Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kaugeltuuriv]

Kui keegi saaks siia panna kaasfoorumlase Martin Heremi artikli Postimehest,kus pealkiri on vähemalt ülitume,siis minu poolt tänud.Artikkel on maksumüüri taga.

[MaunoMunnor]

All on küsitud Postimehe artikli tekst.




Kindral Martin Herem ütleb, et tal on suitsetajana raske taluda, kui keegi räägib kogu aeg kopsuvähist. Lõpetagu ära. Ta tahab rahus suitsetada ja elu nautida. Miks peaks tema vähi saama? Teised inimesed saavad vähi. Sõjaohuga on samamoodi – ignoreerida on palju mugavam.

Elame praegu samas vaimus kui 1939. aastal – peame kõnesid, räägime, kui ilusad ja targad me oleme, aga raha riigikaitsesse ei pane. Pisut enam kui pool aastat tagasi läks kindral Herem erru, sest ütleb, et kukkus poliitikuid tegudele veenda püüdes läbi.

Praegu täidab ta oma päevi kaitsetööstuse firmasid nõustades, sõites sõdiva Ukraina vahet, väimehel majaehitusel abiks käies ja lapselapsi kasvatades. Kohtusime temaga Järvakandis, kus ühes silikaltsiittellistest kortermajas on juba enam kui pool sajandit olnud tema kodu.

Pärast tänavust 12. veebruari, mil Vladimir Putin ja Donald Trump pidasid telefonikõne, pole maailm enam endine. Mida viimastel nädalatel juhtunu tähendab Eesti julgeolekule?

Proovin sõnastada. Kui Trump ametisse valiti, võis arvata, et selline on ta taktika, ta blufib ja praalib, ent praegu on pilt ülitume. Trumpi väljaütlemised on kõva mehe populism, ta on tugeval positsioonil nii persoonina, sest on rikas, kui ka riigijuhina, ning lihtsalt dikteerib. Senised väärtused lähevad kõik kempsupotist alla, neist ei ole enam mitte midagi alles. Me oleme praegu muutumas lihtsalt vahetusrahaks.

Ukrainal justkui polegi enam muid võimalusi kui alluda Ameerikale või Venemaale. Või õieti pole kumbki valik iseseisvale riigile.

Seda juhul, kui nad kuulavad, mis ameeriklased neile räägivad. Ukrainlased võivad öelda, et see on teie otsus, aga meid see ei puuduta, me ajame siin oma asju.

Tuleb tunnistada, et ameeriklased pole veel loobunud vähemalt meie kaitsest. Siiani me ei suuda ennast ise kaitsta, ja mida ei suuda Euroopa, teeb ära Ameerika. Me oleme selle peal liugu lasknud. Praegu Ameerika võimalused aina vähenevad ja meil – pean silmas Euroopat – tuleb ikkagi ise asjad ära teha.

Peame kaitsma ka Ukrainat, sest kui me seda ei tee, siis meie elulaad varsti kaob. Ma ei räägi rahvatantsust ega eesti keelest, need jäävad, vaid sellest, kuidas me asju ajame.

​Korruptsioon ja ülbitsemine imbub meisse väga kiiresti. Maksma hakkavad rahakott ja tutvus, mitte enam nutikus, ja see viib meid kõiki tagasi. Venemaal ei ole innovatsiooni sel põhjusel, et kehtib raha ja tutvuste võim.

Te ütlesite, et meist saab vahetusraha.

Vahetusraha tähendab, et midagi lepitakse kokku üle meie peade. Trumpi retoorika ütleb, et sõda pole võimalik lõpetada muul moel, kui andke vallutatud maa ära ning ärge õrritage enam Venemaad. Tegelikult on Venemaa ohtlik ja sellepärast liitutakse NATOga, aga kui asja hakatakse teistpidi mõistma, siis Venemaa varsti ütleb, et Eesti on ohtlik, viige NATO väed välja.

Venemaa on seda juba deklareerinud kurikuulsa Lavrovi kirjaga enne täiemahulise sissetungi algust.

Või ütleb Venemaa, et Eestis ei tohi korraldada enam kui 5000 võitlejaga õppuseid. Sel juhul me ei tohi korraldada enam isegi Kevadtormi.

Oleme nagu vahetusraha, sest ameeriklased võivad olla nõus Venemaa nõudmistega. Ma ei ütle, et see nii läheb, aga Trumpi retoorika ei ole taktika, sest juba tema valijad räägivad täpselt sama juttu: andke Venemaale okupeeritud alad, sest Venemaa ikkagi oli ohustatud. Trumpi valijatele öeldud sõnu ei saa enam nii lihtsalt tagasi võtta. Need muutuvad hoiakuks, nagu Venemaal praegu on Putini retoorika paljude venelaste jaoks. Kuidas sa seda murrad?

Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et ta ei soovi Ameerika toetusest loobuda.

Ameerika toetusest ei taha keegi loobuda. Ukraina toetusest pool on tulnud Ameerikast. Aga kui Trump praegu arvab, et on kõva kutt, kes paneb meid letile, meie huvid, siis me ei pea seda taluma, teeme pausi, võib-olla seal kunagi valitsus muutub.

Praegu on meie ülesanne enda osa ära teha – kõik see, mille ärategemisel lootsime Ameerikale.

Kas see on üldse võimalik?

