Tuugenite ohutus

[Some]

Misasi resoneerib ? Õhk ? Maapind ?

Helilained. Õhus.

Huvitav, mis see õhu resonantssagedus on? See peaks ju konkreetne hertsides väljendatav suurus olema.

[wolfgang]

Huvitav, mis see õhu resonantssagedus on? See peaks ju konkreetne hertsides väljendatav suurus olema.

Kindel või?
Tuulikupargi müra on erineva iseloomuga tuuliku mürast. Kui tuuliku läheduses ongi vuhin(labad) ja inin(kast masti otsas, ilmselt reduktor siis), mis eriti tugevad ei tundugi, siis mingi 4 kildi kaugusel tuulikupargist kostab madal jõmin. ma ei ütle, et see on väljakannatamatu, aga kindlasti on see tüütu. Kusjuures Vestase labad on juba moodsalt sakilised, mis vuhinat mingil määral vähendavad.
Minu enda jaoks on suurem probleem visuaalne reostus, kus Eesti maastikud propellerite ja paneelidega ära lagastatakse ja kogu selle liikumise absurdus. Aga kui kodanik ei taha, et talle, tema rahaga, tullakse maja juurde püstitama mingit undajat, mis süvandab elektrivõrgu ebastabiilsust ning tõstab elektrienergia lõpphinda, niiet töötlev tööstus "kokku pakib", aga arendajad selle kõige pealt klotsi tasku topivad, siis ma saan tast aru.

Ma elan ise tuulikust 50 m kaugusel

Kui see mingi 1 kW naabrimehe "mutipeleti" vms. ei ole siis seda väidet on mul küll raske uskuda.

[Madis Reivik]

Resonants on võnkumise amplituudi järsk suurenemine, mis tekib juhul, kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. (Füüsikaõpikust)

Mis on atmosfääri omavõnkumisesagedus ?

Kui atmosfääril oleks omavõnkesagedus siis meil kogu aeg midagi kumiseks siin...

Visuaalne reostus ei ole omavõnkumise sagedusega seotud. Püsi oma teemas palun.

[logistik76]

Kui "uhhuude" pärast maale ei saa piisavalt parke teha, tuleb merre rohkem teha.
Pärast tuleb see kallim hind muidugi kõigil kinni plekkida, õnneks ka "uhhuud" ise maksmisest ei pääse.

[Kilo Tango]

...

Mis on atmosfääri omavõnkumisesagedus ?

Kui atmosfääril oleks omavõnkesagedus siis meil kogu aeg midagi kumiseks siin...

...

Loomulikult on atmosfääril omavõnkesagedused täiesti olemas. "Kumisemine" eeldab, et tegemist peaks olema helisageduste piiridesse jäävate sagedustega (20Hz-20kHz). Atmosfäär on lihtsalt nii käsitlematult suur, et näiteks Rossby lainete (mis ei saaks tekkida ilma omavõnkesagedusega harmoneerumata) perioodid on nädalatest kuudeni. Siis on olemas veel Schumanni resonants, mis on Maa ionosfääri ja pinna vahel toimuv elektromagnetiline võnkumine, mis tekib atmosfääri looduslike elektriväljade tõttu.
Põhiharmooniline sagedus on umbes 7,83 Hz, kõrgemad harmoonilised asuvad umbes 14 Hz, 20 Hz ja edasi.
Siis on veel Atmosfääri Brunt-Väisälä sagedus, mis jääb 0,01 kuni 0,02 Hz.

Kõik need siiski ei puutu energia teemasse.

Infraheli pärast muretsemine on selles kontekstis samaväärne horoskoopidesse uskumisega. Jah, kaugetel tähtedel om mõõdetav väljaline mõju (no muidu me neid ei näeks), aga see on nii tibatilluke, et inimesele ei avalda mitte kõige vähematki mõju. Tuugenite infraheliga on suht sama lugu.

[Madis Reivik]

Ma pidasin kah silmas kuuldavaid või "vaevukuuldavaid" sagedusi.

Tuulikute pöörded jms ei ole ligilähedalgi nendele ülimadalatele resonantsagedustele. Samuti pole tuulikutel ligilähedaseltki sobilike mõõtudega elemente.

Bassikõlaritega võib analoogi tuua - alla 20Hz on päris raske midagi "väristada", membraan läheb väga suureks.

[Sekeldaja]

Kas siin mingit "tuuleenergia kõrvalefektide" või muud sellist teemat pole, kuhu selle jäätükkide, akustika, vibratsiooni ja aerodünaamika lahkamisega kolida?
Vähemalt kaks lehekülge juba pole EV energeetikast ja julgeolekust laiemalt praktiliselt midagi lugeda ja kaasa mõelda.

[Kriku]

Jah, mõlemad teemad vajaksid ammu rookimist, aga mul pole aega olnud .

[Sekeldaja]

Feer inaff, nagu muistsed ugandilased ütlesid.

[Fucs]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... -vaadetele

Nagu arvata oli, kisa-kära teeb väike vähemus ja ringi sõitev "rändtsirkus", mitte niipalju kohalikud. Minu tähelepanekute kohaselt on tavaline inimene pigem neutraalne või kergelt positiivne.

Defineeri "tavaline inimene".
Mul on õnnestunud paaril sellisel külakoosolekul ainult kuulajana viibida, kus tuuleenergia arendajad tutvustasid oma nägemusi ning arendusi ja kus valdav osa kohaletulnutest oli teatud asjade vastu. Erinevad inimesed erinevat asjade vastu ja erinevatel põhjustel. Kõik olid kohalikud "tavalised inimesed". Ei mingeid "rändtsirkuseid" kusagilt "Tallinna peakontorist" vm. Ainukesed võõrad ehk mitte "tavalised kohalikud inimesed" olid tuulearendajad. Tõsi, ma ei tea kui palju nendest "tavalistest kohalikest" olid nn "Facebooki-inimesed" kes kusagil seal FB-s nendel teemadel räuskavad. Nüüd pärast EKRE kõvat sõnavõttu sellel teema, et "nemad hakkavad seda asja ise ajama ja kohalikke tuulikute vastuseisus aitama", vbl hakkavad ka need rändtsirkused ringi voorima.

Saskia Puusaar ja Keiu Telve: müra tuuleparkide ümber ja vaikse enamuse hääl

Maismaatuuleparkide ümber tekkinud konfliktne olukord eskaleerus järsult detsembris ning juba jõulukuu lõpuks oli selge, et seda ei rahusta ka saabuvad pühad. Sellest ajendatuna asusime Antropoloogia Keskusega kaardistama olukorda Vinni vallas, eesmärgiga anda sõltumatu ja mitmetahuline pilt nii vallale kui ka arendajatele.

Vähem kui kuuga saime koostöös Norstatiga küsitleda ligi 320 inimest, mis andsid suure pildi inimeste arvamustest ning seejärel asusime süvitsi uurima. Inimesi intervjueerides saime teada, millised tõekspidamised, vajadused ja hirmud on nende arvamuste juurpõhjus. Tulemuseks on täpne pilt, kuidas inimesed keerulistes ühiskondlikes aruteludes enda arvamusele ja soovidele kohta otsivad.
https://www.err.ee/1609589798/saskia-pu ... amuse-haal

Kahjuks ei leia ei netist, antropoloogia keskuse ega Vinni valla kodulehelt seda uuringut, et sellega tutvuda.
Lisan siia paar IMHO olulist näitajat, mis igasuguseid selliseid uuringuid ja nende tulemusi ning tõsiseltvõetavust mõjutavad.

Vinni vallas on 6713 elanikku. Küsitlus hõlmas 4,8% elanikest. Lihtsalt teadmiseks.
On suur vahe, kas küsitleti inimesi, kes jäävad Vinni valla üldplaneeringu tuulealadele või nendest väljapoole s.t. et kas tuuleparkide arendus puudutab neid otseselt, kaudselt või tegelikult ei puuduta otseselt üldse. Kuna minul seda uuringut leida ei õnnestunud, siis ei oska kommenteerida küsitletute kohta käivaid erinevaid andmeid ja valimeid. Ainus küsitletute "jaotumine" mis ERR artiklist selgub on "Facebooki-inimesed" ja "vaikne ja rahulikult mõtisklev rahvas".
Vinni valla pindala on 1013 km² (101300 ha) ja üldplaneeringus kinnitamise hetkeks alles jäänud tuuleparkide arendusalasid on kokku ligikaudu 3700 ha (3,7%)

Kaks kolmandikku inimestest, kellega pikalt rääkisime, pooldas uuringuid ja informeeritud otsuseid oma maakoha heaks.

Sellest võib järeldada siis, et 1/3 ei poolda täpsemalt mida?
Kuigi ainult 1/3 "ei poolda" (midaiganes asja nad siis ei täpsemalt ei poolda) ja enamus "pooldas uuringuid ja informeeritud otsuseid oma maakoha heaks" siis tuuleparkide arendusalasid ei soovinud üldplaneeringu avaliku menetluse käigus koguni niipalju erinevaid asjaosalisi, et terve rida nendest jäeti Vinni valla üldplaneeringust lõpuks üldse välja.

looduskeskkonna ja kohaliku kogukonna seisukoha tõttu vähendati oluliselt Vinni valla elektrituulikute arendusalasid.
Loobuti täielikult aladest: TU1,TU5, TU9, TU10, TU12, TU14,TU15, TU16, TU17, TU18, TU19 ja TU22.

Alles jäid TU3, TU4, TU6, TU7, TU8, TU11, TU20, TU21
https://vinnivald.ee/keskkond-ehitus-ja ... laneering/
https://vinnivald.ee/wp-content/uploads ... amused.pdf

Siis nüüd siit edasi minnes suure poliitika teemasid kaasates (mida, ehk siis poliitikat, ma ei väsi kordamast, jälestan ja "ei ma ei taha poliitikutest midagi teada") on tõsiasi, et

Tuulikuparkide arendaja esitas Vinni valla vastu kohtule kaebuse
Virumaa Teataja 4. jaanuar 2025

Tuulikuparkide arendamisega tegelev TMV Green OÜ on esitanud Tartu halduskohtule kaebuse Vinni vallavolikogu vastu ning soovib, et tühistataks kaks otsust, millega vallavolikogu oli keeldunud algatamast tuulikuparkide detailplaneeringut.

"Kogukonna arvamuse eiramine arenduse varasemates etappides on loonud soodsa pinnase konfliktidele, mida tuleb nüüd lahendada," rääkis Vinni vallavolikogu esimees Evelin Poolamets. "Meie ülesanne volikogu liikmetena on oma valijate ja kogukondade huve esindada, mitte olla tuulikuärimeeste naiivseks käepikenduseks. Oma kogukonna huvide kaitsmisel on vaja ka kohtuvaidlused ära pidada."

​Kaebuses toob TMV Green OÜ esile, et Vinni valla üldplaneeringus on määratud elektrituulikute arendusaladeks sobivad alad ning ettevõte alustas Vinni valda tuulepargi kavandamist mitu aastat tagasi, lähtudes teadmisest, et Vinni vald on huvitatud enda territooriumil tuuleenergeetika arendamisest. "​Kaebajale (TMV Green OÜ – toim) ei esitatud haldusakti eelnõu ega ka muul kujul õiguslikke ega faktilisi põhjendusi, millest lähtuvalt saaks vald enda poolt kehtestatud üldplaneeringu jätta meelevaldselt ellu viimata. Kaebaja ei osanud vähimalgi määral vastavat ette näha," seisab Tartu halduskohtule esitatud kaebuses, mis vaevu mahub üheksale A4 leheküljele.
https://virumaateataja.postimees.ee/816 ... le-kaebuse

Ennetades kohe kiljatusi ja karjatusi EKRE "rändtsirkuse", agenda jms teemadel, siis Vinni vallavolikogu koosneb:

Evelin Poolamets, Esimees, EKRE
Toomas Väinaste, Aseesimees, Eesti Keskerakond (endine vallavanem)
Priit Moor, EKRE
Rainer Lapsanit, EKRE
Nikolai Errapart, EKRE
Margo Klaasmägi, Isamaa
Hannes Mets, Isamaa
Aarne Laas, Isamaa
Maario Maalman, Eesti Keskerakond
Kalle Külaots, Eesti Keskerakond
Kaido Höövelson, Eesti Keskerakond
Urmas Lindlo, Eesti Keskerakond
Arnu Lippasaar, Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald
Aili Taal, Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald
Gustav Põldmaa, Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald
Aimar Põldme, Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald
Riina Sinisoo, Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald

Erapooletu vaatlejana tekib mul nüüd omajagu küsimusi, mida ma siin lahkama ei hakka aga ühe kohta märgiks siiki ära:
Kes tellis Antropoloogia Keskuselt või otse pr. Saskia Puusaarèlt ja/või pr. Keiu Telve`lt selle ülal tsiteeritud uuringu millest praegune teema alguse sai?
Kas see telliti tuulikuparkide arendajalt vastukaaluks Vinni vallavolikogu otsustele?
Kas sellega soovitakse kellelgi kusagil mingit mõju avaldada, või oldi tõsiselt huvitatud inimeste arvamusest?

Asjaosaliste jutu järgi ajendas neid asju sõltumatult uurima ("olukorda kaardistama")

Maismaatuuleparkide ümber tekkinud konfliktne olukord eskaleerus järsult detsembris ning juba jõulukuu lõpuks oli selge, et seda ei rahusta ka saabuvad pühad. Sellest ajendatuna asusime Antropoloogia Keskusega kaardistama olukorda Vinni vallas, eesmärgiga anda sõltumatu ja mitmetahuline pilt nii vallale kui ka arendajatele.

Vinni vallavolikogu on seoses tuuleparkide detailplaneeringutega andnud vimmase aasta jooksul välja neli otsust.
Kolm otsust, kus keelduti KSH hindamise algatamisest kolme erineva tuulepargi ala suhtes
1-3/30 Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jätmine 28.11.2024
1-3/29 Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jätmine 28.11.2024
1-3/28 Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jätmine 28.11.2024

ja ühe tagasilükatud (rahuldamata jäetud) kohaliku elaniku vaideotsuse, kes ei tahtnud tuulikuid oma talu lähedusse (ehk, et inimene esitas vaide ühe tuulikutepargi detailplaneeringu ja sellega seotud KSH läbiviimise vastu, aga volikogu lükkas selle tagasi)
1-3/26 Vinni Vallavolikogu 26.09.2024 otsuse nr 20 “Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3” vaideotsus

Põhiline, miks volikogu ilmselt nende kolme arenduse vastu on on arvatavasti tõsiasi, et need tuulikupargid ei asuks mitte kusagil lagedal inimiasustustest kaugemal alal (nagu nt. soo, turbaväli, endine karjäär vms), ega ka enamus osas mitte riigi maal, vaid need täidaksid suured ümbruskonna (era)metsaalad, täpsemini ühe suurema liigendamata metsaala piirataks nendega ümber (Vinni valla arenduste kõrval on ka kohe Väike-Maarja valla tuuleparkide arendused mida siin praegu ei käsitleta). Militaarturismi harrastajad ilmselt teavad seda metsa ja piirkonda, sest seal asusid kunagi Kadila ja Rohu raketibaasid ning sidebaas.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/mnTWjut

Sopi ja Tootsi nt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/0TzWOJJ

Viru-Nigula tuulepark

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/E7r61kVJ

Aidu

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/r0oThTGu

Vinni valla kolm planeeringut mille KSH-seks luba ei antud:

TU11

TU8

TU7

Ehk, et kui need Vinni valla tuulikute alad (TU) panna kokku nt naabervalla Väike-Maarja valla tuulikute aladega, siis hakkab aru saama tegelikust üldpildist.... mis siia ei mahu ja läheb järgmisse posti....

[Fucs]

TU-d on tuulikute alad
.

Edit: Sellist tuulikualade kaarti ühes tükis ei eksisteeri avalikes allikates ja selle pidin ise kokku panema kahe erinava valla üldplaneeringutest.

[loomake]

Fucs! 5+

[lennumudelist]

Kui huvitab info tuuliku labatükkide laiali lendamise teemal siis ka selle kohta on netis materjale, koos mõõtkavas joonistega. Pane "wind generator debris distance" vms. otsingusse ja leiad. Nt. https://docs.wind-watch.org/Sarlak_et_a ... tances.pdf

Selle uuringu lingi eest - aitäh, see võimaldab konstruktiivset kriitikat. Seda on teinud inimesed, kes aerodünaamika tööriistu tunnevad ja kasutada oskavad. Lugesin huviga. Nende uuringus on üks suur nõrk koht. Nad on teinud eelduse, et laba eemaldub tuulikust hetkega, just nagu läbi raiutult.

Paraku, nii saab toimuda vaid täislaba eraldumine, ja seda kah harva. Pool-laba või 0.2-laba (mis nende simulatsioonides kõige kaugemale lendab) ei saa nii eralduda, kuna materjaliks on klaaskiud. Klaaskiud ei lähe prõksuga pooleks, vaid annab jupphaaval järele. Lahti murduv labatükk ei lenda praktikas peaaegu kunagi üle 200 meetri. Otsisin juhtumeid põhjalikult, nii et maa must, ei leidnud isegi 300 meetri peale lendamist. Nende simulatsioonid annavad 1000 meetrit. Simulatsioonide eeldused on valed.

Simulations of both blade-throw and ice-throw distances are performed by solving the equations derived in the previous sections using the in-house aerodynamic code Savbal* .

Lisanõrkus: uuringut ei ole võimalik täpsel kujul sõltumatult korrata, kuna aerodünaamika tarkvara ei ole avalikult kättesaadav, vaid majasisene. Siiski usun, et asi polnud selles, vaid vabanemise protsessi modelleerimata jätmises.

A series of empirical relations was then used to upscale the data for the larger turbines, and the analyses were performed for four different
wind turbine sizes, i.e., 2.3, 5, 10 and 20 MW.

Lisanõrkus: suurte tuulikute uurimiseks ei kasutatud suurte tuulikute andmeid, vaid skaleeriti oma valitud viisil üles väiksemate tuulikute andmed. Siiski usun, et viga polnud ka selles.

Jõuame tabelini 2 ning jooniseni 3(a). Ilmneb, et analüüsiti pool-laba viske tulemust (200..300 m) ning tulemused on eluliselt usutavad, kui laba eraldub "nagu ära raiutult". Kõige parema visketulemuse annab tõusva pool-laba äraheitmine 215 kraadi pöördenurga kohalt tõusvas joones, mis on kooskõlas teabega, mida lendkehade laskmise käigus koguneb. Täis-laba jääb jõudluselt kaugele maha (inerts ja raskuskeskme rikkumine).

Jõuame jooniseni 3(b). Pool-laba viske tulemused on ülimalt muljet avaldavad (suurim 1800 m), aga juhin tähelepanu, et eeldused on ebareaalsed. Võetud on maksimaalne vTip = 200 m/s. Tähendab, et lisaks hetkega vabanemisele on eeldatud, et tuulik pole raske orkaani ajal labasid tuulest välja keeranud ega pöörlemist aeglustanud. Vastab olukorrale, et "tõmbasime kõik juhtvardad välja ning jahutuspumbad panime kõik seisma, parasjagu vaatame, mis reaktoriga juhtub".

Tõenäoline lisanõrkus: laba heitmine allatuult ei ole võimalik samal ajal tuulest pöörlemise jaoks maksimaalselt energiat ammutades.

Aga suurim nõrkus on eeldamine, et ühel ajahetkel on laba täiesti tuuliku küljes, järgmisel ajahetkel aga täiesti vaba. Nii võib simuleerida mürsu lendamist, aga mitte murdunud laba vabanemist.

[Kriku]

Alustuseks lubage teile jutustada üks tõestisündinud lugu.

Mõne maa ja mere taga, ühes Kirde-Euroopa väikeriigis on probleem. Ühtäkki hakkavad omavalitsustes seni rahulikel tuuleparkide rajamise aruteludel käima samad näod. Kõikjal, kus tuulikutest räägitakse, peavad nad kohati tunniajaseid ettekandeid tuulikute kahjulikust mõjust. Eriti tuulikute tekitatud infrahelist. Inimkõrv seda ei kuule, aga see põhjustavat ebamugavust, südamehaigusi, surma. Üha rohkemate osalejatega miitingutel puhkeb tihtilugu kaos. Omavalitsused hakkavad palkama professionaalseid moderaatoreid. Siis isegi turvamehi. Liikumise võtmetegelased on kõikjal kohal, sõnumid on koordineeritud. Tundub, nagu liiguks rahvaalgatuse korralduse taga raha. Kust, ei oska keegi pakkuda.

Samal ajal on tulemas valimised, rahvuskonservatiivid on tõusuteel. Tuuleparkidega seonduv segadus ja hirm on nende kampaanias olulisel kohal. Üks rahvuskonservatiivide parteitöötaja teatab: inimesed on mures, tuulikud panevad nahkhiired plahvatama! Paar aastat hiljem uhkustab ta, et mõtles selle välja: „Viskasin konksu lehetoimetajate merre ja oi – näkkaski!“ Aga inimesed on üha rohkem mures. Kui nahkhiired plahvatavad, peab terviseoht olema reaalne. Infraheli pakub üha rohkem huvi. Inimesed lahkuvad kodudest väitega, et heli teeb elu põrguks. Teadlaste mõõtmised probleeme ei tuvasta. Küünikud leiavad, et selle jutuga krutitakse kruntide hindu üles, et need tuulikuarendajatele maha müüa.

Sünnib ettevõte, mis hakkab müüma seadmeid helinivoo ja infraheli mõõtmiseks. Nad ei selgita täpselt, mis on tehnilised parameetrid ja mida mõõdetakse. Seadmed on kalibreerimata. Aga „andmed“ igatahes tekivad. Firma ütleb, et nende seadmed suutvat mõõta infraheli kuni 50 kilomeetri kaugusel – mis siis nii kaugel on helinivoo pea olematult madal. Neid mikrofone ostavad paljud pered, „andmed“ levivad kõikjal sotsiaalmeedias. Mida need näitavad – kui üldse midagi –, pole selge. Aga aruteluks ja hirmuks on ainest kõvasti.

Samal ajal teevad tööd ka teadlased, müra- ja akustikaeksperdid. Nad käivad omavalitsusest omavalitsusse – mitte arendajate raha eest, nagu tuulikuvastased spekuleerivad, vaid valdade kutsel. Tutvustavad teaduslikku pilti. Teevad uuringuid, mis näitavad, et tuulikute infrahelil pole ohtlikku tervisemõju. Ikka ja jälle. Vaikselt hakkab infraheli argument maha käima. Teadlaste aastatepikkune kannatlik töö on veenev.

Üksikud aktiivseks jäänud infraheli vastased grupid hakkavad rääkima teistest muredest, näiteks elektromagnetkiirgusest, mis olevat tuulikutega seotud ning kahjustavat samuti tervist. Need jutud meedias enam laia kõlapinda ei saa. Kui rahvuskonservatiivne partei sisetülides lõheneb, kaotab liikumine samuti hoo. Infraheli mõõtmise masinaid müüv firma äri kuivab seitse aastat pärast asutamist kokku. Aegamööda tulevad tagasi „tavalised“ argumendid tuuleparkide vastu, näiteks mure, et kodukant muutub koledaks. Ja kui nad surnud pole, muretsevad nad selle pärast täiesti õigustatult tänaseni.

Kõik see, mida just lugesite, toimus kümme aastat tagasi Soomes. Tuleb tuttav ette?

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ud-mustrit

Lähemalt soovitav EE-st lugeda.

[Walter2]

https://schizophonia.com/archives/Infra ... vreau.html
Üks huvitav artikkel infraheli mõjust organismile ning selle kasutatavusest relvana, mida uuris prantsuse teadlaste rühm.
Eriti huvitav on 3.lõik, kus juhuslikult avastati ühe vigase ventilaatori toime hoones ning selle mõju inimorganismile. Ventseadme sarnasus tuugeniga on tegelikult üsna muljetavaldav.
https://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Gavreau