Kui neid kokkuvõtteid lugeda, siis Peterkopist vabanemine oli õige tegu.
Nüüd oleks vaja veel sussisahistajast Pevkur natuke võimekama ministriga asendada?
Riigikaitse eelarve
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Kiili ?! Arvatavasti oleks suure rõõmuga siis otsitakse veel minusugused temas kahtlejad üles ja visatakse KL väljaKapten Trumm kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 13:45 Kui neid kokkuvõtteid lugeda, siis Peterkopist vabanemine oli õige tegu.
Nüüd oleks vaja veel sussisahistajast Pevkur natuke võimekama ministriga asendada?
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Riigikaitse eelarve
Kaitseminnis struktuurimuudatused, Salmi asekantslerid lahkuvad, uus asekantsler tuleb kaitsetööstuse peale. Kui vaadata vaid struktuuri kaste, siis kaitsetööstus vajab kõrget ametnikku küll, see on positiivne. Kusti Salmi käbikas lahkumisel on tagajärgedega. Kehv koostöö ametnike ja ministri vahel on viinud vähemalt 3 võimekat kaitseväe ja ministeeriumi eksperti-juhti. Mitmetel on okas hinges. Kibestunud kaitseväelaste armee erus muudkui kasvab. Kurb.
https://www.postimees.ee/8185090/kaitse ... rist-lahti
https://www.postimees.ee/8185090/kaitse ... rist-lahti
-
Martin Herem
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Minu arvelt kibestunute arv küll ei kasvanud.
Re: Riigikaitse eelarve
Siis on hästi.
***
KaMina struktuurimuutusest veel, Kantsler selgitab:
https://www.err.ee/1609595108/kuusk-kai ... amehitatud
***
KaMina struktuurimuutusest veel, Kantsler selgitab:
https://www.err.ee/1609595108/kuusk-kai ... amehitatud
Re: Riigikaitse eelarve
Kahju. Võimekad inimesed lahkuvad. Jõudu ja jaksu uutes väljakutsetes!
Re: Riigikaitse eelarve
Vast sobib Heremi intervjuu siia - täistekst lugege Postimehest.
Pärast tänavust 12. veebruari, mil Vladimir Putin ja Donald Trump pidasid telefonikõne, pole maailm enam endine. Mida viimastel nädalatel juhtunu tähendab Eesti julgeolekule?
Proovin sõnastada. Kui Trump ametisse valiti, võis arvata, et selline on ta taktika, ta blufib ja praalib, ent praegu on pilt ülitume. Trumpi väljaütlemised on kõva mehe populism, ta on tugeval positsioonil nii persoonina, sest on rikas, kui ka riigijuhina, ning lihtsalt dikteerib. Senised väärtused lähevad kõik kempsupotist alla, neist ei ole enam mitte midagi alles. Me oleme praegu muutumas lihtsalt vahetusrahaks.
Te ütlesite, et meist saab vahetusraha.
Vahetusraha tähendab, et midagi lepitakse kokku üle meie peade. Trumpi retoorika ütleb, et sõda pole võimalik lõpetada muul moel, kui andke vallutatud maa ära ning ärge õrritage enam Venemaad. Tegelikult on Venemaa ohtlik ja sellepärast liitutakse NATOga, aga kui asja hakatakse teistpidi mõistma, siis Venemaa varsti ütleb, et Eesti on ohtlik, viige NATO väed välja.
Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et ta ei soovi Ameerika toetusest loobuda.
Ameerika toetusest ei taha keegi loobuda. Ukraina toetusest pool on tulnud Ameerikast. Aga kui Trump praegu arvab, et on kõva kutt, kes paneb meid letile, meie huvid, siis me ei pea seda taluma, teeme pausi, võib-olla seal kunagi valitsus muutub.
Praegu on meie ülesanne enda osa ära teha – kõik see, mille ärategemisel lootsime Ameerikale.
Kas see on üldse võimalik?