Ikka on võimalik, meil on tehnoloogia ja ressursid, meil on kõik olemas. Me ei ole aastakümneid seda teinud, praegu tuleb kiirustada. Ega Ameerika ära kao. Üks asi on Ameerika soomusmasin, saabas maapinnal või lennuk – ameeriklastel on meie kaitse seisukohalt veel palju asju, side ja luure. Mul on raske öelda, kas suudaksime kõike asendada, aga meil tuleb seda teha, sest muud varianti meil ei ole.

Kui kolleegile rääkisin, et tulen teid intervjueerima, siis palus ta pikemalt mõtlemata küsida – ilmselt on see paljudel meelel –, et millal peaks kohvri ostma ja kinnisvara müüma, et Eestist lahkuda?

Ma soovitan seda teha kohe, aga enne käia ära Iisraelis ja võibolla ka Lõuna-Koreas. Ja siis mõelda, et kuhu minna tahate, sest hea on seal, kus meid ei ole. Iisraelis on oht olnud kogu aeg, aga inimesed elavad ega emigreeru. Lõuna-Koreale on oht olnud lähemal kui meile, aga seal ei paista, et keegi elaks sõjahirmus.

Te võiks mulle kohe anda tuhat eurot.

Miks?

Muidu ma tulen ja võtan selle, parem mulle niisama maksta.

Hästi, ma sain aru.

Hirmus elada ei saa, oma õiguste eest tuleb seista. Kui me kõik minema jookseme, siis ei ole see maa ju mitte midagi väärt. Kui esimese ohu peale kohvrid pakime, siis ei ole ta ju ka praegu midagi väärt. Siis on ju Eestimaast ja emakeelest rääkimine silmakirjalikkus. Väärtuste hinda tunneb inimene siis, kui asjad hakkavad halvaks minema, mitte siis, kui kõik tuleb taevamannana kätte.

Kui Vene-Ukraina suur sõda kolm aastat tagasi algas, oli kombeks rõhutada, et Vene vägesid ei ole meie piiri taga ja sõjalise rünnaku oht on väike. Milline on olukord praegu?

Praegu on olukord sarnane. Toona oli võib-olla lootus, et Venemaa jääb sõjaga nõrgemaks, aga praegu ütlen, et kui Ukrainas sõjategevus külmub, siis läheb meil väga ohtlikuks. Venemaal ei ole vaja mitte mingisugust taastumisaega.

Kui Venemaa ei sõdi kuus kuud Ukrainas, siis kõik selle, mis praegu kulub, ta kogub. Venemaa suudab kuue kuuga toota üle 10 000 Shahedi drooni. Viimastel päevadel on Venemaa teinud Ukrainas aina uusi droonide kasutamise rekordeid.

Venemaa kaotab praegu 1000 sõdurit päevas, kellest umbes 250 surnud, 500 on raskelt haavatud, aga 250 kergelt haavatut naasevad rindele. Kui kaotusi enam ei ole, aga kogu aeg värvatakse, siis poole aastaga korjab 100 000 meest. Ukrainas on praegu umbes 600 000 sõdurit. 300 000 jätab sinna ja 300 000 toob meie piiri taha mõne kuuga.

Mis me siis teeme? Hakkame värisema ja venelane ei pea isegi üle riigipiiri tulema.

Venemaa tootis 2024. aastal tõenäoliselt kolm miljonit mürsku. Kui tuua see kogus Eesti ja Läti piirile 600-kilomeetrisse rindelõiku, siis laseb kuu ajaga igale kilomeetrile 80 mürsku päevas.

Olen võhik – kui suur on ühe kahurimürsu hävitusjõud?

Kui oled lagedal väljal 30 meetri kaugusel, siis tõenäoliselt oled surnud. Kui mürsk kukub elumajja, siis seinad kokku ei vaju, aga elamiskõlbmatu on hoone kindlasti. See on väga suur tulejõud. Kui kilomeetrisel rindelõigul toimub iga päev 80 plahvatust, igaüks kümme kilo, siis rinnet hoida ei suuda. Venemaa laseb praegu umbes 100 liugpommi päevas, neid on isegi tonniseid.

Venemaa suudab mõne kuuga toota meeletu tulejõu, aga meie räägime kolmest aastast. Isegi kui jutt on sellest, et Venemaa võib rünnata kolme aasta pärast, siis peaksime praegu viivitamatult valmistuma, aga meie arutame alles.

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo pidas äsja iseseisvuspäeva paraadil kõne, mille kohta kõik ütlevad, et see oli karm, aga keegi ei tee mitte midagi. NATO peasekretär Mark Rutte ütleb, et praegu sõjaohtu ei ole, aga on nelja-viie aasta pärast, kuid selleks me pole valmis. Inimesed plaksutavad seda kuuldes ega tee midagi. Rutte ütles seda pool aastat tagasi, aga mida me oleme teinud? Suurt mitte midagi.

Kui kaitseväe juhtkond ütles, et meil on vaja laskemoona, siis valitsus otsustas, et me hajutame ostu 2031. aastani. Nelja aasta pärast on tõesti aasta 2030, aga kas me siis oleme valmis? Me elame täiesti paradoksaalses maailmas, kus ütleme, et Venemaa on oht, aga südames me teame, et meile ta kallale ei tule, ning jätame asjad tegemata.

On olemas peen sõna kriisikommunikatsioon. Kuidas rääkida sõjast nii, et inimesed ei läheks paanikasse, aga sõnum jõuaks kohale?

