Autotehnikateema

[Lemet]

Teisisõnu - kaamera efektiivsus peaks väljenduma selles kohas avariide mittetoimumises või vähenemises võrreldes kaameraeelse ajaga. Nii et kui need nüüd siis pärast läbikulumist uuendmata jäetakse, hakkab nendes kohtades taas avariide arv kasvama

Igivana teema, mis meil on siiani selgeks vaidlemata- kas politsei eesmärgiks on õnnetuste vältimine ja rahva kaitsmine või siis riigieelarvesse lisavahendite hankimine. Vastavalt on erinevad ka vahendid ja mis peamine- rahva suhtumine politseiametnikesse.

[Elmu]

Igivana teema, mis meil on siiani selgeks vaidlemata- kas politsei eesmärgiks on õnnetuste vältimine ja rahva kaitsmine või siis riigieelarvesse lisavahendite hankimine. Vastavalt on erinevad ka vahendid ja mis peamine- rahva suhtumine politseiametnikesse.

Just nimelt. Kui politsei mind peatab, siis esimene emotsioon on ebamugav äng: "No mida nad nüüd jälle tahavad või ette kujutavad?" Kiirust ma ei ületa, sõidan kruiisiga, auto spidomeetri hälve tegelikust kiirusest on GPS'i abiga ammu välja selgitatud, õuealale ei tiku, ülekäigurajal lasen inimesed läbi jne. Viimast trahvi enam ei mäletagi, see võis jääda paarikümne aasta taha.

Mõtlesin just, et Rootsis elades märkasin, et mitte kunagi ei peatanud liikluspatrull autosid niisama ega istunud radariga kiiruspiirangu märgi taga põõsas. Tänavapatrullis olid pikad, noored, tugevad mehed, inimesed suhtusid neisse väga hästi ja kohalikud tuttavad ütlesid, et patrulli on tore näha, sisendab turvatunnet ja vahel on kombeks isegi patrulliga juttu ajama minna. Meil see vist päris nii kahjuks ei ole.

Saksamaal on politsei ülisõbralik, aga kui on väikseimgi alus, siis naeratades teevad trahvi igal juhul ära, soovivad head päeva ka.
Ma ei heida meie politseile ette viisakuse puudumist, küll aga oli tülgastav see familiaarsus, kui pöörduti eesnime pidi või küsimusega: "Kas härra ka teab, et tema autol ..." Kas see ka praegu kombeks on, ei oska öelda, kuna pikki aegu pole mind peatatud.

Et asi ei jääks üksnes negatiivseks, siis meenub juhtum, mil politseinik jooksis teiselt poolt teed üle nelja raja mind peatama, et mulle lihtsalt öelda et üks lähitule pirn on ära vist. Mina ütlesin, et tean, seepärast ka udutuled põlevad ja vahetan pirni esimesel võimalusel. Ja oligi kogu lugu

Ni et jah, kas eesmärgipärane korjanduskarp (eeskätt liikluspolitsei näol) või meie kõigi raha eest palgatud ja varustatud ametkond üldise turvalisuse tagamiseks igas mõttes. Keeruline küsimus ...

[Kapten Trumm]

Nagu kirjutas hiljuti advokaat Garri Ginger oma sotsiaalmeedias, seos liiklussurmade ja kiiruse vahel pole tõendatud. Kiirusemõõtmisest ja trahvimisest on saanud eesmärk omaette, valdav enamus kiirustrahvidest tehakse pisikeste ületamiste eest. See, et libedaga sõidetakse teelt välja või kellelegi otsa, on teeoludele mittevastav kiirus, mida teatavasti politsei ega kaamerad ei kontrolli. Et nulltolerants peab olema alko/narko eest ja ilma turvavööta sõitmise eest - be my guest...pooldan.

Täna on liikuskontroll maanteedel äärmiselt hõre ja üllatus-üllatus, enamik liiklejaid ei liiklegi 160 kmh. 99% sõidab ikkagi viisakalt selle "lubatud 100 kmh piires" ja nahhaalseid kihutajaid on ikka väga harva. Miks`? Äkki sisemine kompass...? Mendimõistusele arusaamatu.....vahelejäämise võimalus on täna ikka üsna pisike. Miks kõik ei kihuta?

Äkki peaks ikkagi tegema asju "soome" moodi, keskenduma liikluse sujuvusele ja väänama neile, kes munevad jalus või sõeluvad tihendas liikluses? Aga seda ei saa teha, pole rentaabel - trahviplaan eelarves jääb sedasi täitmata.

