Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[klaasmees]

Teadmata küll üldist pilti on droonioperaatorite videodest küll jäänud mulje nagu nad istuks suht põhjalikult kohandatud pukrites või keldrites. Et asuvad samas kohas päevi kui mitte rohkem. Võin eksida.
...

See droonijuht peab ikka päris idioot olema, kui ta optilise kaabli otse punkrisse veab. Arukas droonijuht seab stardiplatsi mujale (eriti hea, kui nö pseudopunkri juurde), kust läheb hästi varjatud sideühendus päris varjekohta.

Sõda ei tähenda, et seal idioote ei ole. Idioodid saavad surma, mida asi võiski näidata. See, et kord oli selge siis sompus on kahtlane, kuid ei pruugi midagi tähendada. Vahemaad on pikad ja pilved pole lõputud. Lisaks võis vabalt tegu ollagi kahe drooniga. Üks leidis sihtpiirkonna, teine droonijuhi. Leiti aga niitimööda lennates. Mida turvalisemaks asi ehitada ja mida rohkem ise uskuda, et see on turvaline, seda suurem on kiusatus samal kohal püsida. Kolimine ja uue koha püsti panemine on ju vaev, milleks, kui niigi turvaline on. Keegi ei leia.
Lisaks võis asi tegelikult vastupidi olla. Keegi ukrainlane läks liiga julgeks, pani sirgelt otse enda asukohast ja mööda niiti tuli droon tagasi. Nüüd oli vaja teisi oma mehi sellise lolluse eest hoiatada. Kui panna üles video, kus oma mees nii teeb ja surma saab, on see masendav, viib moraali alla. Palju parem on näidata, justkui vaenlasega juhtus nii ja samas õpivad omad, et ka nii võib juhtuda ja ka ise tuleb mõelda, et läikiv niit on surma tee sinuni. liigu teise kohta, varja viimast 50 meetrit ...

[seersant Angua]

Kui vene sõjaväe transpordi moodsaimaks arenduseks tuleks tunnistada hobueeslit, siis ukrainlased on sunnitud endiselt vanadele järeleproovitud lahendustele uusi rakendusi leidma:

https://censor.net/ua/videonews/3539927 ... nym-dronom

Külm ja vaikne, nelivedu... ja kordi odavaim Eesti analoogist.
See oli üsna ammu kui neid tankitõrjemiinidega asjatamas näidati, ainult et siis ma veel ei teadnud, et riistapuu nimi on "Tarakan".

[Fucs]

Ukraina töötab välja pneumaatiliste püstolitega varustatud püüdurdroone, mis tulistavad välja võrke droonide vastu võitlemiseks.

Süsteemi põhieesmärk on neutraliseerida Venemaa relvajõudude FPV droonid, eriti need, mis kasutavad fiiberoptilist juhtimist ja ei ole vastuvõtlikud elektroonilisele sõjapidamisele. Arendajad usuvad, et sellised UAV-d ei suuda mitte ainult õhust jahti pidada, vaid ka soomukitega kaasas käia, kaitstes meeskondi FPV droonide rünnakute eest.

Droonide vastu võitlemiseks mõeldud pneumaatilisi püstoleid kasutavad Ukraina sõdurid juba käeshoitavatena, kuid nende tõhusust piirab kasutamise lühike ulatus, mistõttu otsustati need integreerida mehitamata platvormidesse.

https://t.me/the_military_analytics/22730

[pwn13]

Uus Ukraina ründe-kamikaze droon
https://x.com/nexta_tv/status/1899107213710377121

[lennumudelist]

Pneumaatiline võrguheitja FPV peal tundub realistlik, tundub nagu võiks töötada. Võrgu suurim miinus - ei lenda kaugele - on mehitamata platvormiga ära nullitud.

Pakun ka alternatiivse idee, kuidas droone odavamalt alla saada. Paljud meist on lapsena ehitanud veerakette. Veerakett ei pea olema limonaadi pudelist, vaid võib olla asjalikust materjalist. Ta on sihukene imelik rakett, et surve allikas ja veojõu allikas erinevad: surve allikas on õhk / lämmastik / CO2, veojõu allikas on aga vesi (külmas toimetamiseks öko-jahutusvedelikuga segatud, erikaalu tõstmiseks sooladega segatud).