Ikka on võimalik, meil on tehnoloogia ja ressursid, meil on kõik olemas. Me ei ole aastakümneid seda teinud, praegu tuleb kiirustada. Ega Ameerika ära kao. Üks asi on Ameerika soomusmasin, saabas maapinnal või lennuk – ameeriklastel on meie kaitse seisukohalt veel palju asju, side ja luure. Mul on raske öelda, kas suudaksime kõike asendada, aga meil tuleb seda teha, sest muud varianti meil ei ole.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo pidas äsja iseseisvuspäeva paraadil kõne, mille kohta kõik ütlevad, et see oli karm, aga keegi ei tee mitte midagi. NATO peasekretär Mark Rutte ütleb, et praegu sõjaohtu ei ole, aga on nelja-viie aasta pärast, kuid selleks me pole valmis. Inimesed plaksutavad seda kuuldes ega tee midagi. Rutte ütles seda pool aastat tagasi, aga mida me oleme teinud? Suurt mitte midagi.
Kui kaitseväe juhtkond ütles, et meil on vaja laskemoona, siis valitsus otsustas, et me hajutame ostu 2031. aastani. Nelja aasta pärast on tõesti aasta 2030, aga kas me siis oleme valmis? Me elame täiesti paradoksaalses maailmas, kus ütleme, et Venemaa on oht, aga südames me teame, et meile ta kallale ei tule, ning jätame asjad tegemata.
Kaitseminister Hanno Pevkurile (RE) meeldib öelda, et juunis saame teada, mida peame tegema. Palun vabandust, aga see on loll jutt! Kaitseväe juhataja on öelnud, mida tuleb teha. Ja need on esimesed asjad, mis tuleb niikuinii ära teha, ei pea ootama, et keegi NATOst meile seda ütleb. Kõik on juba öeldud, aga me ikkagi arutame.
Riigipea Alar Karis on öelnud, et räägime sõjast liiga palju. Samal seisukohal on nii mõnigi mõjukas minister. Miks poliitikud eitavad reaalsust?
Mul on raske öelda; võib-olla ei usuta, et sõda tuleb. Mul suitsetajana on ka raske taluda, kui keegi räägib kogu aeg kopsuvähist. Lõpeta ära! Ma tahan rahus suitsetada ja elu nautida! Ma ei taha muuta midagi ega taha millestki ilma jääda, sest see tundub ebareaalne, et saan kopsuvähi. Miks peaks? Miks minuga? Teised inimesed saavad vähi.
Sõjaohuga on täpselt samamoodi, tõsiasju ignoreerida on palju mugavam. Kui mina ja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm eelmise aasta aprillis, mais ja juunis rääkisime laskemoona ostu hädavajadusest, siis öeldi meile, et oleme sõjaõhutajad. Praegu on reaalne oht palju suurem, poole aastaga on asjad läinud veel hullemaks.
Teie läksite mullu erru, kuigi teie ametiaeg oleks pidanud kestma selle aasta lõpuni, Kusti Salm lahkus samuti ametist, erru läks ka kindralmajor Veiko-Vello Palm, kellest oleks pidanud saama järgmine kaitseväe juhataja. Miks Palmi vastu korraldati laimukampaania?
Seda tuleb küsida neilt, kes seda tegid. Me teame, et toonane kaitseminister Kalle Laanet viis presidendile anonüümkirja, kaks lehekülge väiteid, mille taga on, nagu ajakirjandusest lugeda, Neeme Väli (Isamaa, töötanud juhtivatel kohtadel Kaitseliidus ja kaitseväes – toim) ja Meelis Kiili (RE, riigikogu liige, endine Kaitseliidu ülem – toim). Raske on uskuda, et praegune kaitseminister Hanno Pevkur sellega kuidagi seotud ei ole. Keegi pole vastuseid küsinud kirja autoreilt ja levitajatelt. Nende inimeste käest tuleb küsida, miks nad seda tegid.
Kas teie läksite protesti pärast enne ametiaja lõppu erru?
Mina läksin ära sellepärast, et poliitikud ning reservis olevad kindralid ja tegevväelased ei tahtnud teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga.
Ma loobusin. Ma nõudsin, et tervet hulka asju tuleb teha, eks väga erinevaid, aga lihtsalt ei tehtud. Venitati, toodi mingisuguseid põhjendusi. Kaitseväes ei tehtud, sest seda julgustati ja vastu töötati väljastpoolt. Riigikogu riigikaitsekomisjoni reservväelastest liikmed, kindralid, kes teavad kõige rohkem, seadsid kahtluse alla minu kui kaitseväe juhataja sõjalise nõuande osta laskemoona. Ma nägin, et minu nägu neile ei meeldi.
