Tuugenite ohutus

[Kapten Trumm]

See väide on vale. Kui kohalikega vaevuks keegi suhtlema siis oleks ka vastuseisu vähem. Reaalselt tuleb iga inimesega, mõjualas läbi rääkida, mis tema probleem on ja leida lahendus, mitte susserdada vallas, korraldada rahvamaja kärajaid ja sellega kohalikega suhtluse lahtrisse linnuke kirjutada. Eriliselt teeb edasise planeerimise raskeks kohalikest üleolevate hüüatustega üle sõitmine ja nende murede naeruvääristamine.

Sinu jutt ei ole tõsi. Naeruvääristab ja asja rappa juhib just see infraheli-propaganda seltskond, arendajad ja KOV-id on koostanud enamasti täitsa tasemel dokumendid, mida siis lihtsalt maha karjutatakse ja mingit magedat show'd tehakse. Ja kohalikke hirmutatakse.

[Xender]

EKRE on tuulikute puhul lihtsalt "juhitav opositsioon" mis keskendub mingile uhhuule, selle asemel, et rääkida sellest, et tuulikud + gaasijaamad saavad olema kõige kallima lõpp KWh hinnaga energiatootmisviis.

Selleks, et tähelepanu ära suunata majanduslikust lollusest, kargabki tuppa Helme oma mölaga.

[Kriku]

See võib nii olla küll.

[mart2]

... Ja määgida ühe tuuliku müra levimise teemal ei ole ka adekvaatne, kuna tuuleparkides realiseerub fenomen, mille nimi on resonants, mis võib suurendada võnke amplituudi kuni kümneid kordi. Lisaks need labad loobivad sadade meetrite kaugusele jäätükke ja kui see tuulik laiali lendab, nagu need ikka lendavad vahel siis lendab ka laba tükke 500m +. Niiet mina saan inimeste murest väga hästi aru.

Ei hakka kogu oopust analüüsima, kuid mõned asjad mõtlemiseks -
- Resonants ja kümneid kordi kohe suurem? Kas oskad viidata, kus on andmed sellise resonantsi osas tuulikuparkides?
- Kui suured labab pöörlemisel loobivad poole kilomeetri kaugusele jäätükke, kui suured need on, et suudavad nii kaugele lennata? Kui palju on Eestis või mujal neid 500+ meetri kaugusel labatükke leitud? Oled ise leidnud?

Kui aga vaadata seoseid tuuliku töö ja inimese enesetunde vahel, siis tegelikult osaliselt on see olemas, kuigi võib-olla natuke teistpidi kui soovitakse näidata.
Juba vanast ajast on teda, et paljud inimesed tunnevad ennast kehvasti õhurõhkkondade vaheldumisel. Mina ka!
Millal peamiselt tuulikud töötavad? Siis kui tuult on!
Millal on tuult? Siis kui toimub rõhkkondade vaheldus ...
Aga see minu arvamus muidugi pole enam asjasse ...

[Madis Reivik]

Wolfgang, see resonantsi jutt on kuskohast pärit ? Olematust või puudulikust tehnilisest haridusest või siis lugesid mingist ekre voldikust ?

Küsimus:

Mis resoneerib ?
Miks resoneerib ?
Mis tingimustel resoneerib ?
Millised võnked suurenevad kümneid kordi ja miks ?

[OLAVI]

...
- Kui suured labad pöörlemisel loobivad poole kilomeetri kaugusele jäätükke, kui suured need on, et suudavad nii kaugele lennata?
Kui palju on Eestis või mujal neid 500+ meetri kaugusel labatükke leitud?
Oled ise leidnud?
...

Mina olen mererannas 3m (meetri) kõrguse posti otsa pandud, 2kW tuuliku purunenud tiiviku plastist labade tükke kokku korjanud.
Umbes 10x30cm suurune labatükk oli ca 30m kaugusel ca 20cm sügavuselt kaldakruusa/liiva segusse tunginud.
(Kaevasin selle välja ja tegin ka pilte aga see oli mitu telot tagasi.)