Lennu esimene etapp toimub silindri-kolvi põhimõttel: rakett surub end stardivarda otsast ära, vett ei paisku. Järgneb reaktiivliikumine, vesi paiskub välja. Viimasena paiskub välja vett surunud gaas, edasi on liuglend. Jõukohane on lennata 200 m kõrgusele, väga põhjalikult tehtud üheastmelise rekord on ca. 900 m, edasi tulevad tehnoloogia piirid ette.

Aga mida võiks veerakett droonile lähenedes teha? Muidugi kasutada võrguheitjat. Erinevalt droonist, mille start on aeglane, on raketi start kiire. Rakett suudab ka välja lennata iga ilmaga. Paraku kulub ta ära, FPV tuleb tagasi.

[lootsik]

Ei taha küll vaielda
aga kui pole juriidilisi piiranguid nagu meil on, siis suhkrurakett tunduks mulle efektiivsem ja sama lihtne.

[lennumudelist]

Mõistan. Kel on ligipääs heale kütusele ja õigused pürotehniliste asjade ajamiseks, eelistavad kindlasti suutlikumat mootorit.

Kuid oh häda: lähim raketivabrik, mis nõustuks mingit pürotehnilist kütust müüma, on vist Riias. Muide, suhkrukütustel on hirmus komme vett sisse imeda ja raisku minna. Nende "parim enne" sõltub täielikult õhuniiskuse eemal hoidmisest.

Madala lävendiga arendusse sisenemiseks oleks veerakett mugav. Isiklik vaatenurk: kevad peagi käes, heinamaad on lähedal piisavalt - kavatsen tõsimeeli veerakettide lennutamise oskust täiustada, et jõuda ühekordsetest lahendustest kõrge töökindluseni.

[ekacariya]

Päris halb olukord meil siis kui KNO ja suhkru kokku sulatamiseks peab Riiast abi küsima...

[pwn13]

need mudelraketi mootorid on ju riiuli kaup ja tulevad need hermeetiliselt suletuna.

[lennumudelist]

Päris halb olukord meil siis kui KNO ja suhkru kokku sulatamiseks peab Riiast abi küsima...

Pidasin tööstuslikku tootmist silmas. Köögis saab igaüks suhkrut sulatada (fruktoosi, sorbitooli ja ksülitooli kah). Veidi üle pingutatud hinnaga müüakse Depo poes neidki, fruktoos on odav, aga ksülitool on minu hinnangul parim. Olen teatud aastatel neid noolekesi teinud, aga tööstuslikku raketikütust ju ei tehta suhkrutega.

need mudelraketi mootorid on ju riiuli kaup ja tulevad need hermeetiliselt suletuna.

Seal pole ka oksüdeerijaks reeglina KNO3 vaid kaaliumperkloraat - aga katsu sa ilma Kaposse kohvi jooma sattumata seda Eestis idufirmale osta. :)

Mudelraketi mootorid on minu lemmik hädaldamise teema. Teades vanasõna "vingumine aitab", teen seda ka siin korra. :) Veel 5 aastat tagasi oli Ülemiste keskuses putka, mis ainsa kohana Eestis minuteada mudelraketi mootoreid müüs. Aga enam ei müü. Miks? Kas ei tasunud ära, või ametnikud tegid äri raskeks - ma ei tea. Võrreldes ilutulestiku raketiga on see põhimõtteliselt sama asi, aga mitte keegi ei müü. Mina aru ei saa. :(

Ma oleksin väga tänulik kaasfoorumlasele, kes osutaks, kust Eestis mudelraketi mootoreid saab osta. Sest postiga välismaalt raketimootorite ostmine tekitab küsimused postifirma ja tolliga, ilutulestiku rakettide ümber tegemine aga paneb fakti ette, et need mootorid on kehvad või optimeeritud ilutulestiku jaoks. Droonitõrje vahend tahab natuke veojõudu (näiteks võiks tõsta ära 300 grammi).