Siiralt loodan, et uue koalitsiooni kärpeplaan jõuab ka nendeni, kes politseiriiki maanteel kehtestada üritavad. Ja nende tehniliste vahenditeni.

[Elmu]

Vabandust, eksituse tõttu mu postituses, milles Lemetit tsiteerisin, läks midagi viltu ja minu tekst sattus justkui Lemeti teksti tsitaadi osaks. Tsitaat on loomulikult esimene osa postitusest, mitte kogu postitus

[OLAVI]

... Elementaarne, et kui auto elektrisüsteemi mõõtma lähed, on sul vähemalt kaks voltmeetrit, mille mõlemad korraks samaaegselt ühe ja sama klemmi alla lükkad.
Ja igapäevatester on mul see kõige tavalisem kümneeurone ehituspoe hiinakas, millega saab 90% igapäevaasju ära mõõdetud. ....

Enamus (kalleid) testreid on (täpsuse pärast) erineva mõõtmise põhimõttega kui odavamad ja nendel kulub näidu kuvamiseks kuni 5 sekundit (näidu fikseerimine+automaatne piirkonna valik).
(Mõõt salvestatakse enne kuvamist mällu ja "lühiaegseid halbu kontakte" on väga tüütu tuvastada, sest kui mõõdetav pinge ei lähe vahepeal nulli, siis hakkab pidevalt erinevaid piirkondi valima.)

Odavad testrid (manuaalse piirkonna valikuga), millel valid kohe näiteks 20V vahemiku, näitavad läbi muunduri kohe näidu muutusi ja seega kiirendavad odavad testrid oluliselt oksüdeerunud vanade juhtmestike (starteri juhtmestiku, tagatulede ja haagiste) remonti.

Lisaks saab kiiretoimelise piuksuga testriga (DT0830D, DT832) kontrollida ABS induktiivandurite hammasvööde toimimist ilma rattakoostu osandamata (pistikust), mida aegviitega toimiva testriga teha ei saa.
https://www.google.com/search?q=multime ... client=img
https://www.google.com/search?q=tester+ ... client=img
Näitavad ampreid (10A piirkonnal) kuni 20A ja korralike (piisava ristlõikega) juhtmetega saab kuni 2sek puudutusega kontrollida ühekaupa diisli eelsoojenduse küünlaid.

Kallist täpset testrit on autotööde juures mõtet hoida/omada töötestri igapäevaseks kontrolliks ja kasutada seda fikseeritud olukordade mõõtmiseks.

[Some]

Eespool oli arvamusi, et hiina talverehvid on ka head. Allpool fotodel on kahe rehvi kohaltvõtul tehtud kraapsaka jäljed.
Alumisel on Continental Ice Contact 3 oma, ülemisel Wanli Winter Challengeri oma. Samas mõõdus rehvid, samasugused autod, samasugune jäine plats.
Kodune ülesanne - kumma rehvi pidamine jääl on parem ja miks?

Raske hinnata, mul lamellid ei jäta mingeid jutte... Hetkel oma rehvidega rahul. Kas keegi foorumlastest on muidu sel aastal rehvidega hätta ka jäänud?

[paadikapten]

Korra oli, seegi oma lollusest. Iidne Hyundai Getz ja tavalised hiina lamellid. Sugulase maja ees oli parkimiskohtadel paks lumekiht. Tagurdasin harjumuspäraselt ühte vabasse parkimiskohta sisse ja läksin nii kaua, kuni masin enam ei liikunud. Hakkasin juba mingit autos vedelenud vana jopet rataste alla sättima, kui mõned abivalmis tegelased tulid ja mind sealt välja lükkasid. Põhja peal kinni ei istunud, hoopis rehvid suutsid endale lumme ülimalt libeda pesa teha. Kas naastud oleksid mind sealt välja vedanud, seda ma algaja juhina ei oska arvata.

[isakene]

Kallist täpset testrit on autotööde juures mõtet hoida/omada...

Igati asjalik kommentaar akf OLAVIlt.
Lisaks veel seda, et testreid on vahel vaja niiehknii paar-kolm tükki korraga ja pole miskit pointi, et nad kõik Fluked peaksid olema, pealekauba et kalliks läheb. Ning kui mõni hiinakas saba annab või muidu otsa saab, pole eriti kahju ka, viskad üle õla ja võtad järgmise. Ma olen sada prossa nõus, et profitöö jaoks peab profitööriist olema. Aga kui sellise asjaga: saab kõige kiiremini ja mugavamalt pooled tööd auto juures ära teha, siis milleks Fluke?