Teada on, et soovisite osta 1,6 miljardi euro eest laskemoona. Kokkuvõttes teie soovitud kogust ostetud pole, kuigi valitsuse suhtekorraldus püüab jätta vastupidist muljet.
Jah, valitsus ütleb, et ostetakse pikema aja jooksul. See on ainult laskemoon, aga kõik inimesed kaitseväes ei pea vajalikuks isegi seda. Nad ütlevad, et palka tuleb rohkem maksta, sest on levinud väide, et sõdivad inimesed ja inimestele tuleb tähelepanu pöörata. See on loll jutt, sest sõdivad relvastatud ja väljaõpetatud inimesed.
Kas Ukraina sõdur sõdib paremini, kui saab rohkem palka? Ei. Aga andke neile relvi ja väljaõpet, siis sõdib ta paremini.
Nii õhu- kui ka mereväes on asju, millega peaksime tegelema oluliselt kiiremini ja teistmoodi.
Aga ikkagi, tooge mõni näide, sest kõik ei saa olla saladus.
Riigisaladus ise on üks, mis takistab. Lihtne näide: kui teeme droonitõrje õppematerjali ja sellele pannakse märge «ametkondlikuks kasutamiseks», siis see ei jõua kaitseliitlase ega reservväelaseni, kellele see on tehtud. Nemad peaksid seda õppima. Kogu aeg on reeglid jalus, ja neid ei muudagi keegi, sest arvatakse, et ei ole vaja muuta.
Laskemoona pole Eestis võimalik toota, kasvõi lihtsat lõhkepaketti, sest keelud on niivõrd karmid.
See on kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni teema, sest tuleb muuta seadusi. Praegused seadused relvatootmise ja lõhkeaine kohta on mõeldud terrorismi ärahoidmiseks, et keegi ei saaks põlve otsas midagi teha, aga nad blokeerivad sõjatööstust.
Praegu lähevad inimesed 50-aastaselt kaitseväest pensionile. Mõned neist võiks edasi töötada, aga nad lähevad minema, sest pensioni saab niikuinii. Selle vastu aitaks lihtne seadusemuudatus, nagu politseil, et töötad edasi ja saad palka ja pensioni.
Riik ei kaotaks mitte midagi, sest ametikoha palk ja pension tuleks niikuinii maksta. Me hoiaks nii kokku igal aastal 30–40 ohvitseri. Selle vastu on nii minister kui ka riigikaitsekomisjon, kes mõtlevad välja mingisuguseid ettekäändeid, et tuleb kadedus ja ebavõrdsus.
Kui ma riigikaitsekomisjonile seadusemuudatust tutvustasin, siis nad ütlesid, et on selle vastu. Pärast ütles riigikaitsekomisjon, et neile pole seaduseelnõu esitatud. Juriidiliselt võib neil olla õigus, aga mõttest olid nad aru saanud.
Sama oli laskemoona rehkendusega. Mullu aprillis seletasin seda komisjonile, näitasin neile Exceli tabelit, nad seadsid selle kahtluse alla. Kaks kuud hiljem väitsid nad, et neile pole ettepanekut esitatud.
Miks idapiiril ei ole miinitõkkeid ega kindlustusi?
Kindlustused me suudame valmis ehitada mõne nädalaga. Praegu tuleb vaadata, kas meil on materjale ja masinaid. Ukrainlastel oli kuu aega. Mida kuuga ei suuda valmis ehitada, tuleb täna valmis panna. Kaitsevägi on oma rehkendused teinud.
Kuu ajaga suudame augud maasse kaevata, küll me põllumehed leiame, kes traktoritega tulevad, aga laskemoon tuleks kohe ära osta.
Praegu tuleb tähelepanu pöörata varustusele, mis tapab.
Nüüd saan aru, miks kindral Merilo paar kuud tagasi ühel konverentsil märkis, et kaitsevõime kõige nõrgem koht on poliitiline risk, sest kunagi ei või teada, millal välisminister Moskvast baaside lepinguga naaseb.
Ma nii hullult ei arva. Ma arvan, et see on otsustamatus ja ebapädevus. Õigel ajal otsuseid ei tehta. Et keegi kusagil reedab, on hoopis järgmine tasand.
Ma ei usu, et 1939. aastal pidas toonane valitsus baaside lepingut reetmiseks.