Kuidas rääkida inimesele haigusest, näiteks vähist? Tuleb rääkida, kuidas haigust ennetada. Kui haigus on käes, siis tuleb rääkida ravist, mitte sellesse suremise jubedusest. Praegu on täpselt samamoodi. Me ei peaks rääkima, kuidas ameeriklased meid maha jätsid, vaid mida ise peaksime tegema. Ja sel juhul tuleb teha ka, aga meile meeldib rääkida.

Kaitseminister Hanno Pevkurile (RE) meeldib öelda, et juunis saame teada, mida peame tegema. Palun vabandust, aga see on loll jutt! Kaitseväe juhataja on öelnud, mida tuleb teha. Ja need on esimesed asjad, mis tuleb niikuinii ära teha, ei pea ootama, et keegi NATOst meile seda ütleb. Kõik on juba öeldud, aga me ikkagi arutame.

Me oleme küll vaba ja avatud ühiskond, aga sõjast me rääkida ei tohi, sest öeldakse, et see õhutab sõda ja paanikat. Kuni selleni, et öeldakse, et ta teeb lobi oma ettevõttele, sest töötab kaitsetööstuses.

Kas te teete siis praegu lobitööd raketifirmale Frankenburg?

Ei tee.

Ma saan sellest aru, aga olen sunnitud küsima.

See kuulujutt on lastud lendu enda tegevusetuse kaitseks. Mingit muud põhjust ei saa olla, sest kui mina teen lobitööd, kas siis seda teeb ka kaitseväe juhataja Andrus Merilo?

Või kas sõjaline olukord Ukrainas või sõjatööstuse võimekus Euroopas lükkab kuidagi ümber laskemoona hankimise nõude? Me oleme aastaid unistanud, et lääneriigid eelladustavad laskemoona. Kui kaitseväe juhid on poliitikuile öelnud, et keegi ei ladusta siia midagi, sest neil endilgi ei ole, siis seda ei usuta. See on karm tõde.

​Venelased nägid Euroopa laskemoonaladude seisu üsna hästi, nad teadsid detailselt, kui palju meil midagi on.

Sellepärast nad Ukrainasse läksidki, sest nad arvasid, et Euroopa ei anna Ukrainale midagi. Venelased üllatusid, et nii palju andsime. Euroopa vilets seis laskemoonaga julgustas neid Ukrainat ründama.

Paljude poliitikute suhtumise võtab minu meelest ilusasti kokku omaaegne kaitseminister Kalle Laanet (RE), kes 2022. aasta märtsis Narvas rahvaga kohtudes ei mõistnud öelda muud kui: «Мы в НАТО!» (vene k – Meie oleme NATOs!). Laaneti lause peegeldab pimedat usku, et kui midagi juhtub, siis ameeriklased tulevad ja päästavad meid ära.

«Мы в НАТО» selles suhtes töötab, et Eesti diviisist kolmandiku moodustavad britid ja prantslased. Peale tankide on viimastelt ja ameeriklastelt saada luureandmed, mida neil on palju rohkem kui meil. Läänemerel on sakslased, soomlased, rootslased ja ka taanlased tähtsamad kui ameeriklased. Õhus on nii ja naa, praegu seis ei ole eriti hea, aga Rootsil ja Soomel on märkimisväärne õhuvägi, isegi kui need on Gripenid ja Hornetid, mitte F-35.

Riigipea Alar Karis on öelnud, et räägime sõjast liiga palju. Samal seisukohal on nii mõnigi mõjukas minister. Miks poliitikud eitavad reaalsust?

Mul on raske öelda; võib-olla ei usuta, et sõda tuleb. Mul suitsetajana on ka raske taluda, kui keegi räägib kogu aeg kopsuvähist. Lõpeta ära! Ma tahan rahus suitsetada ja elu nautida! Ma ei taha muuta midagi ega taha millestki ilma jääda, sest see tundub ebareaalne, et saan kopsuvähi. Miks peaks? Miks minuga? Teised inimesed saavad vähi.

Sõjaohuga on täpselt samamoodi, tõsiasju ignoreerida on palju mugavam. Kui mina ja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm eelmise aasta aprillis, mais ja juunis rääkisime laskemoona ostu hädavajadusest, siis öeldi meile, et oleme sõjaõhutajad. Praegu on reaalne oht palju suurem, poole aastaga on asjad läinud veel hullemaks.

Teie läksite mullu erru, kuigi teie ametiaeg oleks pidanud kestma selle aasta lõpuni, Kusti Salm lahkus samuti ametist, erru läks ka kindralmajor Veiko-Vello Palm, kellest oleks pidanud saama järgmine kaitseväe juhataja. Miks Palmi vastu korraldati laimukampaania?

Seda tuleb küsida neilt, kes seda tegid. Me teame, et toonane kaitseminister Kalle Laanet viis presidendile anonüümkirja, kaks lehekülge väiteid, mille taga on, nagu ajakirjandusest lugeda, Neeme Väli (Isamaa, töötanud juhtivatel kohtadel Kaitseliidus ja kaitseväes – toim) ja Meelis Kiili (RE, riigikogu liige, endine Kaitseliidu ülem – toim). Raske on uskuda, et praegune kaitseminister Hanno Pevkur sellega kuidagi seotud ei ole. Keegi pole vastuseid küsinud kirja autoreilt ja levitajatelt. Nende inimeste käest tuleb küsida, miks nad seda tegid.

Kas teie läksite protesti pärast enne ametiaja lõppu erru?

