Kas N Liidus oli ka midagi head?

[davidsoniharald]

Maestro Baskin tuli lavale ja ütles ühe lause: "Ma sõin eile suitsuvortsi..." rahvas saalis rõkkas naerust.

[lootsik]

Ma sõnastaks selle teisiti.
Nõukogude võim õpetas meid ridade vahelt lugema.
Asi mis tänapäeva noortel ja lääne inimestel on minu meelest palju vähem arenenud.

[AndresTy]

Ma sõnastaks selle teisiti.
Nõukogude võim õpetas meid ridade vahelt lugema.
Asi mis tänapäeva noortel ja lääne inimestel on minu meelest palju vähem arenenud.

Nõukogude võim sundis ridade vahele kirjutama, muud võimalust polnud. Ja inimestel tuli sealt siis järelikult lugeda ja saadi ka väga erinevalt sellest aru. Kes kuidas. Asi, mida täna enam vaja pole, tsensuur puudub - žanr, mis sellises vormis muutub mõttetuks, kui ajad ja olud on muutunud. Samas saab ka täna ridade vahele nii paljugi kirjutada, eriti kui tahad kellegi kohta midagi üübersitasti öelda.

[Madis Reivik]

Täna on ka tsensuur, Kenderi kaasus oli nt päris ajuvaba. Võimalik et okupatsiooni pärand, tulevikus ehk selliseid poolearulisi prokse enam ei ole.

Mina arvan et okupatsiooniaegne "kõrgem kultuuritase" on müüt. Raamatuid osteti palju, need olid odavad ja tiraazhid tohutud. Aga... ma olen kindel et 90% ei lugenud ostetud kraami. Minge, kui kellelgi veel on, mõne vanatädi raamaturiiuli juurde, tehke mingi Stendhal või Tammsaare kogutud teos lahti.. mida kuulete ? Värske raamatulehe krõbin.

Ja päris palju okupatsiooniaja kultuurist oli tuletis - Ivo Linna jt tegid vägevasti covereid, ainult et originaalplaate ei olnud kusagilt võtta
Ka tõsisemalt poolelt - mul sõber mainis et Arabella soundtrack on päris deep ja hea, Nõgisto tehtud... kuni ma ükskord ühe Vangelise loo otsa komistasin... nojah. Ripoff Nõgisto poolt.

Huumor ja ridade vahele kirjutamine - minu arvates huumor vananeb, isegi Kreisiraadio on kuidagi ära tolmanud. Uus tuleb peale, hea halb - kuidas kunagi.

Okupatsiooniaegset ridade vahele kirjutamist tegelikult ei mäleta. Kes tahtis kirjutas ikka päris otse - Kaugver nt. Ei tule meelde ühtegi allegoorilist eesti kirjaniku teksti... aga ma oleks õnnelik kui mõne viite saaks.

[CaputMortuum]

Erik G. Hanson (väidetavasti Kaur Hansoni pseudonüüm), illustratsioonid Edgar Valterilt. Suur Saladus. Põhjanael, kogu 1990. aastakäik. Valter suri enne ära, kui vangi panna jõuti.
Ja 1990. või 1991. aastal olid Päevalehe joonealuses järjejutus mingid reaalsed must-valged fotod. (Ma alles ei hoidnud, seepärast ei saa täpset viidet anda. Kes teab, see teab niigi.) "Üle hirmu piiri" oli selle Päevalehe järjejutu nimi.

[Castellum]

Politruk lahmib jälle:

Täna on ka tsensuur, Kenderi kaasus oli nt päris ajuvaba. Võimalik et okupatsiooni pärand

See, kes peab Kenderi-taolise pasa kõrvaldamist tsensuuriks, on ikka ise paras ajuvaba...Igasuguse solgi turult kõrvaldamine ei ole okupatsiooni pärand, vaid normaalne tegevus.

Raamatuid osteti palju, need olid odavad

Kustkohast nad odavad olid?

Võtame siis postitaja lemmiku Raimond Kaugveri. "Kolm romaani", 1979. Trükiarv 40000. Hind 2.70.

Millise mõttekäigu järgi oli 1979. aastal 2.70 odav raamatuhind?