Muuseas tasub ka silmas pidada, et idufirmadel reeglina pole polügoone, ainult tuleohutud alad tüüpi "järv" ja "meri". Neid ilmselt kasutada saab ja peabki, sest suveperioodil (kui katsetamine on ise kergem) pürotehniliste toodetega asju arendades (s.t. mõni nool läheb kaotsi) on oht süüdata maastikupõleng, ning siis vastutada kas oma südametunnistuse või Päästeameti ees.

Katse tulemuse äratoomine järvest on aga probleem. Esiteks sul peab olema paat, minimaalselt kummipaat. Teiseks pead sa suutma järve kukkunud asju lokaliseerida: palju õnne, sul peab olema sihukene sonar, et allveelaevnikud kadedaks lähevad. Ja kolmandaks on järve kukkunud elektroonikaga selleks korraks kõik. Ehk, sul võib olla maailma parim langevari või pidurduslint, aga sa kaotad pidevalt elektroonikat.

Veerakett seevastu võimaldaks arendada kuival maal ka tuleohtlikul ajal. Vaja oleks ainult natuke ruumi, ja seda Eestis ikka leiab.

P.S.

Päris polügoonile pääsemine aga ei ole lihtne - olen seda ühe projekti (mitte raketinduse) raames püüdnud, küsinud ühelt ja teiselt, Lennuametist, SKA droonikeskusest, Kaitseliidust. Esialgu on nii, et polügoonile pääsenud ei ole, selget keeldu kah saanud pole, õnneks on plaan B ilma polügoonita toimetamiseks. Lisaks veel see, et kui arendus toimub kohas X aga polügoon asub kohas Y, ning vahepeal on 100 km vahet, siis võiks ennast halliks sõita, isegi kui naeratab ebatõenäoline õnn ja polügooni väravad avaneksid.

[Kriku]

Kui kaugele nad lendavad? Mõned liivakarjäärid on päris laialdased.

[ruger]

Panen ka siia teemasse

Robert Brovdi, Ukraina mehitamata lahingulennusüsteemide 414. eraldi brigaadi – Madyar's Birds ülem, jagab väärtuslikke teadmisi droonisõja arengust:

Droonid on põhjalikult muutnud Venemaa-Ukraina sõja doktriini.

Droonide õigeaegne ilmumine ja nende kasvav roll lahingutõhususes – isegi konservatiivsetel hinnangutel põhjustab üle 50% kinnitatud tapmistest – on muutnud komandörid neist väga sõltuvaks.

Esimesel droonitegevuse aastal suutsime tabada umbes 150–200 sihtmärki kuus. See oli meile oluliseks motivaatoriks, sest tegelikult võtsime välja esimesi soomusmasinaid.

Lõpuks ületasime ühe kuu jooksul 1000 sihtmärgi künnise ja see arv kajastab ainult vaenlase personalile ja varustusele tekitatud otseseid kaotusi.

Vastutame 22 brigaadi piires enam kui 140 km eest, arvestamata välioperatsioone läbi viivaid "kõrvu". Kui see vilja kandma hakkas, andis see meile minu arvates kõige olulisema efekti – motivatsiooni.

Relvasüsteemide vaieldamatult domineerivad liidrid on kahte tüüpi: FPV droonid ja hexakopterid – meie niinimetatud Baba Yaga ööpommitajad.

Need kaks kategooriat koos nende erinevate mudelitega moodustavad praegu – ilma liialduseta – umbes 90% vaenlase personali ja varustuse tekitatud kahjust ja hävitamisest.

Ülejäänud osa pärineb Mavici droonide, löögitiibade ja horisondi taha lendavate kamikaze tiibade laskemoonast.

Valdav osa eesliinile tarnitavatest droonidest on aja jooksul kohandatud muutuvate lahinguväljatingimuste, sageduskasutuse muutuste ja – mis kõige tähtsam – meeskondades töötavate inseneride teadmiste tõttu.

Droonide tehniliste omaduste paranemine ei sõltu ainult tehase spetsifikatsioonidest, vaid reaalajas tehtud muudatustest.