Mina läksin ära sellepärast, et poliitikud ning reservis olevad kindralid ja tegevväelased ei tahtnud teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga.

Ma loobusin. Ma nõudsin, et tervet hulka asju tuleb teha, eks väga erinevaid, aga lihtsalt ei tehtud. Venitati, toodi mingisuguseid põhjendusi. Kaitseväes ei tehtud, sest seda julgustati ja vastu töötati väljastpoolt. Riigikogu riigikaitsekomisjoni reservväelastest liikmed, kindralid, kes teavad kõige rohkem, seadsid kahtluse alla minu kui kaitseväe juhataja sõjalise nõuande osta laskemoona. Ma nägin, et minu nägu neile ei meeldi.

Kas te tunnistate oma läbikukkumist?

Jaa, muidugi. Ma ei saavutanud enam asju, mida oli vaja teha suures mahus ja kiiresti, ning kuna ma mitme aasta jooksul nägin, et arengut enam ei toimu, mida ma siis teen?

Ma lootsin, et näo vahetudes hakkavad asjad kiiremini liikuma. Vastasel juhul põlen ise läbi või põletan teised läbi. Punnitada ei ole mõtet. Minu lahkumisavalduse järel tuli valida uus kaitseväe juhataja, kuna Palm lasti täis, siis minister tegi selle peale oma otsuse.

Kui tuli välja, et Palmi kohta esitatud väited ei vasta tõele, siis sellele ei järgnenud mitte midagi.

Mis oleks pidanud järgnema?

Minister oleks pidanud uurima, kes oma sõnade eest vastutab, sest see on ju talle teada, kes info tõid.

Palmi kohta väideti, et ta on istunud kainestusmajas. Seda pole olnud. Teiseks väideti, et ta on saanud negatiivse atestatsiooni. Ta pole saanud. Ma võin dokumentaalselt tõestada. Kui eesmärk saavutati, siis rohkem polegi vaja urgitseda.

Kas te nimetaksite mõned asjad, mille kohest tegemist te kaitseväe juhatajana nõudsite?

Ma ei saa neid ette lugeda.

Teada on, et soovisite osta 1,6 miljardi euro eest laskemoona. Kokkuvõttes teie soovitud kogust ostetud pole, kuigi valitsuse suhtekorraldus püüab jätta vastupidist muljet.

Jah, valitsus ütleb, et ostetakse pikema aja jooksul. See on ainult laskemoon, aga kõik inimesed kaitseväes ei pea vajalikuks isegi seda. Nad ütlevad, et palka tuleb rohkem maksta, sest on levinud väide, et sõdivad inimesed ja inimestele tuleb tähelepanu pöörata. See on loll jutt, sest sõdivad relvastatud ja väljaõpetatud inimesed.

​Kas Ukraina sõdur sõdib paremini, kui saab rohkem palka? Ei. Aga andke neile relvi ja väljaõpet, siis sõdib ta paremini.

​Nii õhu- kui ka mereväes on asju, millega peaksime tegelema oluliselt kiiremini ja teistmoodi.

Aga ikkagi, tooge mõni näide, sest kõik ei saa olla saladus.

Riigisaladus ise on üks, mis takistab. Lihtne näide: kui teeme droonitõrje õppematerjali ja sellele pannakse märge «ametkondlikuks kasutamiseks», siis see ei jõua kaitseliitlase ega reservväelaseni, kellele see on tehtud. Nemad peaksid seda õppima. Kogu aeg on reeglid jalus, ja neid ei muudagi keegi, sest arvatakse, et ei ole vaja muuta.

Laskemoona pole Eestis võimalik toota, kasvõi lihtsat lõhkepaketti, sest keelud on niivõrd karmid.

See on kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni teema, sest tuleb muuta seadusi. Praegused seadused relvatootmise ja lõhkeaine kohta on mõeldud terrorismi ärahoidmiseks, et keegi ei saaks põlve otsas midagi teha, aga nad blokeerivad sõjatööstust.

Käin kolmandat korda peale: mis tuleks kohe ära teha riigikaitses?

Ma räägin asjadest, mis tehti ära, aga milleks läks väga palju valu. Õppus Ussisõnad, mis ei olnudki õppus, vaid reservväe suurendamine 10 000 inimese võrra, sellele sõditi vastu nii kaitseväes kui ka väljaspool. Seda ei ole vaja teha! Miks me seda teeme?

Lõpuks ei tehtudki tuhinaga, millega oleks olnud vaja teha. Ma pidin ise kogu aeg rakkes olema, lõpuks Ussisõnad õnnestus, kõik olid rõõmsad, aga sellest ei saadud aru veel paar kuud enne toimumist.

Kes vastu sõdisid?

Poliitikud, aga antud juhul kaitseminister vastu ei olnud. Õppuse läbiviija oli Kaitseliit.

​Kui Kaitseliidu vanematekogu liikmed, kes on poliitikas, seavad õppuse vajalikkuse kahtluse alla, siis on inimestel motivatsiooni palju vähem.

Ma pidin iga nädal ise kõike kontrollima, sest ikka olid mingid hanked tegemata. Miks? Arusaamatu. Kas käsk ei kehti enam?

Aga ikkagi, mis veel?

Praegu lähevad inimesed 50-aastaselt kaitseväest pensionile. Mõned neist võiks edasi töötada, aga nad lähevad minema, sest pensioni saab niikuinii. Selle vastu aitaks lihtne seadusemuudatus, nagu politseil, et töötad edasi ja saad palka ja pensioni.