Kui suur on 280m masti otsas tiirleva 200m läbimõõduga tuuliku ohutuskaugus mujal maailmas, saab aimu, kui mõõtata merekaartidel näidatud tuuleparkide merenavigatsiooni keelualade piire.
Tuleb arvestada, et vanad tuulikud on madalamad ja vastavalt väiksema ohutuskaugusega.

[wolfgang]

Wolfgang, see resonantsi jutt on kuskohast pärit ? Olematust või puudulikust tehnilisest haridusest või siis lugesid mingist ekre voldikust ?

Küsimus:

Mis resoneerib ?
Miks resoneerib ?
Mis tingimustel resoneerib ?
Millised võnked suurenevad kümneid kordi ja miks ?

Füüsikaõpikust. Sa pole kuulnud sellisest mõistest? Teil Refi voldikutes seda ei käsitleta?

Ei hakka kogu oopust analüüsima, kuid mõned asjad mõtlemiseks -

Žanri klassika. Jutu mõte jääb arusaamatuks, küll aga targutaks mõne lõigu kallal.

Resonants ja kümneid kordi kohe suurem? Kas oskad viidata, kus on andmed sellise resonantsi osas tuulikuparkides?

Ei oska. Isim kes evib võimat kirjutatut mõista loeks selle mu oopusest ka kergesti välja.
-

Kui suured labab pöörlemisel loobivad poole kilomeetri kaugusele jäätükke, kui suured need on, et suudavad nii kaugele lennata? Kui palju on Eestis või mujal neid 500+ meetri kaugusel labatükke leitud? Oled ise leidnud?

Kindlasti peab Eestis lendama? 5 vene ruleti mängijat kuuest, võivad kinnitada, et tegemist on absoluutselt ohutu mänguga?

Võtame lahti mõisameeste laagri lubadused enne viimaseid valimisi ja loeme sealt.

Kas nad kolmest ei tuututanud? Ilmselt kolmega ei saaks või saaks, kui amort ja tehnohoole valemist välja jätta. a võibolla saaks ka. Nt. Olkiluoto ükkonen ja kakkonen toodavadki 2 senti kWh, kuna kapitalikulu, mis TEJ puhul omahinna valdav osa, on valemist väljas - laenud makstud. Muidugi SEJ on teine ooper.

Kas hakkame meenutama, kuidas nepmanite ja töötajate massid üksmeelselt on kõige vastu saltosid visanud?

Miks mitte. Huvitav valim muidugi . A mis ses taunitavat, et kohalik saab oma piirkonna arengu teemal kaasa rääkida? Toome siinkohal hoopis sellised näited nn. Puhangu tänav ja Tartu tselluloos. Nõus, ajuti läheb arutelu mölaks ja isegi võibolla reeglina, aga mu meelest on see formaadi küsimus. Sa ei saa mingitel kärajatel päris valukohti käsitleda, kuna terve inimene ei hakka oma muredest üle saali kisama. Ma leian, et arendajad peavad käima mööda ümberkaudseid maju ja kohalikega rääkima. Valdavalt on lahendatavad küsimused. Muidugi on juurikaid, aga esimesed meediakajastused, kuidas tädi Maali sai oma viltuse hüti asemele uue maja või põldur Vello farmi põllud, uues kohas, annavad nüüd tonn vilja hektarilt rohkem ja edaspidi läheb libedamat. Vähegi arvestatava arenduse puhul on see kommiraha.

[mart2]

Wolfgang, see resonantsi jutt on kuskohast pärit ? Olematust või puudulikust tehnilisest haridusest või siis lugesid mingist ekre voldikust ?
...

Ei hakka kogu oopust analüüsima, kuid mõned asjad mõtlemiseks -

Žanri klassika. Jutu mõte jääb arusaamatuks, küll aga targutaks mõne lõigu kallal.

Resonants ja kümneid kordi kohe suurem? Kas oskad viidata, kus on andmed sellise resonantsi osas tuulikuparkides?

Ei oska. Isim kes evib võimat kirjutatut mõista loeks selle mu oopusest ka kergesti välja.
-

Kui suured labab pöörlemisel loobivad poole kilomeetri kaugusele jäätükke, kui suured need on, et suudavad nii kaugele lennata? Kui palju on Eestis või mujal neid 500+ meetri kaugusel labatükke leitud? Oled ise leidnud?

