Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Aga mul ei ole seda vaja. Mul pole Volvos isegi lumelabidat sees, selle 14 aastaga, mis ma sellega sõitnud olen, pole kordagi talvel kinni jäänud.

[ivo86]

Ma üldiselt ususõdadesse eriti ei sekku, aga naastrehvide jumaldamise kohalt tahaksin küll öelda, et see on linlastele midagi säärast nagu linnas kõndides ehitajakiivri kandmine. Sest võib ju juhtuda, et katuselt kukub kivi.
Muidugi ma ei hakka end võrdlema suurte autospetsidega, kuid 51 aasta jooksul olen kuidagi hakkama saanud nii, et ühtki naela all ei ole...

Või siis kõik need Hiluxid ja LandCruiserid ning RAMid ja Cherokeed jne jne.
Milledel all "madalad" "maantee" mustiga rehvid mitte maastiku võimelised mustrid ega profiilid. Värv läigib iga päev ja oksa kriipsu ka pole külje peal. Pargib magala maja ees. Lähim vaste maastikust mida on pidanud sõitma on haljasala parkla kõrval, et mahuks parkima.

Kahjuks kui päris käru tahad vedada, siis peadki ostma sellie auto. Ei pea maastiku peale ronima, aga volvode ja qashqaidega päris suurt käru järgi ei võta. Olgu seal peal siis teine auto, ekskavaator või hoopis paat näiteks. Suuremad paadid kahjuks ei ole eriti kerged. Ja auto ei pea mudane olema.
Selleks et kaatrit vedada, ei ole mingeid maastikurehve alla vaja. Inimesed on erinevad ja vajadused on erinevad.

[Kapten Trumm]

Ma olen ehituse jaoks oma XC70ga vedanud mitu korda umbes 3-tonnist korvtõstukit, tean-tean, et pole lubatud, aga veojõuga probleemi pole, pigem tekib probleem pidurdamisega, kui tee pole päris kuiv asfalt. Sõidab maanteel 90ga ka 5. käiguga. Käsikast, mootori 2,4 turbo, 200 hj, 280 Nm 1800-5000 rpm. Maastikule ja pehmele pinnale mõistagi mitte ronida.

Olen samu asju vedanud ka Isuzu D-maxiga (2,5 twinturbo,manuaal, 175 hj, 400 Nm) millel on lubatud piduritega haagis 3500 kg, sõita on nagu julgem ja auto suurem mass teeb pidurdamise turvalisemaks, sõidab 90ga 6. käiguga. Eelis tuleb just manööverdades, paned lihtsalt aeglusti sisse ja pole vaja sidurit kärsatada (mis aeglustita sõiduautol on probleem).

Ühesõnaga, hädaga tee peal veab kõrge universaal ka 3 tonni ära, kuid sa pead teadma mida teed ja kusmaal piir, jeebi või pikapiga on riskivabam.

Aga teemaks ei olnud, kumb on parem veduk, vaid see, et näiteks kinnjäämise/sikutamise olukorras, kus talla all on jää (või see sinna tekib), pole lamell üldiselt tantsulõvi. Antud juhul, kaks sarnast sõiduautot, paistis see väga teravalt silma.

Ma olen antud Volvot kasutanud ka paadi vedamiseks, slipist või kaldast üles võib arvestada, et ta tuleb toime umbes tonniga (paat+käru). Probleem pole mitte niivõrd pidamine kui aeglusti puudumine (sama ajastu käsikastiga Subarutel veel oli). Mistõttu tuleb siduri säästmiseks teha suht äkkstart rataste kraapimisega, mitte libistada! Täiemõõdulise kaatri puhul pole pääsu täismõõdus jeebist/pikapist.

[Ghostship]

See on kõik väga tore, aga sama asja teevad ära kõik sama nm'ga Saksa päritolu diisel pereautod ja nii mõnedki bensukad ka. Tonnise kaatri slipilt pidev vette laskmine on Euroopas on nagunii pigem ulme valdkonda kuuluv harrastus. Kui sul sellised vajadused on, siis selle Hemi V8 kommiraha ikka leiad ju

[Generalissimus]

Följeton: "Kuidas tänavale jõuab meistriteose antipood."

Kõik tegelased ja kaubamärgid on välja mõeldud, võimalikud kokkusattumused on juhuslikud.

Vaatamata PNV paljukiidetud sõidu- ning turvalisusomadustele, mida kinitasid asjatundja-ajakirjanikud, samuti lugematud testid, töötasid kindlustusfiramades jätkuvalt silmaklappidega PNV vihkaja-analüütikud, kes rakendasid ülaltoodud automargile oluliselt kõrgemaid kindlustustariife. Neid ajupestuid ei suutnud ümber veenda ükski asjatundja arvamus, test ega isegi mitte F34 vedrustuse maagiline tagumikutunnetus. Ajasid mingit jama õnnetusjuhtumite statistikast, mõistmata, et see statistika on süvariigi poolt kallutatud vanade rontidega õigeid sõiduvõtteid mittevaldavadate rullnokade kasuks ega arvesta NORMAALSE autoga X9 kurvikäitumise peensusi tundva Toivoneni reinkarnatsioonidega. Nende pseudo-analüütikute silmakirjalikus oli piiritu, jõudes lõpuk sinnamaani, et paljud neist sõitsid ise samuti PNVga mida nad samas väitsid ebaturvalise auto olevat.