1939. aastal elati täpselt samas rütmis kui praegu. Peeti kõnesid, räägiti, kui ilusad ja targad me oleme, ning venelastest saame jagu, sest oleme Vabadussõjas vaprust näidanud – aga raha riigikaitsesse ei pandud. 1939. aastal hakati ehitama praegust kaitseministeeriumi hoonet, monstrumit, ja Tartusse Kaitseliidule uut hoonet. Selle raha oleks võinud kulutada vintpüssipadrunite ostmiseks.
Nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali valitsuse otsused on teinud riigikaitset paremaks, nõus, aga see kõik on olnud liiga aeglane ega vasta julgeolekupildile.
Venemaa on suur, neid on nii palju, kas üldse on võimalik vastu hakata?
Muidugi on. Tuleb rohkem tappa. Kui me valmistume, siis on võimalik rünnak ära hoida või vähemalt seisma panna. Me ei ole üksi, sest on Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa. Need riigid on rivistuse viimased langejad ja siis juba koos meiega.
Kui kaua Ukraina vastu peab?
Kui Euroopa toetab nii nagu praegu ja rohkem, siis kindlasti peab vastu. Praegu käib kurnamissõda, kes teab, kes seal kauem vastu peab. Venemaa inimelud kuluvad, aga nende päris ärakulumiseks läheb väga pikk aeg.
https://majandus.postimees.ee/8201579/e ... etusrahaks
Pärast tänavust 12. veebruari, mil Vladimir Putin ja Donald Trump pidasid telefonikõne, pole maailm enam endine. Mida viimastel nädalatel juhtunu tähendab Eesti julgeolekule?
Proovin sõnastada. Kui Trump ametisse valiti, võis arvata, et selline on ta taktika, ta blufib ja praalib, ent praegu on pilt ülitume. Trumpi väljaütlemised on kõva mehe populism, ta on tugeval positsioonil nii persoonina, sest on rikas, kui ka riigijuhina, ning lihtsalt dikteerib. Senised väärtused lähevad kõik kempsupotist alla, neist ei ole enam mitte midagi alles. Me oleme praegu muutumas lihtsalt vahetusrahaks.
Te ütlesite, et meist saab vahetusraha.
Vahetusraha tähendab, et midagi lepitakse kokku üle meie peade. Trumpi retoorika ütleb, et sõda pole võimalik lõpetada muul moel, kui andke vallutatud maa ära ning ärge õrritage enam Venemaad. Tegelikult on Venemaa ohtlik ja sellepärast liitutakse NATOga, aga kui asja hakatakse teistpidi mõistma, siis Venemaa varsti ütleb, et Eesti on ohtlik, viige NATO väed välja.
Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et ta ei soovi Ameerika toetusest loobuda.
Ameerika toetusest ei taha keegi loobuda. Ukraina toetusest pool on tulnud Ameerikast. Aga kui Trump praegu arvab, et on kõva kutt, kes paneb meid letile, meie huvid, siis me ei pea seda taluma, teeme pausi, võib-olla seal kunagi valitsus muutub.
Praegu on meie ülesanne enda osa ära teha – kõik see, mille ärategemisel lootsime Ameerikale.
Kas see on üldse võimalik?
Ikka on võimalik, meil on tehnoloogia ja ressursid, meil on kõik olemas. Me ei ole aastakümneid seda teinud, praegu tuleb kiirustada. Ega Ameerika ära kao. Üks asi on Ameerika soomusmasin, saabas maapinnal või lennuk – ameeriklastel on meie kaitse seisukohalt veel palju asju, side ja luure. Mul on raske öelda, kas suudaksime kõike asendada, aga meil tuleb seda teha, sest muud varianti meil ei ole.
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo pidas äsja iseseisvuspäeva paraadil kõne, mille kohta kõik ütlevad, et see oli karm, aga keegi ei tee mitte midagi. NATO peasekretär Mark Rutte ütleb, et praegu sõjaohtu ei ole, aga on nelja-viie aasta pärast, kuid selleks me pole valmis. Inimesed plaksutavad seda kuuldes ega tee midagi. Rutte ütles seda pool aastat tagasi, aga mida me oleme teinud? Suurt mitte midagi.
Kui kaitseväe juhtkond ütles, et meil on vaja laskemoona, siis valitsus otsustas, et me hajutame ostu 2031. aastani. Nelja aasta pärast on tõesti aasta 2030, aga kas me siis oleme valmis? Me elame täiesti paradoksaalses maailmas, kus ütleme, et Venemaa on oht, aga südames me teame, et meile ta kallale ei tule, ning jätame asjad tegemata.