Kindlasti peab Eestis lendama? 5 vene ruleti mängijat kuuest, võivad kinnitada, et tegemist on absoluutselt ohutu mänguga? ...

Klassika ...
Tegelikult üritad mind rünnata mingi segase jutuga, kuid ei suuda vastata põhiküsimustele -
1) resonantsi 10x suurenemise kohta on sul oma arvamus, kuid mitte ühtegi kinnitavat uurimust pole esitada. Kuni on arvamus on see sama sugune argument nagu misiganes vastupidine arvamus, millel puudub tõestus - segu kuskil millegi loetust mida on kohaldatud enda soovnägemusega! Võin muuta oma mõtet ja hakata sind uskuma, kuid mitte arvamuse, vaid uurimuste alusel.
2) suurte jäätükkide ja labatükkide osas, mis lendavad 500+ meetrit ei ole sul ka mingit kinnitust, ei Eestist ega mujalt. Jälle lihtsalt isiklikku arvamust ülevõimendades et siis üritada "massiga" lüüa...
Akf OLAVI vähemalt kirjutas, et temal on olemas isiklik kogemus kindlas mastaabis, sul ei ole isegi teiste kogemust/fakti/uuringut, mida enda pakutud mastaabis tõestada.
PS. Akf OLAVI - merenavigatsiooni keelualadel on palju komponente ning ennem kui seda tuua tuulikulabade tükkide lendamise teoreetiliseks aluseks, oleks vaja teada, milliseid asju on veel arvesse võetud - näiteks objekti füüsiline julgeolek, veealused rajatised vms. Mina seda ei tea ning selle pärast küsisingi just nimelt eespool nimetatud kindla väite kohta - labad (mis peaks olema projekteerijatel mõõdetav/arvutatav suurus).

Kokkuvõtteks - ei ole mõtet tahta, et keegi peaks uskuma mingeid õhkuvisatud arvamusi lihtsalt niisama, ilma kinnitava uurimuseta.
Me ei ole enam Nõukogude Liidus, kus mingil ajal tegi partei oma loosungitega sobilikku teadust.

[lennumudelist]

Kui tuulikus miski resoneerub, siis on tegu katki minemise kandidaadiga - nii tootja kui omanik soovivad juba eile teada, kuna üks vastutab ja teine maksab. Peab olema puru rumal, et käitada resonantsis olevaid tuulikuid.

Kui Olkiluoto 3 torustikus mingi kotermann oli ja vesi või aur resoneerus - aeti taga, kuni kotermann välja sai.

Lisamärkus - nii suurte rajatiste resonantsi sagedused on üsna madalad. Pillikeel teeb tõmmates "pinn". Vibunöör teeb tõmmates "ponn". Saja meetrine asi ei tee tõmmates mingit häält enam. Sellise asja avastamiseks on kiirendusmõõtjad, samasugused millega droonile tehishorisont tehakse. Kui telemeetria kaudu kiirendusmõõtja hakkab näitama, et miski võngub, siis on karauul ja sekkutakse.

Tuulik võib tõesti halvimal juhul laguneda või generaatori osa põlema minna. Aga võtkem rahulikult: väga kaugele sealt midagi ei lenda.

Kõvasti pöörleva tuuliku laba tipukiirus on natuke alla 100 m/s, varre kiirus läheneb nullile vastavalt geomeetria seadustele. Oletame, et juhtub halvim - laba tuleb küljest. Oletame, et heidetav laba asub kahe oma pikkuse võrra maapinnast kõrgemal. Heidetakse näiteks 100 m pikkune laba kõrguselt 200 m. Laba tipp liigub kiirelt, aga peab lineaarseks liikumiseks kiirendama ka lahti tulnud laba varre. Mass on varres. Tipu kiirusest 100 m/s ei jää paljut järele laba heitmiseks.

Järgmine küsimus: mis on laba tihedus ja õhutakistus, kas tal on eeldusi liuelda? Vastus: tihedus on madal, ta on klaaskiust. Õhutakistus pidurdab teda kiiresti, kuna liuglemiseks eeldusi pole - massikese on tagumises otsas (noolel peab lendamiseks massikese olema õhutakistuse keskmest ees). Seega purilennuki ega noole kombel tuuliku laba ei lenda. Võtke vahtraseeme või mängukopteri laba ja proovige seda sirges joones visata - ei lähe. Ta hakkab õhus keerlema ja kukub ruttu alla isegi väga hea heite korral.