Olulist rolli mängivad sellised tegurid nagu kandevõime, soovitud läbitungimissügavus ja lõhkepea kaal, mis võimaldab droone kasutada kuus kuni kaheksa korda suuremates vahemikes, kui nende ametlikud andmed näitavad.

See ei tähenda Guinnessi rekordite püstitamist, vaid igapäevast, ööpäevaringset ja regulaarset täpsuslööki.

Sõda ei lõpe niipea. Praegu saadab Venemaa rindele iga kuu umbes 30 000–35 000 uut värbatut. Praegu saab lahingutes iga kuu surma või raskelt haavata 20 000 Vene sõdurit.

Peame tegema ühe lihtsa asja – suurendama end kolmandiku võrra ja saavutama [eliminatsioonide] saldo 30 000 kuus. Nii võrdsustame nende vägede sisse- ja väljavoolu.

https://threadreaderapp.com/thread/1899 ... 60896.html

[lennumudelist]

Kui kaugele nad lendavad? Mõned liivakarjäärid on päris laialdased.

Raske täpselt öelda, aga umbkaudu... kui üks rakett suudab hüpata otse üles paarisaja meetri kõrgusele, siis 2 x suurem ohuala kaitseks tõenäoliste äparduste vastu ("kontrollerit tabas mööduv meeltesegadus, rakett tegi suvalise järsu manöövri, siis avas langevarju"). Ebatõenäolised ohud ("stardistend oli vajunud 45 kraadi alla, katsetaja oli pimesikk ja vajutas nuppu, rakett lendas sirgete tüüridega nii kaugele kui sai") vajavad mitu korda suuremat ohuala.

Väo karjääri suurused kohad aitaks uudishimulikel ohutust tagada kindlasti. Pisikesed maakoha liivakarjäärid - võib-olla mõned.

[Kriku]

Hea artikkel sellest, et tegelikult toob edu odavus ja tootmismaht: https://maailm.postimees.ee/8198486/pos ... iga-kallid .

Tasuline, kopeerima ei hakka.

[Kriku]

«Tuleb maismaadroonide aasta,» ütles Karas oma arvamuse 2025. aasta olulisematest tehnoloogilistest arengutest Ukrainas jätkuvas sõjas, mis tänaseks on kestnud täpselt kolm aastat. «Väike revolutsioon tuleb haavatud sõdurite evakueerimisel ja moona transportimisel rindejoonele.»

Droonisõja tingimustes, kus ööpäevaringselt luuravad ja ründavad rindejoonel õhudroonid, on haavatute evakueerimine muutunud väga keeruliseks. «Kuldne tund» on ära unustatud – võimatu on haavatut tunni ajaga eesliinilt stabiliseerimispuntki toimetada. Reaalsuses võib see võtta päevi. See kasvatab hukkunute arvu, üha rohkem sõdureid sureb haavadesse, sest nad ei jõua arstideni. Ukraina sõjaväelased rõhutavad, et haavatute evakueerimise meetodid ja põhimõtted tuleb ümber hinnata. Võtta näiteks appi maismaadroonid.

Maismaadroonide veel üks näide on väikeste robotkoerte järjest sagedasem kasutamine rindel. Pioneerid olid Ukraina dessant- ja eriüksuste rünnakurühmad, kes on viimastel kuudel kasutanud kaameratega varustatud robotkoeri piiluritena. Rünnakule minnes saadavad nad ette kaameratega robotkoeri selleks, et näha, mis toimub nurga taga või kuskil ruumis, näiteks majas või keldris. Selliseid videosid on sotsiaalvõrgustikes juba palju. «Robotkoerad hakkavad varsti kandma relvi koos väikese öövaatlus- või soojuskaameraga,» rääkis Karas. «Robotkoerte suur pluss on see, et need on väikesed ning erinevalt inimesest pole neid võimalik näha soojuskaameraga. See saab väga lähedale tulla ja tulistada. Ja sa ei saa arugi, mis asi see tulistab, sest sa lihtsalt ei näe seda. Robotkoerte moodi asjad võivad saada väga efektiivseteks relvadeks lahinguväljal.»

https://maailm.postimees.ee/8197854/pos ... tus-rindel