EV energia ja julgeolek

[LionRat]

Vaatasin Eleringi lehelt , me tarbime 2 korda rohkem kui ise toodame , elektrit siis , hinna vahe soomega on 5-6 kordne , meie kahjuks , muidugi ja seda pühapäeval , kus tootmine peaks seisma ning pole karmi pakast .

Muidugi tarbime rohkem kui toodame! Lühike seletus on, et valitsus on vähendanud OLULISELT põlevkivijaamade tootlust kuna nii jääb palju CO kvooti üle, mille müügist saab 400-600miljoni eurot puhastulu. Niikaua kui Eesti on EL ETSis, on.iga tuulik see, mis suurendab kvoodi ülejääki.

[wolfgang]

Kui palju Eesti pinnast on põlevkivienergeetika poolt solgitud ja kui palju on põlevkivikatla kapremondivaheline eluiga ?

Ise tead vastuseid oma küsimustele?

[teeline35]

Huvitav kuidas läänepoolses Euroopas selle tuulikute tervist kahjustava mõjuga on, Taanis, Saksamaal ja sealkandis? Kogemusi peaks olema omajagu kogunenud aastate jooksul, hakkasid nad juba ammu tuulikutega pihta. Seal on tuulikuid hoopis tihedamalt, varem suuremaid teha ei osatud ja siis istutati väiksemaid tihedalt. Inimesi on ka tihedalt. Siinsed pärismaalased peaksid sinna ühe teadusliku ekspeditsiooni korraldama. Keegi teadlane ütles, et kui tuulik üleliigset kuuldavat müra ei tee, siis pole ka üleliigset infraheli, see käib muu müraga kaasas. Tundub justkui loogiline.

Minu viis senti ka; Ei saa aru kisast tuulikute tervistkahjustava mõju pärast. No ei hakka inimesed kohes surema kui tuulikute naabruses elavad ja töötavad. Eks mingisugune mõju neil kahtlemata on nagu ükskõik millisel nähtusel meie elus. Öeldakse ju, et elamine üks tervistkahjustav tegevus on, lõpuks surevad kõik maha. Mind häirib miks keegi välja ei ütle, et neid tuulikuid pole vaja ehitada selle pärast, et neid mitte kellelegi vaja pole. Kui tuule ja päikeseolud on sobivad, siis meil elektripuudust pole ja ebasoodsate tuuleolude korral pole mingit vahet kui palju tuulikuid seisab ja voolu ei tooda! Vahe on ainult minusuguse maksumaksja jaoks, sest rohkem seisvaid tuulikuid tähendab rohkem raha minu taskust tuulikute omanike taskusse samas kui ma midagi sealt rohkem vastu ei saa!

[teeline35]

Foorumis hiljaaegu menetletud valitsuse energeetika kava kohta reageeringuid veel;
https://www.err.ee/1609593533/energeeti ... elapohjaks

Energeetikaasjatundjad lasevad koalitsioonijuhtide pakutud energiaplaani sõelapõhjaks, sest see ei vasta nende hinnangul Eesti vajadustele ega võimalustele: Eesti aastane elektritarbimine suureneb ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi väga vähe, kallite meretuuleparkide järele Eestis vajadus puudub ning juhitamatu elektritootmise asemel peaks olema esikohal juhitav tootmine.

Järgnevalt Einari Kisel arvamus;

Energiapoliitika asjatundja Einari Kiseli sõnul on võrreldes eelnevate plaanidega uues kavas õhku välja lastud. Aastane elektritarbimine on vähendatud 15 teravatt tunnilt 10,4-le. Kuid ka see on liiga optimistlik.
"See kasv, mis peaks kuue aasta jooksul toimuma, 8 teravatt-tunnilt 10, 4 teravatt-tunnile, on 2,4 teravatt-tundi. Kõige suurem kuueaastane elektritarbimise kasv, mis Eestis on üldse olnud, oli majandusbuumi aastatel sajandi alguses. Ja siis kasvas kuue aastaga elektritarbimine 1,4 teravatt-tundi. Tegelik elu on näidanud, et elektritarbimine on Eestis viimase kolme aastaga vähenenud 10 protsenti," nentis Kisel.