Tipust lahti tulnud jäätükk lendab sama kaugele, kui katapuldist lastud jäätükk.

[Madis Reivik]

Ega ma ei lootnudki selle resonantsi kohta mingit muud vastust saada kui lolli sõimu.

Mis puudutab jäätükkide lendamist siis mis tingimustel labade TIPPU üldse jääkamakad tekkida saaks ? Sile klaasfiibri pind, aerodünaamiline, valdavalt vertikaalses asendis...

Labade "äralendamise" puhuks on tuulikute ümber piisavalt palju ruumi, kus tavapärast inimtegevust ei toimu. Pealegi, enne "äralendamist" toimub mingi lagunemine ja see tekitab omakorda kõva vibra mille peale kaasaegne tuulik paneb pidurit ja jääb seisma.

[OLAVI]

...
Mis puudutab jäätükkide lendamist siis mis tingimustel labade TIPPU üldse jääkamakad tekkida saaks ? Sile klaasfiibri pind, aerodünaamiline, valdavalt vertikaalses asendis...
....

Pöörlevale tiivikulabale tekib jää sama füüsikalise nähtuse tõttu nagu lendava lennuki tiivale, alarõhu tsooni.
Ega siis lennujaamades ilma asjata lennukeid ei kasteta.

[OLAVI]

...
Tuulik võib tõesti halvimal juhul laguneda või generaatori osa põlema minna. Aga võtkem rahulikult: väga kaugele sealt midagi ei lenda.
...

Minu toodud näites oli 10 kordse tiiviku kõrguse kaugusel tunginud kerge plastitükk kõvasse maapinda.

....
Järgmine küsimus: mis on laba tihedus ja õhutakistus, kas tal on eeldusi liuelda? Vastus: tihedus on madal, ta on klaaskiust. Õhutakistus pidurdab teda kiiresti, kuna liuglemiseks eeldusi pole - massikese on tagumises otsas (noolel peab lendamiseks massikese olema õhutakistuse keskmest ees). Seega purilennuki ega noole kombel tuuliku laba ei lenda. Võtke vahtraseeme või mängukopteri laba ja proovige seda sirges joones visata - ei lähe. Ta hakkab õhus keerlema ja kukub ruttu alla isegi väga hea heite korral.

Tipust lahti tulnud jäätükk lendab sama kaugele, kui katapuldist lastud jäätükk.

Kuna mehaanilised purunemised toimuvad tavaliselt tugeva tuulega, siis see "pidevas liikumises olev keskkond" (tuul) erineb oluliselt "seisvast õhust".
Hariv on vaadata videoid, kus võrreldakse/mõõdetakse tormituules lendleva tavalise tollise laua purustusjõudu, kus see läbistab kergelt seinu.

Siin on kenasti näha, kuidas "hinges võitleja" ei suuda oma kinnisideest väljapoole mõelda ja ei suuda omale arusaamatuid nähtusi mõista, näiteks et tuulena liikuv õhk mitte et takista lendavat objekti vaid kannab seda ise edasi ja selle demonstreerimiseks risustab netti.

[Madis Reivik]

Ikkagi, tuulikute ümber on ju ohutustsoon, keegi ei ehita 150m tuulikud lasteaia kohale.

[lennumudelist]

Minu toodud näites oli 10 kordse tiiviku kõrguse kaugusel tunginud kerge plastitükk kõvasse maapinda.

Kerge plastitükk on tõepoolest asi, mille tuul kaasa võib viia. Sa võid maapinnal viibinud kasvuhoone tükke pärast tormi leida ka naabri aiast või lähimast metsast. Piisava pindalaga ja sobiva kujuga kerget plastitükki saab kohalik tõusev õhuvool kanda - see, milles kullid ja kured ja mudellennukid liuglevad. Seda ei pea mulle seletama, ma olen kergeid plastitükke piisavalt lennutanud.

