf, aga nii me jõuame ju reservarmee asemel kaitseliiduni välja, kui ainult vabatahtliklikusele rõhume ning isiku eelistustest lähtume ...

Või nagu ka meil armees kombeks, et tublimad nii või teisiti teevad rohkem, häda siis ka nende eest teenida, kes russkii miri ja viiendat kolonni taastoodavad?


Fakt on see, et EKV ei saa ega pea riigi ja KOV tegemata tööd oma ressurssidega lappima - neid niigi vähe.
Aga olukorras, kus kutsealuste valim järjest väheneb, siis venekeelsete (ok, mõni muu suahiili vend ka sekka äkki, objektiivsuse huvides) kodanike kohustusest vabastamine ja ainult motiveeritud seltskonnale panustamine on jälle selline elegantne, jalaväele omane, lahendus probleemi ajutiseks edasilükkamiseks, no nagu püksi kusemine külmaga. Peaasi, et kaitsetahte % ootustele vastab.
Palju neid motiveerituid reservväelasi mobiliseeritutest UA-s järgi on? Ja palju meil see viimaste ÕK ilmumise % RA-l nüüd oligi, et ainult eestikeelsetega saame SA struktuuri täis...

Kokkuvõtteks - seaduse järgi on AT pikkus kuni 12 kuud, seega saab küll teha kahe nädalase eelkursuse hädistele, kui ainult tahet oleks, näiteks ühe ainsa VÕK baasil. Pole see kaks nädalat mõnesaja mehega midagi nii väga palju kallim klassis istudes. Samas signaal ja mõju ühiskonna hoiakutele oleks igati kõva.

[mart2]

Akf zephys muidugi nägi minu rõhutust allakriipsutamisega. Tubli.
Sellest algabki tegelik kodanikuks olemine, et tahetakse õppida keelt ja kultuuri. Õppimine tähendab ka mõistmist, kuid ei nõua kõikide tavade ülevõtmist ega enda juurtest lahtiütlemist, küll aga valikut kelle/mille eest (vajadusel) sõdid.
Meil on piisavalt näiteid "eri värvi" uusasukatest, kes on tahtnud keelt selgeks saada ning peavad Kaitseväes teenimist loomulikuks.
Vägisi armsaks ei saa ning kui juba keeleõpet ei ole tahtnud, siis kust kohast see Eestimaa armastus peaks tulema? Pigem juba Balti kobermangu igatsus...

Keeleõpe kui ajateenistuse osa VÕK-i baasil eeldab, et tehakse vastavad testid ja soovijad koondatakse kokku keele intensiivõppeks ennem seda, kui keeleoskajad teenistusse võetakse ning siis "pekstakse laiali" see keele täiendõppel olnud seltskond eri väeosade vahel. Seda selleks, et neil ei oleks nn. kambavaimu tekkimist ja alustavad meeskondade loomist normaalses rütmis teistega. Hilisem liitmine ei hakka toimima, kuna uustulijad saavad olema väljast tulnud tegelasteks selleks hetkeks juba kujunenud grupisuhetes ja neile tuleb hakata (jõuga?) kohta tekitama.

Eelduseks on õiguslikult kinnitatud reeglistik. Selle keeleõppe rahastamine peaks tulema integratsiooniga seotud eelarvest, sest me ei taha ju neid inimesi mitte ainult reservväelasteks, vaid ikka ka muidu täisväärtuslikeks kodanikeks?

Puhtalt isiklik arvamus.

[davidsoniharald]

Seda mida akf mart2 siin formuleeris nii ilusti, oligi minu esialgne mõte.

Karta on, et ajapikenduse andmine puuduliku keeleoskuse pärast võtab järsku paljudelt keeleoskuse ära. Pigem tuleks ajapikendust anda ainult tingimusel, et lähed intensiivkeeleõppesse. Ka see pikendus puuduliku keele pärast peaks ka olema ainult ühekordne ja lühike. Annaks võimaluse neile, kes tegelikult ka tahavad õppida ja võtaks võimaluse venitada oskamatusest igavesti kummi.

Vot sellised mõtted.

[isonts]

KV ei hakka kunagi mingit keeleõpet läbi viima. Mida vähem venekeelsed sõjalist väljaõppet meie kulul saavad seda parem on.

[mart2]

... Mida vähem venekeelsed sõjalist väljaõppet meie kulul saavad seda parem on.

Ma ei soovitaks kõiki venelasi ühte patta panna, nii nagu (kahjuks) ka kõiki eestlasi!

[Madis22]

Kolmas variant oleks nii keele mitteoskajaile, kui ka füüsiliselt vähe-võimekaile tõesti aasta pikendust anda ja kui siis aasta pärast vastav test ikka sooritamata jääb, siis karistada kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmise eest, ning anda pikendust järgmise aastani. Ja kui vaja, siis nii korrata kuni 27 aastaseks saamiseni. Mis see aastase vangistusega võrreldav rahatrahv meil täna on? Ma usun pärast esimest sellist makset leiaks enamik olema vajalik see keel selgeks või füüsiline vorm sobivaks saada.

[Sander17]

Kolmas variant oleks nii keele mitteoskajaile, kui ka füüsiliselt vähe-võimekaile tõesti aasta pikendust anda

Juba aastal 2005 kukkus meil ajateenistuse esimestel päevadel tehtud füüsilise testi suurem osa poistest kolinal läbi. Üks vanem olija lohutas: "Pole hullu, järgmised kolm kuud saate piisavalt trenni ja noorteaja lõpus teevad kõik selle ära".