Riik ei kaotaks mitte midagi, sest ametikoha palk ja pension tuleks niikuinii maksta. Me hoiaks nii kokku igal aastal 30–40 ohvitseri. Selle vastu on nii minister kui ka riigikaitsekomisjon, kes mõtlevad välja mingisuguseid ettekäändeid, et tuleb kadedus ja ebavõrdsus.

Kui ma riigikaitsekomisjonile seadusemuudatust tutvustasin, siis nad ütlesid, et on selle vastu. Pärast ütles riigikaitsekomisjon, et neile pole seaduseelnõu esitatud. Juriidiliselt võib neil olla õigus, aga mõttest olid nad aru saanud.

Sama oli laskemoona rehkendusega. Mullu aprillis seletasin seda komisjonile, näitasin neile Exceli tabelit, nad seadsid selle kahtluse alla. Kaks kuud hiljem väitsid nad, et neile pole ettepanekut esitatud.

Miks idapiiril ei ole miinitõkkeid ega kindlustusi?

Kindlustused me suudame valmis ehitada mõne nädalaga. Praegu tuleb vaadata, kas meil on materjale ja masinaid. Ukrainlastel oli kuu aega. Mida kuuga ei suuda valmis ehitada, tuleb täna valmis panna. Kaitsevägi on oma rehkendused teinud.

​Kuu ajaga suudame augud maasse kaevata, küll me põllumehed leiame, kes traktoritega tulevad, aga laskemoon tuleks kohe ära osta.

Praegu tuleb tähelepanu pöörata varustusele, mis tapab.

Kui ma teid kuulan, siis mu enesetunne ei lähe palju kindlamaks.

Selle võrra võib minna kindlamaks, et me teame lahendusi. Aga küsimus on, kas meil on tahet seda teha. Meil on ressurss ka olemas, aga poliitilist tahet ei ole. Veel kord: minister Hanno Pevkur ütles, et juunis saame NATO-lt teada, mida teha tuleb. Või lähme riigikaitsekomisjoni juurde, kes ütles mullu augustis, et peame vastama neljale küsimusele. Milline oht meid ähvardab? Kuidas ohu vastu saab? Kuidas ohtu ära hoida? Mida peame tegema?

Vastused küsimustele on teada ju.

Just nimelt. Kui nad ütlevad, et neil on neli fundamentaalset küsimust, siis nad tegelikult ütlevad, et kindral Merilo plaan on kärbsemust. Kaitseväe juhataja plaanid põhinevad NATO plaanidel. Kas siis NATO plaanid on ka kärbsemust? See kõik on asendustegevus, iseenda suureks mängimine ja suured sõnad.

Nüüd saan aru, miks kindral Merilo paar kuud tagasi ühel konverentsil märkis, et kaitsevõime kõige nõrgem koht on poliitiline risk, sest kunagi ei või teada, millal välisminister Moskvast baaside lepinguga naaseb.

Ma nii hullult ei arva. Ma arvan, et see on otsustamatus ja ebapädevus. Õigel ajal otsuseid ei tehta. Et keegi kusagil reedab, on hoopis järgmine tasand.

Ma ei usu, et 1939. aastal pidas toonane valitsus baaside lepingut reetmiseks.

1939. aastal elati täpselt samas rütmis kui praegu. Peeti kõnesid, räägiti, kui ilusad ja targad me oleme, ning venelastest saame jagu, sest oleme Vabadussõjas vaprust näidanud – aga raha riigikaitsesse ei pandud. 1939. aastal hakati ehitama praegust kaitseministeeriumi hoonet, monstrumit, ja Tartusse Kaitseliidule uut hoonet. Selle raha oleks võinud kulutada vintpüssipadrunite ostmiseks.

Nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali valitsuse otsused on teinud riigikaitset paremaks, nõus, aga see kõik on olnud liiga aeglane ega vasta julgeolekupildile.

Venemaa on suur, neid on nii palju, kas üldse on võimalik vastu hakata?

Muidugi on. Tuleb rohkem tappa. Kui me valmistume, siis on võimalik rünnak ära hoida või vähemalt seisma panna. Me ei ole üksi, sest on Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa. Need riigid on rivistuse viimased langejad ja siis juba koos meiega.

Kui kaua Ukraina vastu peab?

Kui Euroopa toetab nii nagu praegu ja rohkem, siis kindlasti peab vastu. Praegu käib kurnamissõda, kes teab, kes seal kauem vastu peab. Venemaa inimelud kuluvad, aga nende päris ärakulumiseks läheb väga pikk aeg.

Lisaks on korealased.

Korealased ning tehnika ja laskemoon takkaotsa. Meie naerame, üks poliitik on öelnud et Venemaa lunib korealaste abi. Nii on rumal öelda, sest Põhja-Korea müüb Venemaale oma vana moona, korealasest sõdur maksab venelastele vähem kui oma sõdur, sest pole värbamis- ega surnuraha, isegi palk on väiksem. Pluss isolatsioonis olnud Põhja-Korea on orbiidil, praegu ajab ta äri Venemaaga, varsti Iraaniga, Brasiiliaga või tont teab, kellega.

Kui nutikas on Eesti kaitsevägi droonitehnoloogia õppimisel?