Okupatsiooniaegset ridade vahele kirjutamist tegelikult ei mäleta. Kes tahtis kirjutas ikka päris otse - Kaugver nt. Ei tule meelde ühtegi allegoorilist eesti kirjaniku teksti... aga ma oleks õnnelik kui mõne viite saaks.

Aga milline on siis Sinu arvates ridadevahele kirjutamine? Või allegooria? Lootsid, et keegi andis ENSV välja mingi uue "Loomade farmi" või?

Kaugver nüüd kindlasti polnud mingi ridadevahele kirjutaja. Rahvakirjanik pidi raha teenimiseks ikka võimude ja populaarsuse vahel laveerima. 60-tel suht võimutruu, 80-tel oli tekst juba lahtisem.

Otseütlemise proovijatest ehk Silver Anniko?

Ridade vahele ei saanud pikalt kirjutada. Kui julgem tekst oli, võeti ikka üsna ruttu maha. Nt Andrus Rõugule jäi tema kuulus luuletus pikaks ajaks üldse trükis avaldatuks. Ja ERKI-st visati ka välja.

Aga sellise luuletusega oleks ka Kaugver võetud maha; iseasi, et Kaugveril oli selleks ajaks juba omajagu rasva, tema oleks sellise mahavõtmise elanud paremini üle. Aga 80-tel oli ta juba ettevaatlik, rahaveski pidi edasi tootma, tema poleks sellist asja avaldanud, mis tema raamatutootmise oleks pannud seisma...avameelsemalt kirjutas ta minevikust alles ikkagi 2000-tel.

[Sho]

Politruk lahmib jälle:

Täna on ka tsensuur, Kenderi kaasus oli nt päris ajuvaba. Võimalik et okupatsiooni pärand

See, kes peab Kenderi-taolise pasa kõrvaldamist tsensuuriks, on ikka ise paras ajuvaba...Igasuguse solgi turult kõrvaldamine ei ole okupatsiooni pärand, vaid normaalne tegevus.

Ju mina olen siis samuti ajuvaba, sest kafkalikud protsessid on minu arvates mitte ainult ajuvabad vaid lausa kuriteod. Mahapestamatu häbi meie riigile.
Kender ei meeldi mullegi, aga teda lambist pasaks ja solgiks nimetamaks minu keel tôrgub. Küll aga ei tôrgu selleks nimetamaks selliseid protsesse initsieerivaid prokuröre. Kendereid julgevad kottida küll, aga Varrode peale hammas ei hakka?

[Kriku]

Selle optimistliku noodiga lõpetame Kenderi personaalküsimuse siin foorumis.

[ahto42]

Fantaasia eest kohtus käia on jah omaette tase tõesti.

Baskin rääkis, et suurim anekdoot oligi kokaraamatu ilmumune stagna/defka ajal. Lugeski samast raamatust koostisosi ja publikul oli tilk püksis. Sealt edasi pokri.

[Kriku]

Ei tule meelde ühtegi allegoorilist eesti kirjaniku teksti... aga ma oleks õnnelik kui mõne viite saaks.

Jaan Krossilt küsiti Soomes 1982. aastal, kui "Keisri hull" seal ilmus, kas romaanis on ka analoogiaid tänapäevaga. Autor vastas, et allegooria ei ole tõsise ilukirjanduse võte .

[NAFO ep]

Huumor ja ridade vahele kirjutamine - minu arvates huumor vananeb, isegi Kreisiraadio on kuidagi ära tolmanud. Uus tuleb peale, hea halb - kuidas kunagi.

Kreisiraadio puhul on see kurb tõsiasi, et ei saanud sellest projektist ajatut huumoriklassikat. Hannes Võrno praegune… olemus… on ka vanad naljad ära rikkunud ja korralikult vee peale lasknud Eesti rahvale ning endale ka. Konkreetselt üks inimene on tagajärgedes süüdi, mitte Leinatamm (RIP) või Oja. Kreisiraadio punt oli omal ajal ikka hinnatud aga nalju tehakse senikaua kuni need ära närtsivad ja ära aeguvad.
Võrno tegi pmst keedusalaamist NSV väärilise söömiskõlbmatu halli vorsti, et püsiksime teemas.