Mina rääkisin laba äraheitmisest põhjusel, et kaasfoorumlane rääkis resonantsist. Resonants on puruneva tuuliku tunnus ja purunemise kõige raskem stsenaarium on laba ära heitmine. Ennetamiseks tuleb labad tuulest välja keerata ja tuulik seisma pidurdada, et pärast tormi asja klaarida saaks. Selgitasin, mis on selle protsessi usutavad piirid - kui kaugele saab laba ära heita.

Kui soovid tutvuda tootja poolsete juhistega, siis algatuseks on siin sujuvalt kirjutatud uuring.

https://mragheb.com/NPRE%20475%20Wind%2 ... ystems.pdf

Wind turbine manufacturers recommend a safety zone with a radius of at least 1,300 feet from a wind turbine, and that children must be prohibited from standing or playing near the structures, particularly under icing or stormy conditions.
---
Wind turbines are rated for 150 miles per hour (mph) winds. As wind speed picks up, there is a decoupling and the blades free-wheel to minimize damage. A sophisticated design easily changes the rotor pitch like a helicopter and spins it at a lower speed than the wind. In the case of a hurricane, 250 mph would cause worries far beyond a few turbines, since engineering structures are not generally rated for such high speeds.

1300 jalga on 1300 x 0.3048 = ligikaudu 390 meetrit

Sellest lähemal ei tasuks töllerdada, eriti tormiga ja jäite tekkimise tingimustes.

Jäätükkidel, erinevalt kergetest plastitükkidest, liuglemiseks sobivaid omadusi ei ole.

Labal tervikuna, liuglemiseks sobivaid omadusi pole.

Siin on kenasti näha, kuidas "hinges võitleja" ei suuda oma kinnisideest väljapoole mõelda ja ei suuda omale arusaamatuid nähtusi mõista, näiteks et tuulena liikuv õhk mitte et takista lendavat objekti vaid kannab seda ise edasi ja selle demonstreerimiseks risustab netti.

Jään seisukohale, et tuuliku küljest kergete plastitükkide eraldumine ei ole märkimisväärne turvarisk - ja kui mõnel mudelil on, saab seda leevendada disaini muutmisega, nii et järgmisel enam pole. Suure tuuliku laba kandmiseks võimelisi tõusvaid õhuvoole õnneks meie planeedil napib - seda suudaks võib-olla teha väga tugev tornaado (vihje: kui kontekst on tornaado, siis sind huvitab asulate evakueerimise kiirus, mitte tuulikute saatus).

Tuulikute turvariskid on, et torm lammutab aeglaselt või tornaado lõhub ruttu, ning siis on küsimus, kui kaugele laba kukkuda saab. Vähem kriitiline risk on, et tuulik heidab jäätükke. Jäätükkide lennuvõime järgi on need ohutusraadiused enamasti mõningase varuga paika pandud. Enamuse ajast ei heida tuulik aga midagi, võid ammuli sui all vahtida, lihtsalt pole pikaajaliselt soovitatav elama jääda sinna.

P.S. Kui sa mu "kinnisidee" tuvastasid, järsku lahkelt sõnastad selle kah? Ma tahaks teada, mis mu kinnisideed on, või millistest füüsika või aerodünaamika mõistetest mul on ebapiisav arusaam.

Täiendavalt mainin, et sinu postitust plastitüki leidmise kohta tuulikust kaugelt, ei ole ma tänase päevani leida suutnud. Otsin parasjagu. Parandus: nüüd leidsin.

Mina olen mererannas 3m (meetri) kõrguse posti otsa pandud, 2kW tuuliku purunenud tiiviku plastist labade tükke kokku korjanud.
Umbes 10x30cm suurune labatükk oli ca 30m kaugusel ca 20cm sügavuselt kaldakruusa/liiva segusse tunginud.

Kommenteerin: määravaks on sinu tuuliku suurus.

1) Palun võta arvesse atmosfääri füüsikat. Turbulentne (rulluv) õhukiht maapinna lähedal sisaldab kiiremaid puhanguid. Katki läinud tuuliku labatükk peab olema tõusva õhu puhangust oluliselt väiksem, et õhk seda kanda saaks. Tuulikuid ehitatakse kõrgeks just seetõttu, et pääseda välja turbulentsest õhukihist ja saada kätte kvaliteetne, laminaarse vooluga tuul. 300 m kõrgune tuulik ohualaga näiteks 600 m on oluliselt suurem, kui turbulentne õhukiht.