Küsimus ei ole drooni lennutamises, vaid selles, kuidas droonilt tulevat infot kasutada ja töödelda. Ukrainlased levitavad seda kordades vähem turvalises sidevõrgus kui meie, aga tänu sellele kiiremini ja odavamalt. Me peaks üle saama oma senistest reeglitest ja teatud kultuurist. Küsimus on info liikumises, praegu võib rindelt tulnud ohvitser Kiievi kohvikus reaalajas näidata oma sülearvutist parasjagu 400 kilomeetri kaugusel lendavatelt droonidelt tulevat pilti. Ta võib näidata isegi venelase FPV-drooni pilti, mille ukrainlased on üle võtnud. Eestis ei ole selline asi võimalik, meie reeglid on sellised, et sellise läptopiga ei tohi isegi salajasest ruumist välja tulla, rääkimata kuskil kohvikus igale inimesel näitamisest.

Või näiteks droonitõrje. Praegu lastakse päevas alla sada Shahedi, neist pooled lastakse alla kahurite ja kuulipildujatega. Meie praegu unistame õhutõrjest, aga kuulipildujaid valmis ei säti. Ukrainas jahitakse Shahede ka niimoodi, et helikopteri küljeuksest laseb keegi kuulipildujaga drooni pihta, nagu Esimese maailmasõja õhulahingus, kus üks piloot laskis teist püstoliga.

Me mõtleme üliarenenud tehnoloogia ülemise riiuli kaupadest ega lasku nii madalale, aga peaks.

Te olete kritiseerinud poliitikuid, aga kas ühiskond on valmis kõike seda tegema?

Ma arvan küll. Inimestele tuleb rääkida, aga seda ei saa teha nii, et mina kohvikus räägin ja intervjuu läheb maksumüüri taha. Seda peavad tegema poliitikud. Ma ei kritiseeri poliitikuid, ma ütlen, et teatud otsused oleks tulnud teha juba pool aastat tagasi. Aga aeg jookseb kogu aeg.

Te käisite hiljuti Brüsselis keskerakondlase Jaak Madisoni korraldatud konverentsil. Kas lähete poliitikasse?

Ma ei ole erakonda astunud ega astu ka. Miks ma peaks? Ma ei oska poliitikute seltskonnas töötada. Ma näen, milliseid kokkuleppeid nad omavahel teevad, minu puhul oleks see võimatu.

Millega oma päevi täidate?

Antud juhul ajakirjandusega.

Meie kohtumine kulutab umbes kaks tundi te päevast?

Mul on hobid: metsavendluse uurimine, jahipidamine. Looduses ei pea ainult püssi laskma, võib ka võsa raiuda ja loomajälgi vaadata. Mul on kaks lapselast, kellega tegeleda. Väimees ehitab maja, kus ma võin osaleda. Ma annan nõu ka paarile kaitsetööstuse ettevõttele. Viimane tähendab, et tuleb minna Ukrainasse. Sel aastal olen ainult kaks korda käinud.

Kas Frankenburgil on mõni rakett ka valmis?

Lendav rakett on, aga sellist ei ole, mis suudaks sihtmärki tabada.

Mida teeb sõjaväelane insenerifirmas?

Minu asi on öelda, milliseid sihtmärke lasta ja millises keskkonnas rakett tegutseb. Öelda, et kui palju peab selliseid rakette olema, kuidas neid paigutada, et näiteks Järvakandi tehaseid kaitsta.

Kuidas üks tsivilist, kes pole kunagi sõjaväes käinud ega tea relvadest midagi, peaks sõjaks valmistuma?

Relvi tehakse rahast. Majandust tuleb hoida. Iga inimese asi on praegu elada oma tavalist elu võimalikult täisväärtuslikult. Kui riigil on raha, siis saab relvi ka osta. Reservväelased peavad osalema õppekogunemistel. Kel tervis korras, astugu Kaitseliitu. Praegu on peamine elada oma elu nii palju kui võimalik.

Kuidas aru saada, millal tuleb hakata konserve ja ravimeid varuma?

Seda öeldakse.

Ukrainas ei öeldud.

Ukraina kaitsevägi tegi oma tegevused varem ära, tõi jaanuaris viis diviisi rindelt ära kasarmutesse puhkama ning veebruari keskel saatis metsa õppustele. Kui poleks seda teinud, oleks Kiiev langenud. Kas inimesed konserve ostsid, on iseküsimus. Inimesed ei peaks kartma sõda, vaid seda, et me selleks ei valmistu

[kaugeltuuriv]

Kuldsed sõnad artikli lõpus.Aitäh allalaadimise eest.Sain palju selgust,miks ta enne tähtaega lahkus ja millised mängud poliitikute hulgas käivad.

[parkija]

Pealkiri ERR i uudistest : Julgeoleku eest vastutavad ministrid läksid korraga puhkusele

[Kriku]

Vance jagab suuresti Trumpi põlgust eurooplaste vastu ja toetab seisukohta, et liitlased peaksid enda kaitse eest ise hoolt kandma. Sarnaselt Trumpile on ta kritiseerinud NATO-t ja süüdistanud Euroopa riike ebapiisavates kaitsekulutustes.

Olukord hakkas eskaleeruma eelmisel kuul Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil. Üritusel osalenud Vance kasutas juhust, et kritiseerida Euroopa demokraatiat, süüdistada siinseid juhte sõnavabaduse piiramises ning migratsiooni ohjamisega läbi kukkumises. Hiljem kohtus ta Saksamaa paremäärmusliku erakonna AfD juhi ja kantslerikandidaadi Alice Weideliga ning avaldas neile valimisteks toetust.