Veel

Tallinna tehnikaülikooli teadlase Argo Rosina sõnul ei ole poliitikud aru saanud, mis probleemi on vaja lahendada. Rohe-eesmärkide asemel peaks olema esikohal tarbijatele soodne ja kättesaadav elekter.

veel

Kui koalitsioonijuhid lubavad, et praegune keskmine elektri hind langeb 2035. aastaks 15 sendile kilovatt-tunnist, siis Rosina sõnul on see ennustamine. Ka energeetikaeksperdi Arvi Hamburgi sõnul on see eesmärk ebareaalne.

veel

Lisaks on Hamburgi sõnul arusaamatu, miks saab Eestisse rajada maismaatuuleparke vaid kahe teravatt-tunni jagu. Tänaste parkide ja Eleringi liitumislepingutega kaetud parkide koguvõimsus on juba 3,8 teravatt-tundi. Kui liita juurde päikesepargid, koostootmisjaamad ja minimaalne juhitav võimsus, kasvab tootmismaht kolm korda suuremaks. "Saame niimoodi näppude pealt arvutatud, et 10,5 teravatt-tundi elektrit on meil sellega täiesti vabalt olemas. Eelmise aasta tarbimine oli 7,9. Nii et sellest tulenevalt ma ütlen, et meretuuleparke poleks vaja," märkis

Saan aru, et meil heade ilmastikuolude korral tarbimist kattev tootmisvõimekus olemas, aga miks on ebasoodsate ilmaolude korral tekkiva defitsiidi katmiseks vaja rajada juurde sedasama ilmaoludest sõltuvat doteeritavat tootmist?

"Majanduslikult üldiselt ei peeta väga mõistlikuks, kui taastuvenergia osakaal või tarbimise katvustegur taastuvenergiaga läheb üle 60 või isegi üle 70 protsendi. Eestis peaks kindlasti põlevkivienergeetika jätkama, küsimus on, mis kujul. Põlevkiviõli kindlasti on selline kütus, mida saaks meil ladustada ja millega saaks võib-olla ka varustuskindlust paremini tagada," lausus Rosin.
"Igal juhul Eestis peaks olema püsikoormust kattev juhitav võimsus ja see püsikoormust kattev tänases mõistes on põlevkivi ja järgmise mõistes, kuskil 15 aasta perspektiivis, ma kindlalt arvan, et see on tuumaenergeetika," ütles Hamburg.

Samosti Aaspõllu saates märkisid saatejuhid, et selles arengukavas on peaaegu kõik numbrid pastakast imetud. Välja arvatud üks; 2,6 miljardit meretuuleparkide dotatsiooniks!
https://vikerraadio.err.ee/1609580828/s ... a-aaspollu

[teeline35]

Elektri hind meil ja soomes , meie roheideoloogiast ja millestki veel ära tinistatud otsustajad väidavad , et soomes elektri hind kasvab ja see tähendab hinnaerinevuse vähenemist , raske uskuda neid väiteid , eriti kui vaadata inflatsiooni meil ja neil .
Kiire lahendus oleks : Tellida Lõuna Koreast tuumajaam võimsusega 1200MW või rohkem , mis neil seal valikus kohe on , kaotada tuule - ja päikeseparkidele planeeritud toetused , jätta ära Paldiski pumpsalvestisse maksumaksja kallamine , ehitagu oma kuluga , vaevalt et pangad sellise riigi garantiita ehitise jaoks raha laenaksid , kes tahab tuuleenergeetikasse panustada , palun , ehitagu liitumised ja ikka oma raha eest .

Mida teha odava ja ülejääva elektriga , kui ostjaid pole , "kääritada" vesinikuks ja sealt edasi sünteetiliseks kütuseks , mida peaks saama kasutada kaunis laialdlaselt .

Väga mõistlik plaan ja tahaks näha meie poliitikuid tegutsemas!
Arvestades elektridefitsiiti nii meil kui ka ümbruskonnas, siis tõenäoliselt 1200 MW tuumajaama toodetust midagi eriti üle ei jääks. Soomlased oleks kindlasti huvitatud nii Estlink 3 ja miks mitte ka 4 ehitamisest ning võib-olla ka Rootslased tahaksid eletktrikaablit enda juurde vedada. Kuigi mõistlik oleks lätlaste ja leedulastega mingid kokkulepped varem saavutada, et elektribõrsiga pedereerimist ära hoida.