[retti]

Rohkem kui Baskin oli duo Priit Aimla & Jüri Aarma.
Mõned parimad nende repertuaarist
- kui teie televbiisor on katki läinud,siis ärge kiirustage remonditöökotta, sest kui te juba näete kes räägib - on ju kohe selge - mida ta räägib

- või võrdlus kauba ja reisirongidega punktist A punkti P

-Ajaleht. Statistika andmetel loeb ajalehte kõige rohkem eestlane. Ja statistika andmetel joob viina kõige rohkem eestlane. Ja nüüd ei teagi, - mis millest tuleneb. Kas eestlane loeb ajalehte ainult purjuspäi või hakkas jooma sest luges lehe läbi...
jne.

[Madis Reivik]

Ei tule meelde ühtegi allegoorilist eesti kirjaniku teksti... aga ma oleks õnnelik kui mõne viite saaks.

Jaan Krossilt küsiti Soomes 1982. aastal, kui "Keisri hull" seal ilmus, kas romaanis on ka analoogiaid tänapäevaga. Autor vastas, et allegooria ei ole tõsise ilukirjanduse võte .

Jaan Kross oli omaette tase, ühes kirjandussaates järeldati et Kross suutis ka tõlketöö autobiograafiaks vormistada.
Ridadevahelist nooti sealt raamatust ei mäleta, pigem selline mõnus aeglane kulgemine nagu kõik Krossi teosed. Oli selline autor kes tormamist ei sallinud.
Raamatuid osteti rohkem, kuna vaba "raha" oli rohkem - kulutada ei olnud eriti millelegi. Kui keskmine raamat maksis 2.50 siis see oleks praegu analoogne.. noh 30 euri ? Seega hinnad justkui samaväärsed kuid praegu ostetakse palju vähem, keskmine tiraazh uutel raamatutel 10x väiksem.

Mõtleme siis veel kes oli kõva ridadevahele kirjutaja.

[Peeter]

Rohkem kui Baskin oli duo Priit Aimla & Jüri Aarma.

Vat see on juba asi vaataja silmades. Aimla ja Aarma on järgmisest põlvkonnast võrreldes Baskiniga ja nemad siiski "kinnimajja" ei jõudnud, ei mäleta, et isegi eetrikeeldu oleksid saanud. Ja 80-ndail lubatigi juba leebemalt tiba rohkem "seletada".
Baskin pandi omal ajal ikka tuimalt kinni, mitte et enam pelgalt eetrikeeld. Süüdistuseks väänati "pornograafia levitamine"... mille peale kunagi juba palju hiljem ta ise viskas naljagi, et küsis uurijatelt, et "kuidas tema saab üldse levitada pornogaafiat, kui tal pole isegi pornograafi?". Peale kauba sai ta Eestis korduvalt eetrikeelu. Ja tal soovitati korduvalt Eestist lahkuda, sest ta oli võimu tagakiusamise all. Ja see "justkui põlu all olek" kestis tal ju tegelikult elu lõpuni. Ja vahepeal oligi ta Eestist ära ju ka. Mis sest, et rääkis esinedes kava järgi ikka enamuses Raikineid ja Žvanetskeid jne. Mida siis olevat Aimla tõlkinud. Nii, et ta pidi ikka väga jälgima, mida ja kas või kuidas ütles.

-Ajaleht. Statistika andmetel loeb ajalehte kõige rohkem eestlane. Ja statistika andmetel joob viina kõige rohkem eestlane. Ja nüüd ei teagi, - mis millest tuleneb. Kas eestlane loeb ajalehte ainult purjuspäi või hakkas jooma sest luges lehe läbi...
jne.

See kild on Bulgakovi "Koera südamest". (Olen seda siin ka tsiteerinud).
Võiks öelda, et "kellel mida on lubatud öelda", Baskini puhul oleks tõenäoliselt hakatud paljude kildude puhul kohe ketisuppi genereerima, mis samas teistel lihtsalt möliseda saamisega lõppenud.

[Kapten Trumm]

Mulle on lapsena meelde jäänud, et Baskini ja teiste koomikute ampluaa vene ajal oli tavaliselt kommunaalvaldkond (nt majavalitsus). Sellel teemal irvitada oli vist ohutu. Või alkoholiga seotud. Seda ma ei mäleta küll, et enne Gorba perioodi oleks nt Breznevi või Nikita Sergejevitsi teemal mingid nalja julgetud teha.