Sellest suuremat šokki pakkus eelmine nädal. Esmalt hääletas USA ÜRO julgeolekunõukogus Venemaa agressioonisõda puuduva resolutsiooni osas Venemaa ja Põhja-Koreaga ühtmoodi. Reedel korraldasid Trump ja Vance Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõli ovaalkabinetis otse-eetris alandava „kambaka“.

Juba enne asepresidendiks saamist on Vance on korduvalt väljendanud, et USA ei peaks Ukraina võitlust Venemaa vastu toetama. Kui senaatorina oli ta vabariiklaste seas pigem vähemuses, siis nüüd puhuvad erakonnas uued tuuled. Vance’i varasemad ukrainavaenulikud avaldused iseloomustavad nüüd USA administratsiooni ametlikku poliitikat. Näiteks ütles Vance 2022. aastal Trumpi endisele nõunikule Steve Bannonile antud usutluses: „Ma pean teiega aus olema: mind ei huvita, mis Ukrainaga ühel või teisel juhul juhtub.“ Senaatorina hääletas ta Ukrainale üle 60 miljardi dollari ulatuses sõjalise abi andmise vastu. Toona väljendas ta vastuseisu ka pea igale teisele ettepanekule Ukraina sõjalise abistamise kohta. Mullu aprillis trükkis ajaleht New York Times ära arvamusloo, milles Vance väitis, et USA peaks Ukrainat survestama sõlmima lepingu, millega ukrainlased osa oma territooriumist Venemaale loovutaks. Tema sõnul on 1991. aasta piiride juurde naasmine „fantastika“. Venemaa presidendile Vladimir Putinile peaks Vance’i meelest lähenema USA huvidest lähtuvalt. Hiljuti teataski president Trump Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevendamisest.

Vance on kahtluse alla seadnud ka Euroopa riikide hirmud Venemaa ees. „Ma ei arva, et Vladimir Putin kujutaks Euroopale eksistentsiaalset ohtu, ja sel määral, kui ta seda teeb, viitab see taas sellele, et Euroopa peab võtma agressiivsema rolli oma julgeoleku tagamisel,“ sõnas Vance. Sama mõtet peegeldas eelmisel aastal CNN-ile antud intervjuu, milles Vance ütles, et peab ülepaisutatuks Poola ja teiste piirkonna riikide muret Venemaa agressiooni ees. „Mõte, et [Putin] võib marssida Poola või Berliini, on jabur,“ sõnas ta.

https://www.delfi.ee/artikkel/120361151 ... iht-aasias

Kui liitlased peavad enda kaitsmisega ise hakkama saama, milleks siis üldse on vaja liitu?

[mart2]

See on küll hull vaht, millest ta isegi aru ei saa...

1) Kas NATO saab ilma USA-ta? Raske, kuid soovi korral võimalik, eriti kui Kanada jätkab oma majandusliku toetusega.

2) Kas USA saab ilma NATO ja Kanadata? Veelgi raskem. Kui ameeriklased loobuvad NATO-st, siis kaob ka põhjus hoida baase Euroopas, mis omakorda mõjutab oluliselt nende jõu-projektsiooni võimalusi - eelhoiatusradarid Euroopas, suured baasid, mis on vaheplatsideks emamaa ja Lähis-Ida vahel. Infoliin ja kaitse Põhja-Atlandil -Vene allveelaevad ilma Euroopa ja Islandita New-Yorgi sadama lähedal?
Mis saab NORAD-st?
Usalduse kadumine Vaiksel ookeanil Uus-Meremaal, Austraalias, Jaapanis ning Lõuna-Koreas.
Ladina-Ameerika riigid, mis on koostöös NATO-ga, võivad lõpetada koostöö, kuid kindlasti vaatavad üle oma suhted ka USAga.
Jne., jne. ...

See on samas ka osa globaalsest probleemist, mida ühe-päeva-kaupa-elavad Trump, Vance ja Musk "no habla"...

[nimetu]

Kui liitlased peavad enda kaitsmisega ise hakkama saama, milleks siis üldse on vaja liitu?

Omamoodi küsimus on, et milleks siis üldse vaja USAd?
Teistpidi on jällegi selgem, milleks on vaja EL-i ja kahepoolseid liitlasssuhteid Euroopa riikidega.

[a11]

https://www.postimees.ee/8212913/balti- ... ri-kae-all
Kolme Balti riigi kaitseministrid kinnitasid kaitsevööndi rajamise plaani 2024. aasta jaanuaris (projekt oli valmis juba 2023. aasta suvel).
Kaitseministeeriumi arengukavas kaitseliini rajamiseks raha eraldatud pole. Tugipunktide asukohad pidid selguma 2024. aasta lõpuks, aga kaitseministeeriumi väitel pole siiani ülevaadet, kui paljude maaomanikega suhelda tuleb. Tegeldakse "sisendi kogumisega betoonpunkrite kohta." 2014. aastal, kui rööviti Eston Kohver, lubas siseminister Pevkur idapiiri välja ehitada. Praeguseks pole idapiir endiselt valmis.

[a11]

Poolal esialgne plaan piir rajada Venemaa ja Valgevenega piirnevatele aladele miiniväljad. Aga meie? Meil on siiani ka arvamusi, et miinid pole üldse vajalikud. Tundub et kiiret ei ole, mõeldakse, milliseid punkreid ja kuhu ehitada.
https://www.msn.com/en-xl/news/other/po ... 982c&ei=21

In an interview on Tuesday, Paweł Bejda, the Deputy Head of the Ministry of National Defense, addressed the country’s decision to leave the treaty: "We have no choice. The situation on the border is serious. I am talking about the Polish-Belarusian and Polish-Russian borders (...). This will be one of the elements of the East Shield."