[Sekeldaja]

Kui paljud siin arvajatest ja eriti neist, kes oma varjamatut põlgust tuulikute üle kurtjate suhtes välja näitavad, on ise mõne lähedal pikemalt viibinud? Päeva, kaks, nädala?
Mina olen veetnud ööpäeva ühest (ühest, mitte pargist!) 1,3 km kaugusel. Tuuletugevus alla keskmise, puhus minust tuuliku suunas väikese nurga all põiki.
Toas polnud midagi kuulda, õues küll. Sellist katkendlikku vuhinat. Vähe, aga oli.
Arvan, et vastupidisest suunast (minu poole) puhuva tuule korral oleks vehkimist juba väga hästi kuulda olnud.
Kas ja kui pika aja jooksul sellega harjuda saab, ei oska nii põgusa praktilise kogemuse põhjal öelda, aga mul on see vähemalt olemas.
Ja kui ma nüüd mõtlen, et lähimad majapidamised on sellest konkreetsest tuulikust 700 m kaugusel, kus kirjeldatud efektid on suurusjärk intensiivsemad, siis kogemust projitseerides kuhugi nende lähedusse ma vabatahtlikult kindlasti ei koliks ja kui tuulikud ise minu juurde kolida tahaks, ma neid vabatahtlikult ja lilledega vastu ei võtaks.
P.S.: Akf vanahalb, Tüükri pargi tuulikute ja lähimate elamiste vahemaad on samuti 700 - 1300 meetrit. Kõrvalasuvas Aseri pargis aga juba alates 400 meetrist. Huvitav oleks sealsete elanike kogemusi teada, äkki Tüükri-kandi mees tunneb sealt kedagi?

EDIT: mu isikik kogemus on siiski 350 meetri kaugusel vehkiva tuulikuga, mitte 1,3 km. Sel kaugusel oli järgmine. Ning hoonel, kus viibisin, polnud aknaid tuuliku poole ja vahel oli rohkem kui üks sein (tööstushoone).

[vana124]

EE reservvõimsustest, mida peaks korralduse alusel hoitama 1000MW. Auvere on 3-ndat päeva rikkega väljas 270MW. UMM näitab, et töösse peaks tulema 5.ndal kel 05:00 - loodame, kuigi tähtaega on 2x pikendatud ja võidakse veel pikendada. Auvere väljakukkumise järel pandi töösse 6. ja 8. plokk ja hiljem ka 11.nes. Nüüd on teade, et 6. on 2 päeva väljas mitteplaaniliselt 170MW. Kokku siis hetkel väljas 440MW. Reservi veel on aga karmiks kisub.

[Walter2]

Kui paljud siin arvajatest ja eriti neist, kes oma varjamatut põlgust tuulikute üle kurtjate suhtes välja näitavad, on ise mõne lähedal pikemalt viibinud? Päeva, kaks, nädala?

Olen varemgi kirjutanud, on tulnud nädalavahetuseti olla/ööbida Esivere tuulepargi läheduses. Kuuldavat heli polnud aga viletsad ööuned ning kummaline ja vahelduv kehv tunne järgmistel päevadel. Mu kallis kaasa on tavaliselt järgmisel päeval tahtnud sealt jalga lasta kuna tal on tekkinud peavalu. Eks inimesed tajuvadki häiringuid erinevalt ning keegi on rohkem tundlik. Võrdlusmoment täitsa olemas kuna aastaid varem ilma tuulepargita samas kohas ööbides polnud mingeid probleeme. On tehtud kuuldava heli mõõtmisi pargi valdaja poolt ning db jäänud lubatu piiresse. Ilmselt jääbki kuna kuuldavat heli pole keegi täheldanud ega selle üle kurtnud . Muid helisid ja võnkumisi millegipärast ei kiputa mõõtma.
Esivere aeti püsti 2005 aastal, antud pargi planeeritud eluiga olla 20 aastat - nii et loodame, et see käesoleval aastal kenasti kokku pakitakse.

[Benjy]

Norra ja EU on tülli pööranud.

“We are not happy with Norway. The sentiment is as bad as I have known it. Norway looks selfish, trying to keep this electricity for itself even as it makes so much money from selling gas to us,” said one EU ambassador in Oslo recently.

https://www.ft.com/content/c03f53e4-c37 ... f52f12468b

[OLAVI]

... On tehtud kuuldava heli mõõtmisi pargi valdaja poolt ning db jäänud lubatu piiresse.
Ilmselt jääbki kuna kuuldavat heli pole keegi täheldanud ega selle üle kurtnud
Muid helisid ja võnkumisi millegipärast ei kiputa mõõtma. ...