Kaitseminister Hanno Pevkurile (RE) meeldib öelda, et juunis saame teada, mida peame tegema. Palun vabandust, aga see on loll jutt! Kaitseväe juhataja on öelnud, mida tuleb teha. Ja need on esimesed asjad, mis tuleb niikuinii ära teha, ei pea ootama, et keegi NATOst meile seda ütleb. Kõik on juba öeldud, aga me ikkagi arutame.
Riigipea Alar Karis on öelnud, et räägime sõjast liiga palju. Samal seisukohal on nii mõnigi mõjukas minister. Miks poliitikud eitavad reaalsust?
Mul on raske öelda; võib-olla ei usuta, et sõda tuleb. Mul suitsetajana on ka raske taluda, kui keegi räägib kogu aeg kopsuvähist. Lõpeta ära! Ma tahan rahus suitsetada ja elu nautida! Ma ei taha muuta midagi ega taha millestki ilma jääda, sest see tundub ebareaalne, et saan kopsuvähi. Miks peaks? Miks minuga? Teised inimesed saavad vähi.
Sõjaohuga on täpselt samamoodi, tõsiasju ignoreerida on palju mugavam. Kui mina ja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm eelmise aasta aprillis, mais ja juunis rääkisime laskemoona ostu hädavajadusest, siis öeldi meile, et oleme sõjaõhutajad. Praegu on reaalne oht palju suurem, poole aastaga on asjad läinud veel hullemaks.
Teie läksite mullu erru, kuigi teie ametiaeg oleks pidanud kestma selle aasta lõpuni, Kusti Salm lahkus samuti ametist, erru läks ka kindralmajor Veiko-Vello Palm, kellest oleks pidanud saama järgmine kaitseväe juhataja. Miks Palmi vastu korraldati laimukampaania?
Seda tuleb küsida neilt, kes seda tegid. Me teame, et toonane kaitseminister Kalle Laanet viis presidendile anonüümkirja, kaks lehekülge väiteid, mille taga on, nagu ajakirjandusest lugeda, Neeme Väli (Isamaa, töötanud juhtivatel kohtadel Kaitseliidus ja kaitseväes – toim) ja Meelis Kiili (RE, riigikogu liige, endine Kaitseliidu ülem – toim). Raske on uskuda, et praegune kaitseminister Hanno Pevkur sellega kuidagi seotud ei ole. Keegi pole vastuseid küsinud kirja autoreilt ja levitajatelt. Nende inimeste käest tuleb küsida, miks nad seda tegid.
Kas teie läksite protesti pärast enne ametiaja lõppu erru?
Mina läksin ära sellepärast, et poliitikud ning reservis olevad kindralid ja tegevväelased ei tahtnud teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga.
Ma loobusin. Ma nõudsin, et tervet hulka asju tuleb teha, eks väga erinevaid, aga lihtsalt ei tehtud. Venitati, toodi mingisuguseid põhjendusi. Kaitseväes ei tehtud, sest seda julgustati ja vastu töötati väljastpoolt. Riigikogu riigikaitsekomisjoni reservväelastest liikmed, kindralid, kes teavad kõige rohkem, seadsid kahtluse alla minu kui kaitseväe juhataja sõjalise nõuande osta laskemoona. Ma nägin, et minu nägu neile ei meeldi.
Teada on, et soovisite osta 1,6 miljardi euro eest laskemoona. Kokkuvõttes teie soovitud kogust ostetud pole, kuigi valitsuse suhtekorraldus püüab jätta vastupidist muljet.
Jah, valitsus ütleb, et ostetakse pikema aja jooksul. See on ainult laskemoon, aga kõik inimesed kaitseväes ei pea vajalikuks isegi seda. Nad ütlevad, et palka tuleb rohkem maksta, sest on levinud väide, et sõdivad inimesed ja inimestele tuleb tähelepanu pöörata. See on loll jutt, sest sõdivad relvastatud ja väljaõpetatud inimesed.
Kas Ukraina sõdur sõdib paremini, kui saab rohkem palka? Ei. Aga andke neile relvi ja väljaõpet, siis sõdib ta paremini.