2) Väikese tuuliku pöörlemiskiirus (rpm) on suure tuuliku omaga võrreldes suur. See määrab tsentrifugaaljõu suuruse. Oletan, et tormiga tegi sinu kirjeldatud väiketuulik üle 100 rpm kiirust. Suured, tõsiseks energiatootmiseks pruugitavad tuulikud ei tee nii. Nad on juhitavad. Labad keeratakse tuulest välja ammu enne. Just nagu purjelaeval rehvitakse purjed ja minnakse tormile vastu kas ankrus või pisikese purjega.

3) Palun võta arvesse konstruktsioni erinevusi. Väiketuuliku laba ei ole minu hinnangul kerge plastitükk, vaid tihe (täismaterjalist) klaaskiu laminaadi tükk. Suure tuuliku labad on seest õõnsad.

4) Võtame arvesse kruusa/liiva segu kõvadust tormi ajal vs. labatüki frontaalset pinda. Selgub, et jah, labatükk võib tormiga märja kruusa/liiva sisse tungida. Mul on polükarbonaadi tahvli poolt (pindala 12 m2) üles visatud vineertahvel lennanud läbi päikesepaneeli, ma ei ole tormide valdkonnas eile sündinud. Tean küll, et tormil on väga suur jõud. Torm võib ka ühe maja katuse võtta ja selle teisele majale otsa visata. Ometi me elame majades, mitte varjendites. Tuulikuid projekteeritakse tormide tugevust arvesse võttes. Kui tormid muutuvad veel tugevamaks, on see arusaadavalt probleem, aga senikaua, kui insenerid ei teinud praaki, peavad tuulikud enamasti vastu.

[OLAVI]

....
Täiendavalt mainin, et sinu postitust plastitüki leidmise kohta tuulikust kaugelt, ei ole ma tänase päevani leida suutnud. Otsin parasjagu.

Eelmisel lehel kirjutasin:

Re: EV energia ja julgeolek
Postitus Postitas OLAVI » 07 Veebr, 2025 0:01

mart2 kirjutas: ↑06 Veebr, 2025 21:21
...
- Kui suured labad pöörlemisel loobivad poole kilomeetri kaugusele jäätükke, kui suured need on, et suudavad nii kaugele lennata?
Kui palju on Eestis või mujal neid 500+ meetri kaugusel labatükke leitud?
Oled ise leidnud?
...
Mina olen mererannas 3m (meetri) kõrguse posti otsa pandud, 2kW tuuliku purunenud tiiviku plastist labade tükke kokku korjanud.
Umbes 10x30cm suurune labatükk oli ca 30m kaugusel ca 20cm sügavuselt kaldakruusa/liiva segusse tunginud.
(Kaevasin selle välja ja tegin ka pilte aga see oli mitu telot tagasi.)

----

lennumudelist kirjutas:
... Mina rääkisin laba äraheitmisest põhjusel, et kaasfoorumlane rääkis resonantsist.
Resonants on puruneva tuuliku tunnus ja purunemise kõige raskem stsenaarium on laba ära heitmine.
Ennetamiseks tuleb labad tuulest välja keerata ja tuulik seisma pidurdada, et pärast tormi asja klaarida saaks. Selgitasin, mis on selle protsessi usutavad piirid - kui kaugele saab laba ära heita.
...

Probleem tekib tiiviku terviklikusega siis, kui tuules sisalduv energia ületab tiiviku piduris eralduva soojushulga ja kulunud pidur põleb ära ning tiiviku pöörlemiskiirus hakkab tuule mõjul kontrollimatult tõusma.

Kui tekib resonants, siis tiivik ei pruugi murduda mitte võlli juurest vaid vastavalt resonantsi võnkesagedusele tekivad tiivale (jätkuvtalale) pingekontsentratsiooni punktid, kus materjal ajaga väsib ja nendest kohtadest puruneb ning eralduda võivad laba osad.