Täna Vikerraadios Uudis+ räägib, et kuna alla 20Hz heli välisõhus ei normita, siis seda ka ei mõõdeta.
Ja infrahelina ei normeerita üldse helisid sagedusel alla 10Hz.
https://vikerraadio.err.ee/media/video/ ... 99f718b0f4

Mida ja kuidas uurib terviseamet tuugenite ja tuulikuparkide juures nende mõjust tervisele? Vastab ameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

https://vikerraadio.err.ee/1609581812/u ... 99f718b0f4

Kõige suurem vastasseis on potensiaalsetel naabritel tundmatus "elu loteriis osalemise" pärast, sest mitte keegi ei tea, milliseks kujuneb tulevane olukord (tuuliku/tehase läheduses) ja kui inimene tahab hiljem millegi üle kaevata, siis "mittemõistjatel" on teda väga kerge hulluks tunnistada ja inimesel ei ole oma murega abi mitte kuskilt loota.
(Paljud inimesed ei julgegi tänapäeval töökaotuse hirmus tunnistada "peas olevaid helisid", sest kui see info saab avalikuks võib inimene kaotada töökoha.)

Nagu siingi on näha, et paljud kuulutavad avalikult, et "ma ei saa aru" aga oma arvamust on usinad avaldama, oma arusaamatusest.

Igal seadmel sõltuvalt suurusest on oma helispekter ja vanade väikeste tuulikute heli võib oluliselt erineda suurte tuulikute häiringust ja seepärast ei saa võtta võrdlust erinevate tuulikute häiretsoonide vahel samaväärselt.
Tallinn-Narva maantee kõrval on kohe mitu väiksemat tuulikut, millede häält saab otse maanteel kuulata/tajuda, kui liiklusmüra ei sega:
https://maps.app.goo.gl/KG68KapMMcbKnwZL6

[OLAVI]

EE reservvõimsustest, mida peaks korralduse alusel hoitama 1000MW. Auvere on 3-ndat päeva rikkega väljas 270MW. UMM näitab, et töösse peaks tulema 5.ndal kel 05:00 - loodame, kuigi tähtaega on 2x pikendatud ja võidakse veel pikendada. Auvere väljakukkumise järel pandi töösse 6. ja 8. plokk ja hiljem ka 11.nes. Nüüd on teade, et 6. on 2 päeva väljas mitteplaaniliselt 170MW. Kokku siis hetkel väljas 440MW. Reservi veel on aga karmiks kisub.

Kas on aeg alustada uurimist diversiooni paragrafi järgi, sest kõik seadmed on kellegi poolt tehtud?

[Lemet]

Kas ja kui pika aja jooksul sellega harjuda saab, ei oska nii põgusa praktilise kogemuse põhjal öelda,

Lihtsalt remargi korras- elasin 12 aastat (1972-1985) Tallinna lennuvälja maandumisglissaadi all 150 meetri kaugusel raudteest ja siiani eluvaim sees. Isegi tähele ei pannud ei maanduvaid lennukeid ega raskekaslulisi ronge. Harjumiseks kulus vast nädalat paar, kui sedagi.

[Fucs]

... On tehtud kuuldava heli mõõtmisi pargi valdaja poolt ning db jäänud lubatu piiresse.
Ilmselt jääbki kuna kuuldavat heli pole keegi täheldanud ega selle üle kurtnud
Muid helisid ja võnkumisi millegipärast ei kiputa mõõtma. ...

Täna Vikerraadios Uudis+ räägib, et kuna alla 20Hz heli välisõhus ei normita, siis seda ka ei mõõdeta.
Ja infrahelina ei normeerita üldse helisid sagedusel alla 10Hz.
https://vikerraadio.err.ee/media/video/ ... 99f718b0f4

Mida ja kuidas uurib terviseamet tuugenite ja tuulikuparkide juures nende mõjust tervisele? Vastab ameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

https://vikerraadio.err.ee/1609581812/u ... 99f718b0f4

Most studies investigated some aspect of noise exposure, but no studies specifically examined infrasound, shadow flicker or EMR. One study (Pohl 2012) examined wind turbine markings.

elik tõlkes

Enamikus uuringutes uuriti müraga kokkupuute mõnda aspekti, kuid üheski uuringus ei uuritud konkreetselt infraheli, varjude virvendust ega EMR-i. Ühes uuringus (Pohl 2012) uuriti tuuleturbiinide märgistust.