[Kapten Trumm]

See on kõik väga tore, aga sama asja teevad ära kõik sama nm'ga Saksa päritolu diisel pereautod ja nii mõnedki bensukad ka. Tonnise kaatri slipilt pidev vette laskmine on Euroopas on nagunii pigem ulme valdkonda kuuluv harrastus. Kui sul sellised vajadused on, siis Hemi V8 kommiraha ikka leiad ju

Kui sul on väiksem, 4-5 m RIB ja kerghaagisel, siis pole selles tonnis midagi ulmelist. Minul selline on.
Ja sellised paadid maksavad mõni tuhat eurot. Mingit Hemi V8t pole selleks, tarvis aeglustiga Hilux teeb sama töö ära poole odavama ostuhinna ja kolm korda väiksema küttekuluga.

Ma lihtsalt veeskasin seda umbes 600 kilost paati varasemalt tagaveolise Omel Omega sabast ja antud kooslus ei töötanud. Olnuks vaja tiba suuremat kliirentsit ja rohkem veojõudu. Umbes sama asjaga saabu suvaline 4veoline RAV4 ka hakkama.

[Kapten Trumm]

See on kõik väga tore, aga sama asja teevad ära kõik sama nm'ga Saksa päritolu diisel pereautod ja nii mõnedki bensukad ka.

Sul puudub praktiline kogemus, tundub.

[parkija]

Ma olen 6 meetrit pika vett täis puidust paadi LUAZ iga veest välja vedanud , GAZ 24 hakkama ei saanud , lihtsalt ratas käis ringi .

[ivo86]

Ma ei räägi siin, mida teha saab, vaid mis autoga seda käru vedades trahvi ei saa.

vea sapika või volvoga, loeb see, mis passis kirjas on. Point on - maastur ei pea üleni mudane olema, kui ta ostetakse teisel eesmärgil. Ei ole tavalist sõidaautot, millega suurt haagist naljalt vedada tohiks.

[Ghostship]

See on kõik väga tore, aga sama asja teevad ära kõik sama nm'ga Saksa päritolu diisel pereautod ja nii mõnedki bensukad ka.

Sul puudub praktiline kogemus, tundub.

Minu praktiline kogemus on tööpaat aastast 1990 või umbes nii. Mõõtekirja järgi 4.6 meetrit ja ca 300kg koos meeskonna ja lubatud mootoriga. Võibolla puudub praktika hoopis sinul? Isegi 100+ hj 5 meetrine kaater ei kaalu tervet tonni normaaloludes...

[Kapten Trumm]

Tonn konksu küljes, mitte tonn kaater. Sellest kaater 700 ja käru 300.
Mingid "saksa päritolu diislid ja mõned bentsukad" oma 12 cm kliirentsi ja ühe silla veoga sobivad ehk mitte eriti järsule betoonist slipile.
Omedu jõe pehmel kaldapealsel olen ma taolisi paadiveeskajaid sama Volvoga välja sikutanud mitmeid. Kui ma tagaveolise Opeliga sõitsin, siis sikutati mind.

300 kg koos meeskonnaga? Mingi paberist paat? Selline pisike tööpaadike nagu Avon SR4M (4 m pikkune RIB) on tühi kere ainuüksi 160 kg. Kandejõud (varustatud paadi peale) on 650 kg.

[OLAVI]

Paadikäru ei ole üldse vaja autoga veest välja tõmmata, sest selleks otstarbeks on juba ammu välja mõeldud ja kasutuses vintsid.
Mul on vintsil 40m nööri peal ja sellega saab hädajuhul kasvõi läbi kõrkjate käru välja vedada.

[Kapten Trumm]

Vints eeldab, et vettelaskmiskoht on piisavalt sileda põhja ja piisava kaldega, et käru veereb ise sügavale ja seda pole vaja autoga lükata.
Pärast peab ju ajama tühja käru vette, mis nii lõbusalt ei veere, lihtsam on see auto sabas vette lükata ja pärast sama soojaga kaldale vedada.
Ja paat käru peale vintsiga (mis asub käru tiisli küljes). Vähemalt mina olen sedasi talitanud. Aga igat moodi on võimalik.

[davidsoniharald]

Paadikäru ei ole üldse vaja autoga veest välja tõmmata, sest selleks otstarbeks on juba ammu välja mõeldud ja kasutuses vintsid.
Mul on vintsil 40m nööri peal ja sellega saab hädajuhul kasvõi läbi kõrkjate käru välja vedada.

Ma tahaks näha, kuidas sa paadikäru läbi kõrkjate vette lased.

[Kapten Trumm]

No seda ma räägingi, et kui kallas on pehme ja nii vabalt ei veere, tuleb käru koos paadiga auto jõuga ikka vette lükata.
Sellisel juhul on kõrgem kliirents kasuks, et summuti, tagasilla reduktor, poolteljed jne vette ei ulatu.
Ma olen tavaliselt sõitnud vette ainult piduriketta servani.
Madalama autoga on kohe auto agregaadid kah vees.