Nii õhu- kui ka mereväes on asju, millega peaksime tegelema oluliselt kiiremini ja teistmoodi.
Aga ikkagi, tooge mõni näide, sest kõik ei saa olla saladus.
Riigisaladus ise on üks, mis takistab. Lihtne näide: kui teeme droonitõrje õppematerjali ja sellele pannakse märge «ametkondlikuks kasutamiseks», siis see ei jõua kaitseliitlase ega reservväelaseni, kellele see on tehtud. Nemad peaksid seda õppima. Kogu aeg on reeglid jalus, ja neid ei muudagi keegi, sest arvatakse, et ei ole vaja muuta.
Laskemoona pole Eestis võimalik toota, kasvõi lihtsat lõhkepaketti, sest keelud on niivõrd karmid.
See on kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni teema, sest tuleb muuta seadusi. Praegused seadused relvatootmise ja lõhkeaine kohta on mõeldud terrorismi ärahoidmiseks, et keegi ei saaks põlve otsas midagi teha, aga nad blokeerivad sõjatööstust.
Praegu lähevad inimesed 50-aastaselt kaitseväest pensionile. Mõned neist võiks edasi töötada, aga nad lähevad minema, sest pensioni saab niikuinii. Selle vastu aitaks lihtne seadusemuudatus, nagu politseil, et töötad edasi ja saad palka ja pensioni.
Riik ei kaotaks mitte midagi, sest ametikoha palk ja pension tuleks niikuinii maksta. Me hoiaks nii kokku igal aastal 30–40 ohvitseri. Selle vastu on nii minister kui ka riigikaitsekomisjon, kes mõtlevad välja mingisuguseid ettekäändeid, et tuleb kadedus ja ebavõrdsus.
Kui ma riigikaitsekomisjonile seadusemuudatust tutvustasin, siis nad ütlesid, et on selle vastu. Pärast ütles riigikaitsekomisjon, et neile pole seaduseelnõu esitatud. Juriidiliselt võib neil olla õigus, aga mõttest olid nad aru saanud.
Sama oli laskemoona rehkendusega. Mullu aprillis seletasin seda komisjonile, näitasin neile Exceli tabelit, nad seadsid selle kahtluse alla. Kaks kuud hiljem väitsid nad, et neile pole ettepanekut esitatud.
Miks idapiiril ei ole miinitõkkeid ega kindlustusi?
Kindlustused me suudame valmis ehitada mõne nädalaga. Praegu tuleb vaadata, kas meil on materjale ja masinaid. Ukrainlastel oli kuu aega. Mida kuuga ei suuda valmis ehitada, tuleb täna valmis panna. Kaitsevägi on oma rehkendused teinud.
Kuu ajaga suudame augud maasse kaevata, küll me põllumehed leiame, kes traktoritega tulevad, aga laskemoon tuleks kohe ära osta.
Praegu tuleb tähelepanu pöörata varustusele, mis tapab.
Nüüd saan aru, miks kindral Merilo paar kuud tagasi ühel konverentsil märkis, et kaitsevõime kõige nõrgem koht on poliitiline risk, sest kunagi ei või teada, millal välisminister Moskvast baaside lepinguga naaseb.
Ma nii hullult ei arva. Ma arvan, et see on otsustamatus ja ebapädevus. Õigel ajal otsuseid ei tehta. Et keegi kusagil reedab, on hoopis järgmine tasand.
Ma ei usu, et 1939. aastal pidas toonane valitsus baaside lepingut reetmiseks.
1939. aastal elati täpselt samas rütmis kui praegu. Peeti kõnesid, räägiti, kui ilusad ja targad me oleme, ning venelastest saame jagu, sest oleme Vabadussõjas vaprust näidanud – aga raha riigikaitsesse ei pandud. 1939. aastal hakati ehitama praegust kaitseministeeriumi hoonet, monstrumit, ja Tartusse Kaitseliidule uut hoonet. Selle raha oleks võinud kulutada vintpüssipadrunite ostmiseks.
Nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali valitsuse otsused on teinud riigikaitset paremaks, nõus, aga see kõik on olnud liiga aeglane ega vasta julgeolekupildile.
Venemaa on suur, neid on nii palju, kas üldse on võimalik vastu hakata?