Tallinn-Narva maantee kõrval on kohe mitu väiksemat tuulikut, millede häält saab otse maanteel kuulata/tajuda, kui liiklusmüra ei sega:
https://maps.app.goo.gl/KG68KapMMcbKnwZL6

Praegu hea värske lumi maas. Nad võiks seal Tüükris lume pealt uurida, palju seal loomade jälgi on ja kui on siis kelle omad.
Nu või, praegu on hästi moes lindude ja loomade loendamine, seda saaks teha ka ilma värske lume abita seal.

Esimene kätte juhtuv ...
Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukohavaliku lähteseisukohad (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK) 2023

Tuuleparkide mõju loomastikule võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. Otsesed mõjud on seotud loomastiku elupaikade kao/kahjustamise/killustamisega, mida võivad põhjustada nii tuulepargid kui ka neid teenindav taristu. Kaitsealuste liikide kohta vt ptk 3.2. Kaudsed mõjud on seotud tuulikute ja taristu kui barjääriga, mis võib katkestada elupaikade sidususe või takistada loomade liikumist harjumuspärastes kohtades (elupaikade ja toitumisalade vahel, rändel). Samuti võib tuulikute ja teatud taristuobjektidega (elektriliinidega, juhul kui kavandatakse õhuliine) kaasneda oht (lindudele, nahkhiirtele) vigastusteks või hukkumiseks kokkupõrkes.

Loodusmaastikku lisanduvate uute füüsiliste objektide tõttu võivad pelglikud liigid hakata ka teatud alasid vältima. Pelglikke liike võivad mõjutada ka tuuleparkide töötamise, aga ehitus- ja lammutustöödega seotud häiringud (müra, masinate ja seadmete liikumine, inimeste kohalolu).

https://www.poltsamaa.ee/documents/1749 ... e995fe30ac

Tootsi tuulepargi Keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Minu meelest ületamatu tase.

3.3.4 Mõju loomastikule
Kavandatav tegevus, peamiselt tuulikupargi ekspluatatsioon, võib teatavat mõju avaldada peamiselt linnustikule ja nahkhiirtele. Ülejäänud loomastikku häirib kavandatav tegevus üksnes elektrituulikute ehituse perioodil, kuid ei vähenda märkimisväärselt elupaikade hulka ega kvaliteeti pikema-ajalises perspektiivis.

Viimast just olukorras, kus tuulepark on planeeritud selliselt, et ehitatavate struktuuride alla ei jääks ja selle tõttu ei hävineks vanu, liigirikkaid kooslusi või muid looduslikult väärtuslikke piirkondi (nt vääriselupaigad jms) – Tootsi Suursoo puhul just selliselt on.

Suuremat osa imetajatest tuulepargi töö tõenäoliselt ei häiri. Teadaolevalt ei peleta töötavad tuulikud metsloomi ning kariloomi. Vähem inimpelglikumad liigid nagu rebased, metskitsed, jänesed jt tõenäoliselt harjuvad tuulikutega ja jätkavad liikumist oma endistel toitumisaladel ja liikumisteedel – põldudel ning rohumaadel.

Tootsi Suursoo puhul on tegemist valdavalt ammendatud turbaväljadega, kus loomastik on suhteliselt vaene ning elupaik enamusele liikidele sobimatu (vähe toitu ja varjevõimalusi). Siin hakkab toimuma turbavälja aeglane taimestikuga kattumine ja sellega koos ka sobiva loomastiku kujunemine. Tuulikute olemasolu korral on see lihtsalt üks element, millega „saabuvad“ loomad kohanevad.

https://sopitootsipargid.ee/.resources/ ... 5.2016.pdf

Ma saan aru, et lindude kohapealt on neid tuuleparke igatepidi juba uuritud, aga loomade kohapealt on üsna null?
2024. Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine.

Läbiviidavad uuringud ja analüüsid:
Lendorava uuring
Nahkhiirte uuring
Taimestiku inventuurid
Linnustiku uuringud

Sõna "loomastik" leiab sealt ainult kahel korral.