He further added: "I want to say that we have concerns bordering on certainty that Belarus is walking on Russia's leash. What Putin says, Lukashenko will agree to it. Please note from which direction Ukraine was attacked — from the direction of Belarus. We do not have anti-personnel mines, but we have the capabilities to produce them."

[Vastaja]

Euroopa päästmine on Euroopa enese asi...
https://www.err.ee/1609648640/wp-hegset ... hjeldamise

[Sakamoto]

väidetakse, et britid toovad oma iseliikuvad Archerid Eestisse https://youtu.be/N6H433XwdwU
üks on jäänud ka pildile Tapal, kui prints William seda külastas

[ruger]

USA kaalub plaani vähendada Ida-Euroopas olevate vägede hulka ca poole võrra

Pentagon considering withdrawing up to 10,000 US troops from Eastern Europe, - NBC

The US is considering a proposal to reduce troop levels in Poland and Romania as Trump seeks a ceasefire with Putin. If the move is made, it could signal a US retreat from Europe.

https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/19 ... 1394256033

The Pentagon is considering withdrawing as many as 10,000 U.S. troops from Eastern Europe.

The units under consideration are part of the 20,000 personnel the Biden administration deployed to Poland and Romania in 2022 to strengthen the defenses of countries bordering Ukraine.

https://x.com/Archer83Able/status/1909583615064756452
https://www.nbcnews.com/politics/nation ... rcna199603

Eesti keeles ka

NBC News kirjutab kuuele USA ja Euroopa ametnikule tuginedes, et Pentagon kaalub kuni kümne tuhande sõduri väljaviimist Ida-Euroopast.

2022. aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse saatis USA NATO idatiivale 20 000 Ameerika sõdurit. NBC allikate väitel kaalub nüüd Pentagon osade nende sõdurite väljatõmbamist.

Täpseid arve alles arutatakse, kuid ametnike laual olev ettepanek võib hõlmata kuni poolte Joe Bideni ajal saadetud sõdurite väljaviimist, vahendas NBC News.

USA uus administratsioon on korduvalt andnud märku, et Euroopa peab võtma oma kaitse ja julgeoleku eest ise suurema vastutuse. Donald Trump nõuab ka järjepidevalt, et NATO liikmesriigid tõstaksid oma kaitsekulutusi.

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles veebruaris, et karmid strateegilised tõsiasjad ei lase USA-l keskenduda peamiselt Euroopa julgeolekule. Selle asemel peaks USA keskenduma oma lõunapiiri kindlustamisele ja Hiina-vastasele tegevusele.

Meedias on ka varem levinud väited, et USA kavatseb oma sõjalist kohalolekut Euroopas vähendada. NATO peasekretär Mark Rutte on öelnud, et igasugune vägede vähendamine toimuks tihedas koostöös Euroopa liitlastega. Siiski kasvab piirkonnas mure, et USA kohalolek võib järsku väheneda ning Euroopa ei jõua tekkinud lüngad piisavalt kiirelt täita.

Hiljuti kinnitas välisminister Marco Rubio USA pühendumust NATO-le. Tema sõnul pole Trump NATO vastu, vaid tahab, et kõik NATO liikmed täidaks oma kohust.

https://www.err.ee/1609657844/nbc-news- ... ma-viimist

[Turist 47]

.....
Hirmus elada ei saa, oma õiguste eest tuleb seista.
.... Sõjaohuga on täpselt samamoodi, tõsiasju ignoreerida on palju mugavam.
.... Kellel tervis on korras, astugu Kaitseliitu.
...... .... .
.....Praegu on peamine elada oma elu nii palju kui võimalik.

Inimesed ei peaks kartma sõda, vaid seda, et me selleks ei valmistu.

Eesti president Karis intervjuu Leedu meediale LRT.
https://www.lrt.lt/ru/novosti/17/258530 ... li-sosedei - Kaitsevõimet peab tugevdama, orkid mõistavad ainult jõu keelt.

" Orkistan jääb pikaajaliseks ohuks mitte ainult lähitulevikus, vaid ka saja aasta pärast - neil geneetiline ambitsioon naabrite vara hõivamiseks.. "
Või umbes nii.

[Kilo Tango]

...
" Orkistan jääb pikaajaliseks ohuks mitte ainult lähitulevikus, vaid ka saja aasta pärast - neil geneetiline ambitsioon naabrite vara hõivamiseks.. "
Või umbes nii.

No loogiline ju. Kui neil seda ambitsiooni ei oleks, ei saaks me rääkida ka sellise suurusega impeeriumist.
Tõsi, ambitsioon ei ole mitte geneetiline, vaid kultuuriline, kuid see ei muuda asja. Rahvusliku kultuurikonteksti muutmine ei ole mitte vähem keeruline, kui rahvuse genoomi muutmine. Minu teada on seda suure rahva kallal ajaloos suudetud teha üks kord. Pärast seda, kui nimetet rahva veidrate vuntsidega tegelane ennast maha lasi ja jüngrite poolt ära põletatud sai.

[Kriku]

Vähem kui 200 aastat tagasi oli igal Euroopa suurriigil selline ambitsioon.