[vanahalb]

Alumisel on Continental Ice Contact 3 oma, ülemisel Wanli Winter Challengeri oma. Samas mõõdus rehvid, samasugused autod, samasugune jäine plats.
Kodune ülesanne - kumma rehvi pidamine jääl on parem ja miks?

Põhimõtteliselt saab Continentali samuti niimoodi naelutada. Wanlile on naelad valesti pandud . Ei tea kas kohe tehasest või on kohalike külameeste toodang. Naelu on neil tõenäoliselt võrdselt kuid Contil kaheksas reas ja Wanlil neli rida.
Sellist asja näeb juba uuele rehvile pilku peale visates ja kui on ainult kaks rida naelu kummaski servas siis ei tasu võtta.

[Madis Reivik]

Kurat puhka jalga oma teadusega, arulage tekst.

Ma tänan.
Loodetavasti ilma kirjavigadeta kirjutatud, isiklikke tähelepanekuid eelnimetatud mõõteriistade kasutamisest "teaduseks" nimetamast.

Kui sul on isiklikud tähelepanekud siis ära esita neid vormis nagu sa teaksid midagi ülimat. Sinu jutt "kalllimate testrite" põhimõttest on veel ajuvabam kui muutuvsammuga hammasrihm. Ükski "kallis tester" ei mõõda viite sekundit lihtsalt "põhimõtte" pärast. Korralik tester on alati kiirem, kuna igasugune "venitamine" on pigem korduvmõõtmine et viletsat täpsust kaasa aidata. Mingit "põhimõttelist" erinevust ei ole mõõtemeetodides, üks AD muundur kõik, lihtsalt sisendahelad on odavtestritel rämps ja pingereferentsid poolpidused.

[speedsta]

Raske hinnata, mul lamellid ei jäta mingeid jutte... Hetkel oma rehvidega rahul. Kas keegi foorumlastest on muidu sel aastal rehvidega hätta ka jäänud?

Jah. 4.november jäin talverehvidega hätta.
Edit: T-40AM jäi ka hätta ja valis laugema tõusuga tee.

[OLAVI]

... Ükski "kallis tester" ei mõõda viite sekundit lihtsalt "põhimõtte" pärast. Korralik tester on alati kiirem, kuna igasugune "venitamine" on pigem korduvmõõtmine et viletsat täpsust kaasa aidata. Mingit "põhimõttelist" erinevust ei ole mõõtemeetodides, üks AD muundur kõik, lihtsalt sisendahelad on odavtestritel rämps ja pingereferentsid poolpidused.

Esita nüüd tõendid erinevate mõõteseadmete skeemide struktuurist ja tööpõhimõtetest, sest nagu ärplemisest on arusaada sa ise erinevaid testreid igapäevases töös kasutanud ei ole?

[Madis Reivik]

Pean käed tõstma ja tunnistama oma võhiklikkust sest siin on juttu mingist teemast mida ma ei valda. Ma ei tea mis teema see on..äkki "esoteerilised testrid" või siis "autoelektroonika taga-Tartus" vms.

[Kapten Trumm]

Alumisel on Continental Ice Contact 3 oma, ülemisel Wanli Winter Challengeri oma. Samas mõõdus rehvid, samasugused autod, samasugune jäine plats.
Kodune ülesanne - kumma rehvi pidamine jääl on parem ja miks?

Põhimõtteliselt saab Continentali samuti niimoodi naelutada. Wanlile on naelad valesti pandud . Ei tea kas kohe tehasest või on kohalike külameeste toodang. Naelu on neil tõenäoliselt võrdselt kuid Contil kaheksas reas ja Wanlil neli rida.
Sellist asja näeb juba uuele rehvile pilku peale visates ja kui on ainult kaks rida naelu kummaski servas siis ei tasu võtta.

Conti ei lase enda rehve kuskil hulgilaos Temust ostetud odavate naeltega naelutada. Ja kuna seal pole tavalised ümmargused naelad, ei saa kuskil laonurgas neid ka nii lihtsalt paigutada. Ja need naelad ei ole isegi mitte 8-s reas, vaid palju rohkemas, esmapilgul tundub, et täiesti suvaliselt laiali puistatud. Mitte ainult laiuses, vaid ka piki veereteed. Rehvid tulevad naeltega juba tehasest.

[Kapten Trumm]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120363963 ... se-seadust

Siin peitub ka võimalus, kust neid ametnikke vähemaks saab. Ei ole vaja igal võimalikul juhul inimest elama õpetada.