Muidugi on. Tuleb rohkem tappa. Kui me valmistume, siis on võimalik rünnak ära hoida või vähemalt seisma panna. Me ei ole üksi, sest on Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa. Need riigid on rivistuse viimased langejad ja siis juba koos meiega.
Kui kaua Ukraina vastu peab?
Kui Euroopa toetab nii nagu praegu ja rohkem, siis kindlasti peab vastu. Praegu käib kurnamissõda, kes teab, kes seal kauem vastu peab. Venemaa inimelud kuluvad, aga nende päris ärakulumiseks läheb väga pikk aeg.
https://majandus.postimees.ee/8201579/e ... etusrahaks
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Riigikaitse eelarve
Väga hea usutlus hr. Heremiga .
Huvitav , kas kellelgi loos mainitutest hakkab kusagil kriipima või pitsitama , südametunnistus näiteks , muidugi , kui selline asi neil veel eksisteerib .
Huvitav , kas kellelgi loos mainitutest hakkab kusagil kriipima või pitsitama , südametunnistus näiteks , muidugi , kui selline asi neil veel eksisteerib .
Re: Riigikaitse eelarve
N.V. on tuntud pooletoobine, ei kriibi tal midagi. M.K. pole ka eriline kindlameelsuse kehastus, lihtsalt mugav ja sõnakuulelik rümp.
professional retard
Re: Riigikaitse eelarve
Huvitav mis peab juhtuma,et Eesti hakkaks Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet koheselt täitma ja selleks eraldataks koheselt raha.
Taani suutis mingi fondi luua mõne nädalaga kust saavad kiirendatud korras lisahankeid teha.
Meil vaikus- kas Eesti NATO-st välja viskamine paneb valitsuse liigutama või tegeleme "KINDRAL" Kiili juhtimisel ohu otsimisega?
Taani suutis mingi fondi luua mõne nädalaga kust saavad kiirendatud korras lisahankeid teha.
Meil vaikus- kas Eesti NATO-st välja viskamine paneb valitsuse liigutama või tegeleme "KINDRAL" Kiili juhtimisel ohu otsimisega?
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Riigikaitse eelarve
tegelikult kriibib ikka .
viewtopic.php?p=811714#p811714 e. üks kvartetist oli tol ajal nii põnevil ,et Who is f. HxT ? et siin lendsalka korraldab meie pensioni eest !!!
Re: Riigikaitse eelarve
Eks tõstavad makse.
Re: Riigikaitse eelarve
Maksuküüru kaotamine 500+ miljonit iga aasta - tegelikult julgeolekumaks tehti palju selleks,et saaks maksuküüru kaotada. Toimub ühe maksu tõstmine ja teise langetamine üldpilt jääb samaks. Kunagi kui tulumaks 26% pealt langetati 20% peale tekkis varsti juurde tötukindlustusmaks kus tööandja ja töövõtja mõlemad maksid 1,5+ % mis aastatega siia-sinna muutus. Lihtsalt kui poleks tulumaksu langetatud ei oleks seda teist maksu vaja juurde teha.
Teine suur rahaallikas oleks indekseerimiste lõpetamine samamoodi 500+ miljonit aastas. Hetkel need kõik indekseerimised tekitavad meil inflatsiooni ning selleks,et suudaks neid pea miljardit iga aasta lisaks maksta samal ajal kui majandus kukub on maksutõusud ja laen.
Viimaste aastate maksupoliitika ja rahanduspoliitika jätkumisel ootab meid riigina pankrott.
Samas ei imestaks kui järgmine nädal Pevkur paatoslikult selgitaks kuidas Eesti järgneva 10 aasta ja eelneva 10 aastaga paneb miljardeid laskemoona alla, kogusumma tuleb isegi suurem kui 1,6 miljardit.
Erandkorras osteti 12 Ceasarit ja 6 juba kohal, valitsus on meeletuid pingutusi teinud.
3 aastat veel ja eriplaneering saab tehtud kaitsetööstus pargile!
Meil on head liitlased, Ukraina sõdib hästi ja tulevikus aastaks 2027 paan kaitsekulud 5% ning tavaelu jätkub.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
-
maksipoiss
- Liige
- Postitusi: 2321
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ilmselt on neid tõstetud juba nii palju, et nüüd kui EL nõuab uute lisamist ollakse lõhkise küna ees. https://majandus.postimees.ee/8201450/e ... -lisamaksu Eks kaduv populaarsus nõuab oma.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist