Ma ei saa kogu sellest USA maavarade tehingu jutust aru. Kui Moskoovia lõpuks Ukraina riigi likvideerib, nagu algusest peale plaanis ja avalikult lubatud, pole ju sellistel tehingutel mingit mõtet. Milleks arutada ülesehituse detaile, kui sõda võidakse kaotada?
USA pakub sel nädalal Ukrainale lepingut, mis tagaks riigi julgeoleku nn ülesehitamisse investeerimise fondi kaudu, vastutasuks tahetakse riigi ressursside jagamist, teatas Euronews dokumendi mustandile ja ettepanekuga seotud anonüümsele allikale tuginedes.
Dokumendi järgi on kahepoolne leping ja sellega seotud rahastuslepe kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete lahutamatu osa ning aitab jõuda konkreetsete sammudega püsiva rahuni. Mustandis on kirjas, et USA jätkab sajaprotsendilist osalust fondis ning haldab seda koos Ukrainaga, edendamaks Ukraina ressurssidega, sealhulgas maavarade, nafta- ja gaasivarude, taristuobjektide ja sadamatega seotud majanduslikke väärtuseid, kuni fondile on täielikult raha leitud. Fondi hoitakse töös, kuni Ukraina tegeleb ülesehitustöödega ja suudab oma SKT viia tagasi 2021. aasta lõpu tasemele. Ukraina valitsus peaks tegema sissemakseid fondi poole ulatuses, sellest arvestatakse maha operatiivkulud, kuid sissemakseid suurendatakse 66 protsendini kõigi praegu Venemaa poolt okupeeritud territooriumide puhul, mis võidakse okupatsiooni alt vabastada. Dokumendi järgi jätkuksid Ukraina sissemaksed fondi senikaua, kuni need jõuavad 500 miljardi USA dollarini.
https://maailm.postimees.ee/8198917/leh ... -rahasusti
"Wall Street Journalilt" pessimistlik artikkel:
Viimastel päevadel paistab USA poliitika olevat pöördunud otsustavalt Venemaa kasuks, kuna Trump on süüdistanud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid sõja alustamises ning nimetanud teda diktaatoriks.
Aga selle nihke lepeteks vormistamine saab olema raske. Putinil on eesmärke, mis ulatuvad Ukrainalt haaratud aladest palju kaugemale. Ta tahab kärpida Kiievi armeed nii arvuliselt kui relvastuselt, kindlustada Ukraina permanentse neutraalsuse ning kontrollida nende tulevikupoliitika suunda. Ning kuigi Trumpi meelest oleks Ukraina astumine NATOsse ebapraktiline, on nemad raiunud selle kaugema eesmärgina oma põhiseadusse.
«Kremlis kaheldakse kõvasti, kas Trump ja tema meeskond mõistavad kõnealuste küsimuste keerukust,» ütles president George W. Bushi välisnõunik Venemaa küsimustes Thomas Graham, kes viibis Moskvas veebruari algupoole.
Oma eesmärkide saavutamiseks võib Venemaa üritada kujundada kõnelusi, pressides kõvemini edasi lahinguväljadel. Mõned Moskva viimase sajandi suurimatest diplomaatilistest võitudest vormistati läbirääkimistelauas siis, kui Venemaa parasjagu rindel uusi sõjalisi reaalsusi tekitas.
«Sedamööda kuidas Venemaa positsioon lahinguväljal paraneb, tõstavad nad ka panuseid,» ütles politoloog Samuel Charap USA mõttekojast Rand. «Ma võin vaid ette kujutada, kuidas kindralstaabist katsutakse Putinit veenda, et nüüd on aeg vajutada gaas põhja ja pressida välja maksimaalselt territooriumi.»
Samal ajal surub Venemaa tõenäoliselt samasugustele tingimustele, nagu nad panid lauale sõja alguses Istanbulis. Nondel kõnelustel nõudis Venemaa, et Ukraina pinnale ei lubataks ühtegi välismaist relva ning et Ukraina armee harvendataks teatud suuruseni, piirates kõike alates sõdurite arvust kuni tankide ja Ukraina rakettide maksimaalse laskekauguseni. Üks Venemaa positsioonidega põgusalt kurssi viidud isik ütles, et Venemaa tahab lõpetada luureandmete jagamise Washingtoni ja Kiievi vahel, mida kumbki pool pole siiani tunnistanud ning mis on aidanud Ukrainal anda lööke mõnede Venemaa kõige tundlikemate sihtmärkide pihta.
Kõneluste edenedes on Ameerikal võimalusi Moskva survestamiseks, näiteks karmistades piiranguid Venemaa naftaekspordile või saates Kiievile siiski rohkem sõjaabi. Peatselt pärast ametisseastumist vihjas Trump sellisele meetmetele järsus toonis ning postitas oma platvormile Truth Social, et Putinil oleks parem diili teha ja «me võime teha seda kergel või raskel moel». Aga viimasel ajal on Trump saatnud signaale, et ta eelistab viisakat vestlust ning assistendid on sanktsioonide mainimist tagasi tõmmanud. Eelmainitud Graham – täna teadur mõttekojas Council on Foreign Relations – ütles, et kui Trump tahab Kremliga kiiret diili teha, on tal tempo tõstmiseks kaks võimalust: survestada Moskvat või survestada Kiievit. Ta ütles, et Trumpi hiljutine karm kriitika Zelenskõi aadressil annab märku, et ta on otsustanud survestada Kiievit, kellega on kergem.
https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... da-ajakava