Euroopas on kõik nahkhiireliigid loetletud Euroopa Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (edaspidi loodusdirektiiv) IV lisas ning osa neist ka II lisas.

ja

Kõige suurema kõrge väärtusega LD (Loodusdirektiiv) metsaelupaikade osakaaluga uuringuala on Lääne-Nigula, järgnevad Viljandi ja Kose ning Väike-Maarja-Vinni. Kui esimesed kolm neist on üldpindalalt suhteliselt väikesed, siis viimati nimetatu on oluliselt suurem ja seetõttu on sellel ka kõrge väärtusega LD-metsaelupaikade pindala suur. Metsainventuuriga kaetud uuringualadest on kõige väiksema väärtuslike metsaelupaikade osakaaluga Türi-Järva, Türi-Põhja-Sakala ja Pärnu uuringualad.

Suurimaks mõjuriks metsaelupaikadele tulenevalt tuuleparkidest on taimestiku ja elupaikade otsesene hävimine, kui metsamaa raadatakse ning muudetakse tehnovõrkudega kaetud alaks. Negatiivseteks mõjudeks on veel ehituselt ja teedelt lenduv tolm või valgustatuse-tuulisuse muutumine lähialas toimuva metsaraie tõttu. Arendus tõenäoliselt killustab seni ühtse laamana paikneva metsamaa, millel on liikide levimisele ning populatsioonide säilimisele negatiivne mõju olenevalt tehnovõrkude alla võetava pinna ulatusest.

Kui tuulepark on juba välja ehitatud ja toimib, on raske ette kujutada järgnevaid olulisi mõjusid metsaelupaikadele ja sealsele elustikule, mis ei tulene juba toimunud maastikumustri muutustest. Pöörlevad tiivikud ei mõjuta metsaelupaiga puistu koosseisu, potentsiaalselt võib küll muutuda metsi elupaigana kasutava linnustiku ja loomastiku koosseis. Kui palju ja kuidas see mõjutab metsa häiringurežiimi ja uuenemist (putukate paljunemine, loomleviste seemnete edasikanne jne), on väga keeruline öelda.

Tõenäoliselt on need muutused väikesed ja aeglased ning nende mõju või koostoime teiste mõjuteguritega ilmneb alles aastakümnete jooksul.

https://keskkonnaportaal.ee/sites/defau ... avalik.pdf

jne

[lennumudelist]

"See kasv, mis peaks kuue aasta jooksul toimuma, 8 teravatt-tunnilt 10, 4 teravatt-tunnile, on 2,4 teravatt-tundi. Kõige suurem kuueaastane elektritarbimise kasv, mis Eestis on üldse olnud, oli majandusbuumi aastatel sajandi alguses. Ja siis kasvas kuue aastaga elektritarbimine 1,4 teravatt-tundi. Tegelik elu on näidanud, et elektritarbimine on Eestis viimase kolme aastaga vähenenud 10 protsenti," nentis Kisel.

Ühe allika põhjal on Eestis praegu transpordikütuste energiakulu ca. 9.2 TWh aastas. Sama numbrit leiab ka muudes allikates.

Kui prognoositav osa kütusega sõidukitest asendub elektrisõidukitega ja sõidetakse sama palju, siis kasutegurite erinevuse järgi saame vajamineva elektrienergia hulga. Paraku on sõidukite asendamine ja nende rollid raskelt prognoositavad: inimeste tegevus sõltub turuhindadest ja majanduslikest oludest.

Siiski, üldreeglina, kui inimesed loobuvad 1 TWh võrra sisepõlemismootoriga sõitudest ja teevad sama palju elektrimootoriga sõitusid, siis vaja võiks minna umbkaudu 0.5 TWh jagu elektrit. Kui eesmärk on, et kogusummast 9 TWh saavutataks aastaks 2030 vähenemine 3 TWh võrra, siis oleks vaja 1.5 TWh elektrit juurde.

Lisaks transpordi valdkonnale ka küte: soojuse pumpamine kütuste põletamise asemel. Pakun et tuleb julgelt 2.5 TWh täiendavat elektrienergia kulu kokku.

[nukkel]

Rääkides kõige mustemates toonides. Nüüd kui me ümber lülitame peaks KOV ka mingi plaan olema. Näiteks et X KOV annab teada et voolu kadumisel avavad nad mingi võimla kus inimesed saavad telefone laadida, kuuma vett ja uudiseid vahendada. Mingi genekas mis tagaks selle. Hetkel tundub et iga mats vaadaku kuidas saab.